Me saame hakkama!

Me kõik unistame õnnelikust elust, mida ükski ootamatus ega õnnetus ei varjuta. Ometi käivad hädad ikka mööda inimesi, mitte kive ega kände. Siin raamatus räägivad 40 kangelaslikku Eesti inimest, kuidas nad hoolimata saatuse valusatest löökidest on taas leidnud õnne ja rahulolu.

Meeleheiteaastad

Minu elu ilma Nataschata
Andrea Fehringer & Thomas Köpf

Kunagi ei ole Austrias ühtegi last nii pikalt ja põhjalikult taga otsitud nagu Natascha Kampuschi, 10-aastast Viini tüdrukut, kes kadus kooliteel jäljetult 2. märtsil 1998. Kaheksa ja pool aastat hiljem, 23. augustil 2006 ilmus Viini lähedal Strasshofis välja lubikahvatu noor naine, kes väitis, et ta on Natascha Kampusch. Lapseröövi ootamatu õnnelik lahenemine oli sensatsioon, mis ei jätnud kedagi ükskõikseks. Natascha saatus läks inimestele südamesse, tegu oleks olnud nagu omaenda lapsega. Kuid mida mõtles ja tundis röövitud Natascha ema, kelle elu muutus 2. märtsil 1998 pöördumatult? Brigitta-Sirny Kampusch kirjeldab raamatus “Meeleheiteaastad” aastatepikkust hingevalu ning tärkavaid ja hääbuvaid lootuskiiri. Natascha ema jutustab, kuidas ta tuli toime inimeste kaastunde ja süüdistustega ning sedagi, kui keeruline on olnud nii ta tütrele kui ka talle endale tagasipöördumine normaalse elu juurde.

Mesilastaru laul

Frode Grutten

Norra ühe kaasaja menukaima autori Frode Grytteni (sünd 1960) läbimurderomaan, mis ilmus 1999. aastal ning võitis kohaliku Brage kirjandusauhinna. Pealtnäha seob raamatu novellide peategelasi vaid ühine aadress Norra tööstuslinnakese Odda suurimas mesilastarus: Kortermajas. Siin elavad Päästearmeelasest kinomehaanik, kes näitab Odda kinos armastsufilme, mida Armee on tal endal keelatud vaadata, endine postiljon, kes elab oma elu läbi Morrissey muusika, politseinik, kes selleks, et lahendada tôelist kuritegu, peab selle ise sooritama ning Norra statistiliselt keskmine mees. Nagu paljudes teisteski kortermajades, elavad siinsed inimesed oma tööka mesilase anonüümset elu, teadmata ôieti, mis toimub teisel pool kärjeseina. Autor on vôtnud tarult kaane, et näidata lugejale, kuidas igas kärjes peitub keeruline elusaatus, mis on väärt omaette romaani.

Mina, miilits

Kirill Teiter

Kirill Teiteri lustakad elujuhtumid, mida võib kokku võtta /Teitre-Mantraga/: “Hommikul ärgates ütle – Kirill – ja su käsi käib hästi. Kui mul läheb tarvis sinu arvamust, siis ma annan selle sulle. Kui sa ei tea, mida teha, siis ma ütlen, mida teha. Ära pabista, sinu eest mõeldakse. Õhtul voodisse minnes ütle – Kirill – ja sa magad hästi.”

Minu Austraalia

Kuidas ma vahetasin raha aja vastu
Airi Ilisson-Cruz

Pime possumionu kolistab elektritraate pidi kui kass, mängukaru moodi koaalad nosivad puu otsas eukalüptilehti ja väledad pisikesed gekod vilistavad elutoa seintel laulda. Tänavapilt näeb välja kui üks jumalavallatu multikultuuri supp ja inglise keelt kogeb uskumatu aktsendiga variatsioonides.
Austraalia, unistustemaa.
Eestis oli mul just nagu kõik olemas, ainult et hing ei andnud rahu. Lõpuks läksin, ikka seda oma unistust otsima. Jutustasin punase kahemeetrise kängurusõbraga Austraalia unenägude aegadest ja kihutasin hiigelrekkadel läbi tuhandeid kilomeetreid kõrbeavarusi. Tassisin farmis ananasse ja arbuuse, müütasin linnatänavail loteriipileteid ning teenisin ettekandjana nagu sajad teisedki noored eestlastest ilmarändurid. Seikluste keskel leidsin ootamatult selle, mida enesele teadmata otsinud olin.

Muhu monoloogid

Juhan Smuul

Ärni ja Mihkli monoloogid muhulaste elust ja tegemistest, mis oma aktuaalsust pole tänaseni kaotanud.

Mul on Alzheimer

Minu isa lugu
Stella Braam

2003. aastal saab Rene van Neer teada, et tal on Alzheimer, kõige levinum dementsuse vorm. Endine psühholoog kirjeldab tütar Stella Braamile oma muutunud maailma. Rene paigutatakse Maastrichti hooldekeskusesse, kus ta üsna sageli asjad pea peale pöörab. See on esmakordne juhtub, kus dementne inimene tütre vahendusel meile oma loo räägib, astudes välja üleoleva suhtumise vastu hooldusasutuses ja ühiskonnas.

Mustamäe sussimurdja

Leelo Tungal

”Mustamäe sussimurdja” on südamlik perelugu, milles tüdruk nimega Kaia peab pereliikmetega võrdseks väikest koerakest Leedi-Paukat.
Tüdruk saab sünnipäevakingiks kutsika, kes näib pisem kui labakinnas, ning sellest hetkest peale kuulub neljajalgne sõber lahutamatult tema ja terve pere ellu.
Nagu kutsikatega ikka, juhtub Leedi-Paukagagi pahandusi, kuid eks tõeline sõprus ole kõikelubavalt andestav, ning vallatu sussimurdja võib öelda: ”Milleks mul siis saba on, kui ma sellega oma rõõmu ei näita!”

Mägra Märt

Evald Jõgis

Kui Evald Jõgis laupäevases seitungis ülima loomulikkusega Mägra Märdiks kehastus, liigutas end ühes noores kirjatsuras pisuke kadeduseussike. Mehel on seitungis oma kindel koht, et valgustada kiirelt tekkinud fännidele tormiselt edeneva Eesti elu “üksikuid kitsaskohti”. Mehe suurmeisterlikust vestelisest stiilist rääkimata. Sellist stiili Liivimaal viimasel ajal ei kohta. Harjumaast ja saartest rääkimata. Noor kirjatsura tahtis ka kindlat kohta seitungis ja fänne. Mägra Märdi sulest rääkimata. Millestki jäi paraku alati puudu. Ei saanud temast Mägra Märti. Kindlast kohast seitungis rääkimata. Mägra Märdiks ei saadagi. Mägra Märdiks kirjutatakse. Vana kännuna teab kunagine noor kirjatsura, et end liigutama hakanud pisuke kadeduseussike ei kasvanudki seedekulglat halvavaks paelussiks ning et tärganud tahtmine oli eelkõige tunnustus väärt mehe väärt kirjatükkidele. Väärt mehe väärt kirjatükid aga elavad alati kauem kui üks laupäev. Pühapäevast rääkimata. Nii aitavad need ka aastakümneid hiljem valgustada tormiliselt edenenud Eesti elu. “Üksikutest kitsaskohtadest" rääkimata. Seepärast me need kokku kogusimegi.
Enno Tammer, raamatu väljaandja

Pahupidikooli tabab üllatus

Louis Sachar

Taas on avatud Pahupidikooli uksed laste lustakatele veidratele tegemistele. Lapsed toovad kooli oma lemmikloomad - kassid, koerad, sead, konnad, isegi apelsin Fido. Koolimajja paigaldatakse müstiline lift. Proua Soust serveerib keedetud maksa lillakas kastmes. Doktor Kurk hüpnotiseerib Pauli. Louis ajab vuntsid maha. Proua Pärl läheb ümmarguseks ja kolmekümnenda korruse klassi tuleb õpetama härra Mürk.

Louis Sachar on Ameerika Ühendriikide lastekirjanik, kelle raamatutest on eesti keeles ilmunud “PAHUPIDIKOOLI ISEMOODI LOOD”, “PAHUPIDIKOOL KUKUB KOKKU” ja Newbery medali ja Paabeli Torni tõlkeauhinnaga pärjatud “AUGUD”.

Rahatuulutaja

Kerttu Rakke, Diana Klas

Näitleja ja laulja Diana Klas on esinenud juba üle 25 aasta erinevates teatrites, varieteedes, kontserdisaalides, külakultuurimajades, televisioonis ja mujal. Tal on palju austajaid, tema kontserdid on publikust tulvil. Kõmuajakirjanduses on aga maalitud temast pilt kui rikka isa andetust tütrest, kes oskab vaid raha raisata... Kus on siis tõde? Selles raamatus! “Rahatuulutaja” avab mõnusal, humoorikal toonil mitmeid seni varjul olnud lehekülgi nii Klaside perekonnaloost kui ka Eesti kultuurielust.

Rikkad tüdrukud

Silke Scheuermann

Noore saksa autori Silke Scheuermanni novellikogu “Rikkad tüdrukud" ilmus 2005. aastal ning saavutas kiiresti tunnustuse nii lugejate kui kriitikute poolt. Iga lugu selles raamatus on ühe inimese illusioonidest, ootustest, armastusest, pettumistest. Nõelterava pilguga tungib autor tegelaste hingeellu, paljastades kahtlusi, võitlusi ja traagikat, inimeste püüdu olla õnnelik ja teha oma elust midagi rohkemat, kui see seni oli. Tegelaste illusioonid satuvad tihti konflikti tegelikkusega, millele järgneb kas enesepettus või reaalsuse, inimeste, ka enda ebatäielikkuse, valulik aktsepteerimine. See raamat on täis üllatusi. Mitte ainult pööretega, mille lood võtavad, vaid ka sügavusega, millega autor tegelasi lahkab. Silke Scheuermann ei imetle oma lugude kangelasi, vaid vaatleb neid distantsilt, irooniaga, tema pilk on range ja reaalne, tuues välja üksikasju ja vigu ning selle, mis nende taga peitub. Ta oskab suurepäraselt püüda kinni tänapäeva ühiskonna meeleolusid ja need ka teistele nähtavaks ja arudaadavaks teha. Scheuermanni stiil on lüüriline, amüsantne, irooniline, lihtne. Väheste sõnade ja väljenditega ning tabavate olukordadega jutustab ta oma lugusid mõjuvalt ja tõepäraselt.

Samet ja saepuru

Leelo Tungal

Järg menukale raamatule "Seltsimees laps", mis jätkab lugu elust 1950ndate Nõukogude Eestis. Raadios laulab kuulsaim neeger Nõukogude Liidus ehk Paul Robeson, linnas on suured punased loosungid, tsirkus, hulk veidraid inimesi ning palju lõhnu ja värve. Väike Leelo aga ootab ema saabumist.

Soe õhtu

Mats Traat

Ma mõttes kõnnin mereäärset rada.
Taas hõrenevad, lagenevad puud.
Kui mereselga pühib tuuleluud,
aeg ülim toimuvat sonetistada.

Silm videvikust püüab setitada
üht musta laeva vastu meresuud.
Veepinnal virvendavat kõhna kuud
kas võõras ankur võtnud ketitada?

Aeg aineline. Meel romantiline
teist sügavust, muud kaugust, kõrgust märkab,
kus kulumata kujutlusi ärkab.

Linn süütab lampe. Läbi halli vine
eks linnud taevalaotuses ju nuta.
Neid jälgin imetledes, hinnanguta.

(Jalutaja)

*******

"Soe õhtu" on armastatud kirjaniku värske luulekogu. Sellesse koondatud luuletused on mõtlikud ja sügavad, kantud peamiselt looduslüürikast ja eksistentsialistlikest mõtetest. Ent samuti leidub siin ka sotsiaalset ning kohati poliitilistki luulet – kõike, mida autor on viimastel aastatel loonud. Erilist tähelepanu väärivad tekstid, mis pühendatud lähedastele inimestele ja nende mälestusele

Unistuste aiad

Pia Mattsson

Inimese kirg kõige kasvava ja õitseva vastu ei ole mingi kaasaegne trend. Maailmas, mis tundub pöörlevat üha kiiremini ja stressi tekitavamalt, unistavad paljust oma rohelisest oaasist, kus lõõgastuda ja edaspidiseks jõudu koguda. Unistuste aed võib välja näha väga erinev. See võib olla suur või väike, looduslähedane või formaalne, võib olla täidetud ainult põllulilledega – mingit kindlat reeglit ei ole. Kõige tähtsam on, et see oleks koht, kus su isiklikel unistustel on vaba mänguruum ning et see oleks meeldiv ruum, kus sa ennast kõige paremini tunda. Selles raamatus käsitletakse erinevaid unistuste aedu, pakkudes lugejale ideid oma aia rajamisel või inspireerides söandamaks teha seda, millest on ammu unistatud.

Uuesti elus. Minu uus algus pärast rinnavähi diagnoosimist

Muriel Simon

Nagu välk selgest taevast tabab Murieli diagnoos: rinnavähk! Ning see ei ole esimene kord, kus Muriel Simon musta kuristiku kohal ripub. Oma raamatus jutustab ta valulikest kogemustest raske haiguse sügavates orgudes ning sellest, kuidas ta neist rikkamana ja tugevamana välja tuleb. Kaks aastat pärast esmast diagnoosi teab Murielil kindlalt: elu eksisteerib ka pärast rinnavähki!
Muriel Simon sündis 1959. aastal Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis ning õppis Salzburgi Mozarteumis ooperirežiid. Aastate jooksul pühendus ta üha enam keelele ning omandas teise kõrghariduse näitlemise ja sanskriti keele alal. 1985. aastast töötab ta vabakutselise toimetajana. Praegu kirjutab ta oma teist raamatut

Vaba ühiskonna raamat

Inno ja Irja Tähismaa

Inno Tähismaa (1970) ja Irja Tähismaa(1977) on mõne arvates skandaalne paar, kelle tegemistest midagi kuulda ei taheta. Mõni teine jälle on ülimalt veendunud, et vähest meediavabadust, mis Eestisse anno 2009 alles on jäänud, kannab eriti missioonikindlalt Tähismaade veebipäevik, kuhu nad panevad üles uudiseid ja ühiskonnakäsitlusi, mida valitsustruu ajakirjandus käsitleda ei soovi.

See on raamat vabast ühiskonnast. Millestki, mida meil enam ei ole, aga millest meil on ometigi õigus unistada. Üha enam on hakanud kõlama hääli, mis nõuavad seaduste karmistamist, üha enamate riigivaenlaste vastutusele võtmist. Järjest vaiksemaks on jäänud vaim ning üha valjemalt on hakanud kõnelema võim.
Tasa, ent vääramatult Konstantin Pätsi diktatuuri ajal kehtinud tõekspidamised omaks võtnud vabariik on saanud oma esimesed ohvrid. Esimene oli Tiit Madisson, kes pandi vangi üheainsa kirjatüki ja paari neljasilmavestluse pärast. Pärast teda on tulnud teisi ning mida aeg edasi, seda rohkem.
See raamat on austusavaldus neile inimestele ning väike, ent vapper vastuhakk totalitaarse riigi lävel seisvale ühiskonnale, vaikivale ajastule ja tsensuurile.

Vahalilled

Anders Wennström, Katarina Stenman

Selles raamatus jutustatakse vahalillede ajaloost, päritolust, kasvatusvõimalustest ja näidatakse, milliseid fantastilisi variatsioone leidub vahalillede, ladinakeelse nimetusega Hoya, perekonnas. Mitte kõik ei ole valgeõielised, ei erita nektarit ning ei lõhna ühtviisi tugevasti! Autorid on Rootsist Umeäst pärit bioloogid, kes jagavad oma teadmisi enam kui 50 eri vahalillest.

Väike ravimtaimeraamat

Raamatus tutvustatakse Eesti 36 tuntumat ravimtaime.
Koostanud Riina Tammsaa

Ökokunst

Loovtegevused eelkooliealiste lastega
Mai Sein-Garcia

Raamatust leiate 35 loovtegevust 1-6-aastastele lastele. Käsiraamat on jaotatud osadeks vastavalt keskkondadele, kus laps viibib: oma tuba, ema töötuba, isa töötuba, köök, vanavanemate juures, mets, lasteaed. Iga keskkonda iseloomustab teatud materjal. Ökokunst on raamatus lahti mõtestatud eelkõige kasutatud materjalide kaudu, mis on taaskasutatavad, leitud otse loodusest või tootmistehnoloogia poolest keskkonnasäästlikud. Käsiraamatu üheks oluliseks märksõnaks on rõõm koos tegutsemisest.

Üldiselt mulle mehed meeldivad

Veronique Ovalde

1972. aastal sündinud pariislanna Véronique Ovaldé on avaldanud neli romaani, "Üldiselt" on neist kolmas. Ovaldé ühtaegu poeetilised ja räiged tekstid, mis paigutavad ta kirjandusmaailma varjulisematele äärealadele, sünnivad varajastel hommikutundidel, kui tänavalambid pole veel kustunud. Neil üksildastel tundidel sukeldub ta oma hullumeelsuse piiril kõikuvate naispeategelaste isevärki maailma, kus imetabasus põimub šokeeriva tegelikkusega, nii et arugi ei saa, kus üks lõpeb ja algab teine. Lapsepõlv, naiselikkus, kannatused, unenäolisus kõigi oma keerdkäikude ja kõrvalekalletega on see, mis Ovaldét enim köidab.
"Üldiselt mulle mehed meeldivad" jutustajahääl kuulub 23-aastasele Lilile. Lili ja tema hoolitseva abikaasa Samueli elu kulgeb idülliliselt erisugustest häältest kihava loomaaia kõrval. Kuni ühel päeval vilksatab Lilile akaatsia varjust tema esimese armastaja Yoïmi kuju. Mehe ilmumine toob kaasa valusaid mälestusi. Ovaldé vohav poeetiline keel, millesse põimuvad sisemonoloogid, pakatab sensuaalsusest ja vangistab lugeja oskuslikult peategelase väärastunud ja samas köitvalt fantaasiarohkesse maailma.

Postimehe mälumäng. 1000 küsimust ja vastust. VIII

Head ööd, sõbrake

Kogumik unejutte

Vahvalt erilise kaanega unejutukogumikus on neli südamlikku lugu loomadest, mida õhtuti pere kõige pisematele ette lugeda.

Jäätunud võõras

Kristiine Kurema

Minavormis kirjutatud noorsoojutustus algab ootamatu õnnetusega – peategelane Maria kaotab oma ema. Milline näeb tema elu välja pärast seda? Kuidas ta tuleb toime leina, segaduse ja uute inimestega oma elus?

Kristiine Kurema “Jäätunud võõras” saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel I–II koha.

Ella Ilbak. August Gailit. Kirjad 1952–1961

Ella Ilbak – esimene Eesti elukutseline tantsijanna, kes saavutas laia rahvusvahelise tuntuse, filosoofiliste ja religioossete otsingute teed käinud kirjanik. Augus Gailit – isikupärane ja fantaasiaküllane prosaist, kes põimis edukalt groteski romantikaga, üks enim tõlgitud eesti autoreid. Ilbakut ja Gailitit loojatena ühendab nende omanäolisus, suveräänsus ja kompromissitus mõtteviisis ja loomingus. Avaldamisele tulevat kirjavahetust on pidanud kaks juba küpsesse ikka jõudnud inimest, mistõttu nende pilgud on sageli pööratud minevikku. Tantsijannana mõistis Ilbak oma kunsti kaduvust. Inimesena mõistis ta kõige muugi kaduvust. Olgu see vanu kirju sisaldav raamat veel üheks katseks kaduvusele vastu seista ja minevikus juhtunut kas või punktiirina fikseerida. Koostanud Piret Noorhani.

Kui koolis on halb

Mare Leino

Silmaringi avardav raamat lapsevanemale, kelle pojal või tütrel on koolis probleeme. Peategelane Madis pole kaugeltki õpetajate lemmik, teda peetakse hüperaktiivseks, võimatuks teismeliseks. Tallinna ülikooli sotsiaalpedagoogika õppejõud Mare Leino aga uurib, mida ütleksid sellise poisi kohta tuntud pedagoogid ja psühholoogid kogu maailmast. Võib-olla on Madisel kooli sobimatu temperament? Äkki peitub probleem lähedussuhte puudumises? Kas poiss toitub valesti? Või - on tegu hoopis üliandeka lapsega? Raamat aitab lugejal oma kooliealist last paremini mõista, hinnata tema käitumist värske pilguga. Nii õpetaja kui lapsevanem saavad ideid, kuidas “raskele lapsele” koolikohustust meeldivamaks muuta.

Kummargil käsikirjade kohal

Arthur Võõbus

Arthur Võõbus (1909–1988) on rahvusvaheliselt tuntumaid eesti humanitaarteadlasi, kellele tema rikkalik teadusproduktsioon ja olulised arvustused süroloogias tagasid olulise koha kristliku Idamaa uurimisloos. Aastal 1943 kaitses ta TÜ-s teoloogiadoktori kraadi. Juba pagulasena korraldas Võõbus 36 uurimisreisi Lähis-Itta, avastas tohutu hulga lääneilmale senitundmatuid vanu Süüria käsikirju, asutas 1978 Chicagos Süüria Käsikirjade Uurimise Instituudi ning suutis avaldada õige palju neist avastatud käsikirjadest. Käesolev, loodetavasti autorit eestlastele taastutvustav artiklikogumik jaguneb neljaks osaks: varakristluse, süüria munkluse, käsikirjade ja eestlaste lood.

Kõige parem asi.

Jutukogumik

Vahvalt erilise kaanega jutukogumiku neli südamlikku lugu räägivad sõprusest ja armastusest soojalt ja lapsepäraselt.

Lootuste varjud

Heldur Jõgioja

Raamat on läbi huumoriprisma nähtud ammuolnud sündmus. Paljud tunnevad toonase elu ja mõnedki seigad sotsparadiisist ära ja ilmselt nõustuvad minuga - orjariigis elatud minevikuga peab just naerdes hüvasti jätma. Mis olnud, see olnud, tähtis on tegelikult vaid see, mis tuleb, sest eile sünnib juba täna, iga elatud hetk on kohe juba ka minevik. Head lugemist neile, kes viitsivad ühe rahutu hinge minevikku kaemistega tutvuda.

Norman kartmatu ja Noodila vennaskond

Siiri Laidla

Seitsmeaastasel Neemel on suur mure. Tema ema on pianist ja isa dirigent ning nad tahavad, et ka nende poeg õpiks klaverit mängima. Aga Neeme ei kannata klaverit silmaotsastki! Vahel pigistab ta silmad kinni ja surub käed kõrvadele, lootes, et elutoas trooniv valge pill kaob niimoodi olematusse. Kuid ühel päeval kuuleb ta klaveri seest salapäraseid hääli. Need hääled tõmbavad Neeme seiklustesse veidras maailmas, millest tal siiani aimugi polnud. Siiri Laidla sulest pärinevad lasteraamatud “Apteegitont Aavi” (2006), “Sandra kevad ja suvi” (2006), “Taadu” (2007), “Raamatukogunõid Rosaalie” (2008) ja “Armas hunt” (2008). Tema “Norman Kartmatu ja Noodila vennaskond” pälvis Tänapäeva 2008. aasta lastejutuvõistlusel III koha.

Okultismiklubi

Kersti Kivirüüt

“Läheme siis meie ka filmi vaatama,” sõnas Viktor taldrikut õrnalt enda poole tõmmates. “Aga teistele võiks rääkida, et vaim tuli välja ja ...”
Lause jäi lõpetamata, sest taldrik rebis end Viktori sõrmede alt lahti ning libises äkilise hooga lava suunas. […] “Idioot! Miks sa nii tegid? Ma oleksin rabanduse saanud!” Veronikal oli ehmatusest nutt kurgus.
“Ma ... ma ei teinud midagi ... ta ise läks ... ausõna.” kokutas samavõrd jahmunud Viktor.

“Okultismiklubi” on inspireeritud Vana-Kuuste kandis aset leidvatest paranähtustest ning Kuuste Q-klubi ulmelistest seiklustest.

Raamat on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö.

Oscar Wilde’i lift

Lars Saabye Christensen

Norra menukirjaniku Lars Saabye Christenseni «Oscar Wilde’i lift» on Põhjamaade novelli sarja avaraamat. Novellikogu koosneb kaheteistkümnest kaasahaaravast loost, milles põimuvad nii traagiline kui ka koomiline, juttudes on tubli annus eneseirooniat ning värskendavalt lõbusaid sekventse. On kuldseid kuuekümnendaid koos mässumeelsuse ja vaoshoitud melanhooliaga, on menukirjaniku portreteerimist ajakohaste sündmuste kõverpeeglis, on dramaatilist ja kummastavat lennukogemust, on poliitiliselt julget kommentaari usu teemadel, on klaver, mis keldritrepist alla kukub, on kurjategija, kes poja sünnipäevale saabub, on edukaid ja äpardunud muusikuid, on lift, mis kahe korruse vahel seisma jääb...

Roosi Saaremaa suvi

Meelike Saarna

Roosi on kuueaastane ja sõidab suvel koos vanematega Saaremaale.
Saaremaa on tema lemmikkoht. Mitte et kodus igav oleks, kuid Saaremaal juhtub Roosiga alati põnevaid asju, mida mandri peal ilmaski ette ei tule. Ainult Saaremaal saab juhtuda, et Roosi koos issi-emmega lossivangiks jääb, onu Rongaga vigurijuttu ajab ja pargi kõlakoja laval luuletusega esineb.

Seelikukütt

Mati Soonik

Romaan üliõpilasarmastusest, noorest abielust, selle karidest, ühtaegu noore ebakindla mehe meelelistest otsingutest leidmaks iseennast, fooniks seitsmekümnendad oma kentsaka tegelikkuse ja sundkäikudega.

Sügise sünnipäev

Riina Lamp

Üllatusterohke, värvikirev ja vaimukas väike raamat kõigile loodusesõpradele, näputööhuvilistele ja sõnamänguharrastajatele. Autor pakub hulga „retsepte“, kuidas kõige tavalisematest sügisandidest (kartul, porgand, õun, sammal, mitmesugused marjad jne) meisterdada armsaid loomakesi ja fantastilisi olendeid, seejuures väga lihtsalt, nii et sellega saavad võrdselt hakkama nii väikesed lapsed kui ka vanaemad-vanaisad. Kindlasti avardab see raamat lugeja kujutlusvõimet ja annab ehk tõuke oma fantaasiaga edasi katsetada.

Tähehüpik. Pappkastigeeniuse päevik

ehk pappkastigeeniuse päevik
Frank Asch

Tahaksin öelda, et olen salajasel maailma päästmise missioonil või midagi sama uhket. Aga ma ei ole. Ma lihtsalt tahan, et minu ja mu väikevenna vahel oleks paar valgusaastat. Ta nimi on Johathan ja ta on kuri. Tõsiselt.

Udulaamade piirimail

Elme Väljaste

Romaan saamahimust, ootamatutest elukäänakutest ning vastupidamisest. Peategelaseks igasugust elu näinud mees, kes ühel hetkel saab aru, et mõnikord ei maksa kogemused midagi. Ei maksa ausus ega armastus. Maksab alatu tegu. Kas nii jääbki?

Vigursaetud puitskulptuurid

Koostanud Kati Murutar

Seda raamatut võib pidada omamoodi teatmeteoseks ja puiduvermimise käsiraamatuks.
Hea ja väga vajalik raamat neile, kes armastavad puud oma loometöös või tahavad hakata tegelema selle kauni taidlusega, nagu seda on vigursaagimine.
Puitskulptuuride tegijad on hingega looduse ja metsa inimesed, kes sageli oma põhitöö kõrvalt annavad elu puidule, ilmestamaks meie aedu, parke, maastikke, linnuseid kaunite puitskulptuuridega.
Siit loeme ka millist väge kannab koht, kus neid luuakse. Olgu see siis Kassinurme või Varbola linnus.
Õpiku osas on vaatluse all on nii sae omadused ja valimine kui ka immutusmaterjalid ja muu vajalik, et loodu püsiks sajandeid.

Walesi muinasjutud ja muistendid

Walesi lugulaulude ja muinasjuttude suuline pärimus ulatub oletatavasti 5.–8. aastasajani pKr, kui kujunes kõmri keel. Vanemad kirjalikud pärimused on keskaegsed. Jutukogudest on tuntuim „Mabinogion“, mida sangarite järgi jagatakse nelja ossa. Sealsed jutud on pärit eelkristlikust kelti mütoloogiast ja varakeskaegsetest legendidest, kuid neis leidub paljude rahvaste lugude motiive.
Siinses valimikus on esindatud 12 muinasjuttu ja muistendit, millest kaks on pärit „Mabinogionist“ ning üks räägib müütilisest kuningas Arthurist.

Ööjalutuskäik

Tiia Soasepp

Põimik mõnusaid lugusid vanaemast, vanaisast ja nende kuuest lapselapsest, kes veedavad koos teguderohkeid päevi täis igasugu põnevaid ja naljakaid ettevõtmisi: näiteks kuidas vanaema lastele Madonna kontserdi korraldas, kuidas ööjalutuskäigul käidi, rebase jälgi metsas otsiti ja palju muudki põnevat. Tore ja muhe kogupereraamat.

Armastus ja kurjus

Marje Ernits

Armastuse valem

Esther Vilar

1985. aastal kirjutatud "Armastuse valemi" raamtegelaseks on vananev kirjanik Roberta, kes jutustab vaheldumisi oma nurjunud armastusest ning kuulsa tangolaulja Chucho Santelmo ja tema naise Nina Glucksteini 10-aastasest õnnelikust kooselust (viimase aluseks oli Nina avastatud nn armastuse valem: selleks, et mehe armastust alati värskena hoida, peab ta tema ees oma tegelike tunnete suurust varjama) ja selle traagilisest lõpust. Esther Vilar on saksa päritolu ja saksa keeles kirjutav argentiinlanna, kes elab praegu põhiliselt Euroopas. Saksa kultuuriruumis äratas 1970. aastatel suurt tähelepanu tema raamat “Dresseeritud mees”, mis käsitleb originaalsest vaatepunktist mehe ja naise rolle lääne ühiskonnas ning sellele järgnenud diskussioon Alice Schwarzeriga. 2008. aasta oktoobris esietendub Rahvusooperis Estonia käesoleva raamatu põhjal loodud Mari Vihmandi ooper “Armastuse valem”.

Eesti sibullille-entsüklopeedia

Sulev Savisaar

Entsüklopeedia annab põhjaliku ülevaate Eesti aedades kasvatatavatest sibullilledest, sisaldades üle 900 liigi ja 4000 sordi kirjeldused.

¤ Vaadeldakse sibullillede kasvutegureid ja kasvunõudeid nagu külmakindlus, valgusnõuded, lubja- ja hapulembus jne.
¤ Käsitletakse sibullillede istutamist, hooldamist, paljundamist, haigusi ja kahjureid ning vaadeldakse sibullilli tootmistaimedena.
¤ Tutvustatakse lõikelillede edetabelit ja lillesibulate Eesti standardit.
¤ Põhiosa raamatust moodustavad taimekirjeldused. Paljud taimed võivad olla tavalugejale tundmatud, kuid nende seas on väga palju meie kliimasse suurepäraselt sobivaid perspektiivseid liike ja sorte. Raamatu üks eesmärk ongi äratada huvi vähetuntud sortide vastu ja seeläbi aidata kaasa taimeharulduste kasvatajate ringi laienemisele Eestis.

Elujõud

Lood elust enesest

"Elujõud" on rännak inimeste juurde, kes on leidnud omaenese tee raskuste ja vaevade kiuste, samas säilitades pulbitseva elurõõmu ja -jõu. Mis paneb need inimesed tegutsema, kust ammutavad nad oma rammau ja elutahte? Külastame tuntuid ja vähemtuntuid inimesi, kes on ajakirja Kodutohtri lehekülgedel oma elust soostunud rääkima. Sõna saavad tuntud näitlejad ja lauljad, kirjanikud ja kunstnikud, arstid ja treenerid, raske haigusega võitlevad või õnnetuse läbi elanud lihtsad tavalised inimesed - kõik, kes elavad meie kõrval. Raamatus ilmuvad nii Kodutohtris paari viimase aasta jooksul ilmunud kui ka uued, varem ilmumata lood. Kõik vanemad lood on täiendatud.

Ingrid

Kirjad emale Ameerikast
Ingrid Polikarpus
Koostanud ja toimetanud Anne Velliste

Ingrid Polikarpus (1922–1993) oli pärit Viljandist, tuntud arsti ja omavalitsustegelase Eduard Sibula ja ooperilaulja Lucie Sibula perest. Tallinna konservatooriumi tudengina abiellus ta 1943. aastal kunstikooli õpilase Ülo Polikarpusega. Septembris 1944 põgenes Ingrid koos mõnekuuse lapsega kodumaalt ning oma sõjas olnud abikaasaga kohtus ta alles Saksamaal. 1951. aastal siirdusid Polikarpused USA-sse, Lakewoodi, kuhu rajasid kodu ning kasvatasid üles viis last. Kuidas sellega hakkama saadi, sellest Ingridi lugu tema mälestuste, kirjade ja päevikumärkmete kaudu räägibki. See on lugu, milles on armastust ja vihkamist, allaandmist ja jaluletõusmist, traagikat ja ohvrimeelsust, jumalakartlikkust ning usku headuse võitu. Ridade vahelt aimuvad küsimused, millest ei saanud kirjutada raudse eesriide taha, kuid eelkõige räägib „Ingrid. Kirjad emale Ameerikast“ eesti emast.

Kallase afäär

10 miljoni dollari kadumise lugu
Virkko Lepassalu

Kas see on rumal

Johanna Maria Prangel

„Kas see on rumal“ on romaan eneseleidmisest, vastupidamisest ja pisiasjadest, mis raskuste kiuste naeratama panevad. Kas senini kingadest ja shoppingust naudingut tundnud noor naine saab olla õnnelik, kui ta ühel päeval töö kaotab? Kui ta abikaasa töö kaotab? Kui ahnus ja õelus argipäeva segama hakkavad? Kui kõik tundub viltu kiskuma? Kas ta on kaotanud kõik või on see hoopis uus algus...

Kes on kodus?

Maggie Silver

Tõstetavate klappidega raamat väikelastele, kust saab teada, millised on pesad ja urud.

Kevin

Anette-Marlen Ott

Klassikaaslaste seas populaarne 14aastane Kevin on kõike muud kui korralik koolipoiss. Ta ei ütle ära ühestki riskantsest seiklusest ega rajust joomapeost kellegi vabal pinnal. Kõik tuleb ju läbi proovida. Ega tüdrukudki teda külmaks jäta, kuid seni on nad teinud ennatlikud järeldused poisi tunnetest. Alles kohtumine Alissaga paneb Kevini südame pekslema, sest suudlemine Alissaga on maailma parim asi, mis seni temaga juhtunud on.

Autorilt:
Olen Elva koolitüdruk. Enamus minu juttudest on inspiratsiooni saanud minu enese või mu tuttavate teismeliste eludest, kelle hingeelu võib olla uskumatult kirju. Sõbrad peavad mind energiliseks, lõbusaks, otsekoheseks ja irooniliseks inimeseks ning eks see peegeldu ka mu lugudes. Käesolev on minu teine ilmunud raamat, järg raamatule "Katriin!". Loodan, et lugeja võtab sellegi rõõmuga vastu. Head lugemist!

Kolme õe kõverteed

Milvi Lembe

Värvikas lugu kolme õe elu keerdkäikudest, armastusest, vihkamisest, keerulistest peresuhetest ja kõigest muust, mis inimesi läbi elu saadab.
"... Sain peaaegu oma meelerahu tagasi, kuid ainult hetkeks. Ootamatult võttis Olari Leida käe ja suudles seda! Kaua ja Leidale sügavalt silma vaadates. Ikka samad maneerid! Nagu terav ora oleks mu südamesse torganud. Mäletasin, kuidas ta mind omal ajal võrgutas. Ka mind oskas ta käesuudluse ajal südamliku pilguga köita. Tundus, et Olari võrgutusvõtted olid jäänud samaks ega olnud aastatega põrmugi muutunud. See vaatepilt tegi mulle haiget. Miks? Kas olin uuesti silmapilkselt temasse armunud? Võimatu! Aga miks ka mitte? On ta ju mu poja isa! .."