Kirjanike blogid

Heiki Vilepi blogi http://hvilep.blogspot.com/ (Heiki Vilep)

Hüüdja hääl oaasis http://pehk.blogspot.com/ (Jaan Pehk)

Contra – Urvaste süda http://konnulacontra.blogspot.com/ (Contra)

Kivisildnik oli siin http://kivisildnik.blogspot.com/ (Sven Kivisildnik)

ÕNNELIK SURM

CAMUS ALBERT

"Õnnelik surm" (kirjutatud ajavahemikus 1936-1938) on Albert Camus' kõige esimene romaan, mis pakub tänuväärset lugemist kõigile, kes tunnevad huvi kirjaniku isiku ja loomingu vastu. Teos peegeldab varjamatult noore mehe tärkavat elukogemust, sisaldades mitmeid autobiograafilisi elemente. Autor räägib arglikult, kuid siiralt rahast, naistest ja armastusest, ning samas näitlikustab ilmekalt tulevase suurkirjaniku esimesi samme kirjandusmaastikul. Selles raamatus võib ilmeksimatult ära tunda Camus'le omase neutraalse, kuid ajuti palavikuliselt lennuka kirjaviisi. Lugeja, kes on tuttav "Õnnelikust surmast" välja kasvanud jutustusega "Võõras" (1942), leiab sealt tuttavaid tegelasi ning detaile, kuid samas siiski iseseisva ja hoopis erineva sõnumi, mis omandab erilise tähenduse seetõttu, et kui avaldamata jäänud "Õnnelik surm" (ilmus postuumselt 1971) ütleb meile küüniselt, kuid optimistlikult, et õnn ei peitu mitte töö tegemises, vaid rahas, siis "Võõras" jääb Camus endiselt küüniliseks, ent on minetanud optimismi.

Loe veel:

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/9659163F060E16BFC22570B2003E08C9

http://www.postimees.ee/311003/esileht/kultuur/117780.php

Õigel ajahetkel

Raamatu autorid jagavad teadmisi Kuu rütmidest ja mõjudest kõigele elavale maal ning sellest, mida näitavad Kuu ja Kuu faaside seisud. Saate teada, kuidas mõjutab Kuu toitumist, millal on õige aeg istutada taimi, minna arsti juurde jpm.

Johanna Paungger raamatu eessõnas: «Piiki aastaid on mind ikka ja jälle palutud anda edasi teadmisi, millega ma varasest lapsepõlvest saati üles kasvasin teadmisis Kuu rütmidest, mõjudest kõigele elavale maal, mida näitavad Kuu ja Kuu faaside seisud. Olen tänu võögu oma vanaisale, kes mind õpetas, et vaist, vaatlus ja tunnetus on võtmeks paljude asjade juurde looduses, millelt ainuüksi teaduse abiga saladuse katet tõsta ei saa.» Kuu rütmide ja impulsside mõjust inimesele ja loodusele

Undi-jutud

Kirjanik ja teatrimees Mati Unt (1944-2005) oli iseäranis "kunstiline loom" – looja, kes elas rohkem oma loomingus kui igapäevases maailmas. "Undi-juttudes" kirjeldavad Undi lähedased ja kaasteelised tema elu ja loomingut nagu nad seda nägid ning kuidas nad selles osalesid. Koostanud Kalev Kesküla.




Loe veel:
http://lugemine.blogspot.com/2009/01/undi-jutud-mlestusi-mati-undist.html

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/72AD9C9B6FE2E8FBC2257543003AEE17

http://et.wikipedia.org/wiki/Mati_Unt

Tähepoisi suur seiklus

Põnev seiklusjutt väiksematele ja suurematele Tähepoisi sõpradele. Tähepoiss on rõõmsameelne ja nutikas poiss, kes on pärit kaugelt planeedilt Suur Sefiir. Kui tema teadlasest isa Maale appi tähti uurima kutsutakse, asub Tähepoiss koos oma perega elama ühte täiesti tavalisse Eesti linna Tähe tänavale.
Sõbralik poiss tutvub toreda naabritüdruku Lotta-Liisaga ja leiab endale koerte varjupaigast teisegi hea sõbra – vahva kutsu, kes saab nimeks Karu. Hoogsa ja kaasakiskuva loo tegevus toimub vaheldumisi Suurel Sefiiril ja Maal. Tähepoisi raamatus on kõige tähtsamal kohal sõprus, üksteise aitamine, vaprus ja head teod, mis tagavad ohtlikele seiklustele õnneliku lõpu.
Lahedate piltide ja haarava sündmustikuga raamat sobib kõikidele lastele, kes armastavad seiklusi, ulmet ja põnevust.

Timbu-Limbu ja kaval kääbus

Kalju Kangur

Kalju Kanguri sündmusterohkes ja seiklusrikkas juttude valikkogus on üks pikem ja üksteist lühemat muinasjuttu.
Kõigepealt saab lugeja sõbraks tibatillukese nuku Timbu-Limbuga, kes elab kasetohust lossis ning võtab koos oma kaaslastega ette pika ja keerulise teekonna lumemöldrite juurde, et järele uurida, miks nende lumeveski seisma on jäänud ning lund ei saja.
Nagu ühes põnevas muinasjuturaamatus ikka, on siin ka lugusid kuningast, kuningatütrest, nõiast ja kummitusest.

Talve Top

Heljo Mänd

Aastaaegade sarja neljas kogu. Eelmised olid Kevade reklaam, Suve suurmüük ja Sügise süda.

Minek minevikku

Aasta paneb vana-aasta õhtul
seitsme-penikoorma-saapad jalga,
vohmib viimast põrsapraadi kõhtu,
võtab välja kogu aastapalga.

Kahmab seltsiks seitse päkapikku,
kes end unustanud jõulutöösse
ja siis algab minek minevikku
nagu pilkaspimedasse öösse.

Saapad viivad teda välja hoovist,
väravast, kus kõõlub aasta uus,
poiss veel hüüab talle õnnesoovi,
endal kaksteist hammast särasuus.

Siil Felix ja kriminaalne loomaaed

Leelo Tungal

Felix, vapper siilipoiss, leiab endale loomaaias palju sõpru. Kuna talle meeldib luuletusi välja mõelda, siis teeb ta värsse nii lõvist, kaamelist, elevandist kui kärbist.

Minu elulugu. Meenutusi 20.saj. teise poole kultuuri-ja kunstist

Ants Laikmaa kirjad poolõde Annile
Haapsalu kultuuripäevad
Päevakorral Niguliste kirikuhoone taastamine
Lohu mõisa don Quiote lugude teemalised pilttapeedid
Lääne-Euroopa ajakirjandus eesti kunstis

Minu Moldova Diplomaadi naisena Euroopa vaeseimas riigis

Marje Aksli

Marje Aksli ei teadnud Moldovast õieti mitte midagi peale paari stereotüübi, kui selgus, et peab oma abikaasa töö tõttu sinna riiki kolima. „Umbusklikult põrnitsen Moldova kaarti: see on väike, kitsas ja lääne poolt liiga sirge servaga," meenutab ta. „Juba see serv ei meeldi mulle – räägitakse, et keegi on maakaardil selle koha peale joonlaua pannud ja tõmmanud tšahh! tüki Rumeenia küljest." Kuidas Marje leidis, et Moldova on omamoodi võluv ja armastust väärt, ja kuidas ta ise tõi Moldovasse netilehekülje pealkirjaga Armastus – sellest raamat räägibki. Ja muidugi ka igasugustest eriskummalistest seikadest naabrite, turumüüjate, ametnike, poliitikute ja teistega.

Aastavakk 2009

17. maarahva teatmik-kalender

Aastavakk 2009 võtab kokku 2008. aasta tähtsamad sündmused ning aidata lugejal seada plaane tulevikuks. Loomulikult ei kao meie teatmik-kalendrist kuskile uusi masinaid, seadmeid ja teisi tooteid tutvustavad kirjutised, statistika ja kalendaarium.

Kuidas ma lähen

Irja Kass

Saksamaal elav eestlanna Irja põeb parandamatut haigust. Reisimine on tema elusisu ja Taimaa tema lemmikmaa, niisiis lendab ta hoolimata keemiaravi rasketest kõrvalmõjudest veel kord oma „paradiisi“, seekord üksinda. Reisist kujuneb põrgulik kogemus, millest ta ei ole koju saabudes võimeline kellelegi rääkima, isegi mitte lähimatele sõpradele. Selle asemel hakkab ta neile kirjutama ja kirjutab endalegi ootamatult terve romaani, mis pakatab avameelsusest ja kohati lausa süsimustast huumorist.

Valgete ööde jõgi

Jeffrey Tayler
Allavoolu mööda Siberi jõge, millega seostuvad pagendus, surm ja saatus.

Minu Alaska Kasvatamas kelgukoeri ja iseennast

Maria Kupinskaja

Maria Kupinskaja ehk Mann otsustas oma õnnetus armastuses purustatud südant minna ravitsema nii kaugele, kui saab – ja nõnda sattus ta tööle kelgukoerte talitajana Alaskale. Kuidas saab elada keset külma liustikku, kus isegi telgis sees on miinuskraadid? Kuidas saja erineva koera tujude ja haigustega hakkama saada? Ning mis saab maailma teises otsas sellest pisikesest valutavast südamest?

Meie isade isa

Bernard Werber

Põnevusromaani tegevuse käivitab ühe kuulsa professori mõrv, kes oli terve elu otsinud inimeste põlvnemise "puuduvat lüli" ehk meie isade isa. Juhtumit hakkavad uurima 24-aastane seksikas naisreporter ja endine meesajakirjanik, et vaikima sunnitud professori rabav tõde päevavalgele tuua… Prantsuse staarkirjanik ja stsenarist Bernard Werber esitab oma trilleri avapeatükis kolm äärmiselt ambitsioonikat küsimust: kes me oleme? kust me tuleme? kuhu me läheme? Ammutades teavet teadlaste uurimistöödest, süüvib Werber inimajaloo algaegadesse, pakkudes lugejatele uue nägemuse inimevolutsioonist.
Tegemist on triloogia esimese osaga. Eesti keeles on Werberilt varem ilmunud põnevusromaanid "Sipelgad" ja "Inglite impeerium".

Kogu kodutee Lugusid ühelt Aafrika looduskaitsealalt

Bookey Peek

Richard ja Bookey Peek ei kavatsenud sugugi tüügassiga lapsendada, kuid see juhtus sellegipoolest. Stone Hills, nende kodu Zimbabwes on tõeline loomade varjupaik ning tüügassead said seal täieõiguslikeks asukateks, nagu ka paljud teised loomad ja linnud. Tegu on raamatuga, mis meeldib kindlasti kõigile Aafrika looduse huvilistele ja neile, kellele meeldisid Kobie Krügeri raamatud.
Mõlemad käesoleva raamatu autorid on elukutselised safarigiidid. Pärast idüllilist lapsepõlve Bvumba mägedes ja kümmet maailmas ringi reisides veedetud aastat sai Bookeyst jurist, kes jättis aga selle elukutse suurima rõõmuga, et tagasi looduse keskele kolida. 2003. aastal võitis ta maineka Aafrika reisiraamatu võistluse. Richard Peek sündis ja kasvas Zimbabwes. Ta töötas 14 aastat rahvusparkides ja looduskaitseametis esmalt ulukijälgija ja hiljem ökoloogina. Seejärel sai temast Riikliku Loodusloomuuserumi kuraator. Kahe Agfa fotoauhinna võitja Richardi töid on avaldatud paljudes raamatutes ja ajakirjades.

KODUTUTE KÜLA II raamat: Sulasest sai peremees

Erik Tohvri

360 lk, kõva köide
„Igaüks on peremees ja teda
austud-hinnatud me kodumaal…“
Niiviisi, kaugelt toodud sõnade ja viisiga lauldi Eestimaal punalippude all, kui võõras võim oli siinsed sulased peremeesteks kuulutanud ja õiged peremehed Siberisse pagendanud või oma maal sulasteks teinud. Peremeest on väevõimuga lihtne sulaseks muuta, aga sulasesse õiget peremehetunnet istutada on raske, kui mitte päris võimatu.
Nagu ookean veetilgas, nii peegeldus ka Raudiku küla elus kõik see, mis toimus kogu Eestimaal. Kõikide eestlaste kirjutamata juhtsõnaks sai – kohanemine. Selleks, et edasi elada ja kestma jääda.

Heegeldatud aksessuaarid

Helen Ardley

Helmestega ehitud lillkaunistusest ja glamuurihõngulisest peokotikesest õdusa keebi ja triibuliste käpikuteni – sellest raamatust saab inspiratsiooni nii algaja kui ka kogenud heegeldaja.
· 20 põhjalikku tööjuhendit moekate ja vahvate aksessuaaride heegeldamiseks, kaasa arvatud kotid, mütsid ja sallid.
· Üksikasjalik heegeldusvõtete seletus.
· Toredad ideed, kuidas mõnd eriliseks puhuks mõeldud eset paelte, helmeste või tikandiga kaunistada.

Eratunnid

Tiit Sepa

Kaduma on läinud noor ja ilus neiu Katrin. Tema ema on millegipärast veendunud, et tüdruk tegeleb pornoäriga. Ta suudab selles veenda ka oma tuttavat Lindat, kes töötab Märjamaa gümnaasiumis, kuid palub, et asi jääks diskreetseks. Ema tahab tütart leida, kuid ema ei taha, et asja avalikuks tulles teda ja tema peret sopaga üle valatakse. Seega otsustab Linda pöörduda salapärase kadumisega oma kunagise kooliõe ja nüüdse väga rikka salapolitseiniku Synne poole, kes elab tagasihoidlikult Vaimõisas koos kunstnik Hinnoga. Linda suudab ka neid veenda, et tüdruk võib olla seotud pornoga. Katrin on elus ja terve, sest alles hiljuti sai ema temalt salapärase kirja, kuid sellel polnud ainsatki vihjet sellest, kust kiri pärit on. Samas aga mõrvatakse Katrini ainus lähedane sõbranna. Synne käärib käised üles ja asub koos Hinnoga asja uurima. Kas aga kõik ongi tegelikult nii nagu nad ette kujutavad? Igatahes läheb asi tõsiseks. Ka Synne rikkus hakkab kellelegi vastu ja naise elu satub ohtu. Samas läheb edasi lõbus jant nende pereeluga, sest Lauris otsustab asutada oma äri, neile sajab korraga sis...

Aastaring aias

Berit Haggren, Micke Persson, Agnetha Wendel

See on aiapidamise käsiraamat, millest ammutada nii teadmisi kui ka inspiratsiooni. Aga eelkõige on see raamat heaks abimeheks praktilises aiatöös. Siit leiab konkreetseid näpunäiteid ja lihtsaid nõuandeid selle kohta, mida mingil aastaajal ühes või teises aia osas teha. Head tulemused aias sõltuvad alati sellest, kuidas ja millal sa midagi teed. Aed vajab asjatundlikku hoolt ja tähelepanu. Seda on kasulik teada, kui oled kujundamas endale oma isiklikku paradiisinurgakest.

Varastatud õnn

Stella Noode

Autobiograafiliste sugemetega jutustus, mis viib lugeja koos ühe perekonna rõõmude ja muredega läbi ränkade katsumusaastate. Enne II ilmasõda, 1930ndatel, kolib linnapere maale ja peab oma elamise seal taas sisse seadma. Elu teeb aga omad kiired korrektiivid ning ka jutustuse keskmes olev peretütar peab täiskasvanuks sirgumise teel kohanema üha uute muudatustega, mis varastavad temalt tükk tüki haaval võimaluse isiklikuks õnneks. Jutustuse lõpuks on peretütar sõjajärgses Eestis juba ise noor ema oma väikese varastatud õnnega ning tundub, et viimaks tuleb hingerahukevad temalegi…

Sügissonaat

Ingmar Bergman

"Sügissonaati" võib lugeda üheks Bergmani kõige läbikirjutatumaks ja kirjanduslikumaks käsikirjaks. Avades oma kangelannade teadvuse ja alateadvuse varjatumaid tahkusid, sunnib autor meidki enda sisse vaatama. "Sügissonaat" mõjub nagu jutlus. Üheski oma varasemas filmis pole ta rääkinud nii lihtsalt ja otse kui siin.

Reisipauna koletore reis

Reet Made

Lõbus ja tarmukas reisipaun läheb ühel pikal lennureisil pagasis kaduma, reisides nii omapäi risti-rästi ümber ilma. Oma eksirännakutel näeb ja kogeb reisikott palju põnevat, kohtub huvitavate tegelastega ja kuuleb kummalisi lugusid. Õnneks jõuab räsitud reisija pärast pikki rännuteid taas koju, et jutustada põnevatest maadest ja seal nähtust-kuuldust oma sõbrale reisisellile ning samas ka kõigile reisilugude huvilistele.
Noored lugejad satuvad Taimaal krokodillitsirkusesse, lendavad vaibal Iraani vaibapoodi, kohtuvad araabia džinni-poisikesega, veedavad jõulud koos jõuluvanaga palaval Havail ja saavad aimu veel paljudest muudest põnevatest paikadest ja reisidel kogetust.
Eeskätt eel- ja algkooliealistele lastele mõeldud rohkete piltide ja fotodega illustreeritud raamat sisaldab kunstmuinasjutu laadis reisijutte, mida on väiksematel lastel kasulik lugeda koos vanematega, et teha esimest tutvust ka maakaardiga ja leida sealt üles juttudes kirjeldatud paigad.

Pints ja Tutsik. Esimene raamat

Aidi Vallik

"Pints ja Tutsik" on raamat meie igapäevasest elust lemmikloomade kõrval, milles loomad just inimese keeli ei kõnele, kuid nad muudavad ja mõjutavad meie elu omal moel. Nii juhtub Pintsu ja Tutsiku majjatulekuga ka Maikellukest peres, kus inimeste ja lemmikloomade vaheline sõprus toob endaga kaasa nii muret kui rõõmu, nii kurbi kui naljakaid sündmusi.
"Pints ja Tutsik" on kaheosaline raamat hoolimisest, armastusest ja vastutustundest. Eelkõige võib see rõõmustada 7-11 aastaseid lapsi, kuid ettelugemise korral ka nooremaid. Samuti pakub see äratundmisrõõmu ja lusti igas vanuses täiskasvanud lemmikloomasõbrale.

Näitleja Ants Eskola Solikamski vangilaagrites

Irene Esperk

Raamat sisaldab Ants Eskolast säilinud Siberi vangrilaagrite märkmike kokkuvõtet ja tütre mälestusi ning palju seni varjul olnud fakte näitleja elust. Raamat sisaldab ka seni avaldamata rikkalikku fotomaterjali Ants Eskola elust ja näitleja enda poolt 1941-46 a. Siberis Solikamski vangilaagri barakkhaiglas surma oodates tehtud joonistuste seni avaldamata kogu.

Mängides õpime ja õpetame

Maaja Mänd

Raamatust leiab:

• sõrme- ja laulumängud,
• mängud ja mängulised tegevused looduses,
• mänge lugema ja kirjutama õpetamisel
• matemaatika ja mäng
  

Medaljon

Ene Sepp

15-aastane Heidi elab igati hästi toimivas maailmas, kuni saab saatusliku sõnumi… Järgmisel hetkel avastab seni nii korralik ja sõnakuulelik tüdruk ennast purjuspäi peaaegu jõkke kukkumas. Ootamatu võõras muudab tema käekäiku veel rohkem ja enne, kui tüdruk arugi saab, on tal uued sõbrad, probleemid koolis, tülid emaga. Lõputud peod ja üha uued mured keeravad Heidi senise elu pea peale. Kas tal on lootust see jälle rööbastele sättida või saab temast vaid osa allakäinute statistikast?

Kõrgkooli astuja meelespea. Eesti kõrgkoolide vastuvõtutingimused 2008

Igal linnul oma laul

Priit Aimla

“Andeks, kas teil on veel ruumi?”
“Ei, kõik on täis!”
Nii sättis Priit Aimla algama laulu “Viis viimast”, et Ivo Linna saaks selle kuulsaks laulda. Miks, selgub, kui piilute raamatu sisse. Kogumikku “Igal linnul oma laul” valitud palad kirjutas Priit Aimla aastail 1972–2006. “Minu elamused, arvamused ja maailmanägemine on kokku saanud žanris, mille õiglane nimetus võiks olla vemmalvärss. Kuhjugu siin pealegi nii satiiri- ja kriitikarohket lausestust kui muid viisiveeretuslikke veidrusi,” leiab Priit Aimla.

Keisri hull

„Keisri hull“ (esmatrükk 1978) on rahvusvaheliselt tuntuim Jaan Krossi romaan, jutustades 19. sajandi algupoole Vene tsaaririigi sisemistest pingetest peategelase, Võisiku mõisas elanud Timotheus von Bocki elu ja saatuse kaudu. Romaan põhineb Vene armees polkovnikuna teeninud ja ka 1812. aastal isamaasõjast osa võtnud Timotheus Eberhard von Bocki (1787–1836) kompromissitul võitlusel isevalitsusliku ja pärisorjusliku süsteemi vastu. Hoolimata lähedastest suhetest keiser Aleksander I-ga, keda samuti romaanis kujutatakse, kuulutati Bock tema ideede pärast hulluks ning teda hoiti mitu aastat vangis. Selles on nähtud ridadevahelist paralleeli ja kriitikat „Keisri hullu“ ilmumisaegsete olude suhtes 1970. aastate Nõukogude Liidus.

„Keisri hull“ on tõlgitud vähemalt 16 keelde (soome, ungari, norra, rootsi, taani, leedu, bulgaaria, slovaki, tšehhi, vene, hispaania, itaalia, portugali, prantsuse, hollandi ja inglise keelde), olles sellega üks maailma tuntumaid teoseid eesti kirjanduses üldse.

1980. aastal valmis Vene filmiklassikul Andrei Tarkovskil „Keisri hullu“ põhjal filmistsenaarium, mis aga kahjuks realiseerimisluba ei saanudki. Alates 2006. aastast on aga „Keisri hullu“ näha näiteks Ugala teatri mängukavas (lavastajad Peeter Tammearu ja Jaak Allik).

Eesti kirjandus paguluses XX sajandil

Kapitaalse koguteose kaante vahele on koondatud kümme ülevaatepeatükki. Neis käsitletakse proosakirjandust (esitatakse 35 prosaisti loomingu lähivaatlused), luulet, memuaristikat, näite- ja lastekirjandust, antakse ülevaade tõlkekirjandusest ning tõlgetest võõrkeeltesse ja võõrkeeltes ilmunud teostest, samuti kordustrükkidest, kriitikast ja kirjandusteadusest. Koguteoses jälgitakse kirjandusprotsessi dünaamikat paguluses, raamatu peatükid on üles ehitatud üldsuundade iseloomustuste ja autoriportreede vaheldumisele. Tähelepanu keskendub ennekõike kirjandusteosele, biograafiline materjal jääb pigem taustaks. Osutatakse ka välis- ja kodueesti kirjanduses ilmnenud erinevustele ja paralleelidele. Arvuka ja pädeva autorkonnaga koguteose käsitluste laad varieerub traditsioonilisest akadeemilisusest lennukama esseistlikkuseni. Raamatut väärtustavad nii peatükke lõpetavad mahukad ja põhjalikud valikbibliograafiad kui ka soliidne biograafiline andmestik, mis koondab informatsiooni 158 isiku kohta. Koguteos on illustreeritud rohkete fotodega (kokku 259 illustratsiooni) ning varustatud ingliskeelse resümeega, teatmeteose kasutamist hõlbustab nimeregister. Varasemaga võrreldes eesti kirjandusest paguluses XX sajandil kõige ulatuslikumat ja süvenenumat koondkäsitlust pakkuv kapitaalne teos võiks leida koha iga kultuuri ja teadmisi väärtustava eesti pere raamaturiiulis. Samavõrd teenib see raamat pedagoogilisi eesmärke nii humanitaarse kallakuga gümnaasiumi- kui ka ülikooliõppes ning annab olulise panuse eesti pagulaskultuuri kui fenomeni üldisemasse uurimisse.

Tõusva koidiku kumas

Eevi Ploomipuu

Vagajutt nõukogudeaegse külaühiskonna inimeste vaimulikest otsigutest ja leidmistest. Autor kirjeldab südamlikult lihtsate inimeste arusaamu usuasjadest, moraalist, valikutest elus ja omaaegse väikese koguduse elu-olu.