Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2010-2011

Seadus ja kommentaarid, näidised
Madis Peil

Kogumik annab võimalikult lihtsalt ülevaate kõikidest sammudest, mida tööandja peab oma töötajate ohutuse ja tervishoiu tagamiseks astuma. Kirjeldatud on õigusaktidest tulenevaid konkreetseid nõudeid ning varustatud need näidiste ja vajadusel kommentaaridega. Kogumikku kuulub CD-ROM sadade dokumendinäidistega.

Sütelkõnd

Erna Kupperkukk

Luulekogu.

Nagu romaan

Daniel Pennac

Daniel Pennaci (s 1944) üks rahvusvaheliselt kõige menukamaid teoseid on pühendatud lugemisele, täpsemalt küsimusele, miks noored tänapäeval ei loe piisavalt ja kuidas seda olukorda parandada. Kuigi sisult tõsine, on raamat kirjutatud väga ladusalt, loetavalt ja vaimukalt. Autor lähtub oma kogemusest kooliõpetajana ja lapsevanemana, et kritiseerida mitmeid kivistunud aruaamisi laste lugema õpetamise vallas. Tema raamat on ühtaegu pedagoogiline lugemisõpetus kui ka liigutav kiidulaul lugemise vajalikkusele.

Kõik kanged mehed

Peep Ehasalu

Lõbus tänapäevane muinasjutt esimestele klassidele.

Kus sõnu, seal mõnu

Valimik vanasõnu noortele
Koostanud Piret Voolaid

Vanarahva tabavaid, tuntud ja vähetuntud tähelepanekuid headusest ja kurjusest, tööst ja töötegemisest, tarkusest ja rumalusest, virkusest ja laiskusest, rikkusest ja vaesusest ning paljust muust inimmaailmale omasest. Nii mõnigi mõttetera üllatab oma tänapäevasuse ja värvikusega. Leidub ka valik õpilaste ümbertehtud vanasõnu ehk naljasõnu.
Raamat on koostatud Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi põhjal.

Kodulinna ingel

Kristin Steinsdottir

Askur on üheksaaastane poiss, kes elab emaga ühes Reykjaviki kortermajas. Paljud arvavad, et selles majas elavad täiesti tavalised inimesed, aga Askur teab paremini. Seal elavad libahunt, Pipi Pikksukk, jahimees, nõiamoor ja valges kleidis väike ingel.
"Kodulinna ingel" pälvis 2002. aastal Põhjamaade lastekirjanduse preemia. Raamatut on tunnustatud ka Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) preemia ning Islandi raamatuillustratsiooni preemiaga.

Geniuste maskimäng

Fritz von Herzmanovsky-Orlando

Fritz von Herzmanovsky-Orlando (1877–1954) oli Austria aristokraat, kes varaavastatud kroonilise neerutuberkuloosi tõttu loobus 1916. a. arhitekti ametist ja pühendas kogu oma materiaalselt kindlustatud pika elu kirjutamisele, joonistamisele ja maalimisele. Tema žanr võiks kanda nime “satiirilis-humoristlik-fantastilis-müstiline romaan”. Oma peateose, juba 1928/29. aastal kirjutatud “Geniuste maskimängu” käsikirja pakkus ta 34 kirjastusele, kuid ükski ei tihanud seda välja anda. Kardeti, et sellist turgatuste tulva ei suuda lugeja alla neelata. Siis võttis asja käsile FHO ammune austaja Friedrich Torberg ning avaldas ta teosed tugevalt kärbituna. Eesti tõlge tugineb 1989. a. ilmunud täielikule tekstikriitilisele editsioonile. Eksklusiivne, limiteeritud tiraažis nummerdatud väljaanne on illustreeritud autori joonistustega.

Emily the Strange

Kaotatud päevad
Rob Reger, Jessica Gruner

KES ON EMILY THE STRANGE

Ta on mässaja.
Ta armastab kasse.
Ta on kõike muud kui tavaline.
Ta on Emily the Strange.

Ta kannab iga päev sedasama musta kleiti.
Ta suudab hüpata kõrgete ehitiste otsa… arvatavasti… kui tal selleks tuju tuleb.

Suurema tõenäosusega aga tukub ta oma nelja musta kassiga;
või jämmib trummide/kitarri/saksofoni/tsitriga;
või töötab metsiku keerleva roiskveetorude seinamaali kallal;
või sunnib kedagi kolmteist korda järjest kiiresti „metsik keerlev roiskveetorude seinamaal“ ütlema… ja näitab ise näpuga ja naerab.

Emily the Strange on tuntud rahvusvahelise moe kaubamärk

Ehatähe valgus

Arvo Vallikivi

Läbi aegade on inimesed katsetanud ja loonud. Vahel on asi paremini välja kukkunud, vahel pole nagu päriselt asja saanud, aga mõte on jäänud. Praegu kasutame me nende inimeste loomingut, kelle nime me ei tea, ega tea ka suuremat nende elust. Vahest vaid muinasjuttudest...

Eesti lastejuttude kuldraamat

Olivia Saar

„Eesti lastejuttude kuldraamat” sisaldab meie lastejuttude paremikku alates lastekirjanduse algusaastatest 19. sajandil kuni tänapäevani välja.

„Eesti lastejuttude kuldraamatus” on järgmised osad:
1. Kutsuv loodus (E. Krusten, „Siili ninarätt”; H. Väli, „Maailm”; H. Jõgisalu, „Ema õunapuu”; J. Rannap, „Põder, kes käis varvastel” jt.)
2. Kodu ja kodusoojuse loojad (A. Tigane, „Ilus ema”; V. Miller, „Unejutt vanaisale”; A. Valton, „Mehed”; I. Lember, „Laps visiitkaardiga” jt.)
3. Tarkus tuleb tasapisi (J. Oro, „Tindipott ja sulepea”; H. Rammo, „Luuletaja”; E. Raud, „Vesi ahjus”; L. Tungal, „Kohati koolilaps” jt.)
4. Mäng ja töö käib käsikäes (J. Parijõgi, „Koduseid talitusi tegemas”; L. Tigane, „Sukk”; H. Mänd, „Käsu korras”; H. Käo, „Karjas” jt.)
5. Krutskite kukerpallid (J. V. Jannsen, „Albikära Ants”; K. A. Hindrey, „Seene-Mikk”; P-E. Rummo, „Päris- ja välismaalane”, A. Kivirähk, „Lõbus hommik” jt.)
6. Tõsisemad tõdemused (A. H. Tammsaare, „Poiss ja liblikas”; R. Põder, „Kompvekitoos”; T. Toomet „Kurbusest vanal ajal” jt.)
7. Jõulust jaani (J. Parijõgi, „Andu raadio”; J. Rannap, „Kuidas jõulumeest oodata”; O. Saar, „Kummaline kuju”; K. Kass „Vana ja uus aasta” jt.)

„Eesti lastejuttude kuldraamat” on mahukas jutuvalimik ja ka teatmeteos, milles on autorite register, pealkirjade register ja illustraatorite register.
„Eesti lastejuttude kuldraamat” võiks olla nii igas kodus, lasteaias, koolis kui ka raamatukogus. Samuti on see väärtuslik kingitus igale eesti lastekirjanduse sõbrale.

Afgaanide vang

Ants Eert

Teises maailmasõjas noore eestlasena Siberisse, sealt Kesk-Aasiasse ja eluga riskides Afganistani jõudnud kirjaniku analüütiliselt ja muhedalt kirjutatud raamat sõjaaegsetest Afganistani vanglatest, slummidest ja bandiitidest kubisevatest mägedest - erinevatest kultuuriruumidest, sõprussuhetest, usutõdedest, käitumisnormidest.

Abielutõotus

Armastuse lugu
Elizabeth Gilbert

Elizabeth Gilberti menuraamatu “Söö, palveta, armasta” lõpus armus autor Felipesse, kes on sünnilt brasiillane, omab Austraalia kodakondsust ja elas nende tutvumise ajal Indoneesias. USA-sse kolimise järel vandus armastajapaar teineteisele igavest truudust ja sellele lisaks vahetas pühaliku tõotuse mitte iialgi, mitte eladeski, tulgu, mis tuleb, abiellu astuda. (Mõlema minevikku tumestas košmaarne lahutus. Aga see selleks.) Kuni ühel päeval astus mängu saatus USA valitsuse näol, mis – Felipe riiki sisenemisel ootamatult kinni võtnud – seadis nad valiku ette: te kas abiellute või Felipe jalg ei astu enam kunagi USA pinnale.
Praktiliselt abielluma mõistetud, püüdis Gilbert võita oma abielufoobiat teema ülipõhjaliku lahtimõtestamisega, lootes ajaloo uurimise, inimeste küsitlemise ja lõputute arutlustega jõuda selle visalt püsiva institutsiooni sügavama olemuseni. Antud edasi autorile omase vaimukuse, intelligentsi ja empaatiaga, valgustab “Abielutõotus” läbi ka abielu-teema kõige hämaramad nurgatagused, käsitledes selliseid küsimusi nagu partnerite ühtesobivus, hullutav kirg, truudus, peretavad, ühiskonna ootused, lahutusoht ja kammitsevad kohustused. Gilberti meenutustest saab lõpuks selgepilguline armastuse ülistus, mis ei vaiki maha ka neid vastuolusid ja soovimatuid tagajärgi, mis tabavad puhast tunnet, kui see surutakse tegelikkuse raamidesse.