Bussiga Poolas. Ülemine ring

Olev Remsu
Kui palju olen ma Poolas olnud?“ küsib Olev Remsu ja tõdeb, et vist rohkem kui sada korda. Peamiselt on ta Poolast läbi sõitnud, olnud giidiks bussireisidel Pariisi, Prahasse ja mujale Euroopasse. Ja ikka on ta kuulnud reisirahva õhkamist: “Kui seda Poolat ees ei oleks!” või ka nõukogudeaegset sõnakõlksu “kuritsa ne ptitsa i Polša zagranitsa” (kana pole lind ega Poola välismaa).

„Tegelikult on Poola võrratu maa, mida võib alahinnata üksnes inimene, kes sellest midagi ei tea,“ kinnitab selle raamatu autor. „Üks põhjusi, miks olen sule haaranud, on sama, mis paneb mu bussi esiistmel hasartselt Poolast jutustama – tahan, et meie rahvas hakkaks seda riiki vääriliselt hindama

Pööningujutud

Tarmo Teder
14st lühijutust koosnev raamat.

Meri annab, meri võtab
Päike tõuseb, päike loojub
Kaart toob, kaart viib
Raha tuleb, raha läheb
Inimene sünnib, inimene sureb
Kosmos süttib, kosmos kustub
Armastus põleb, pööning jääb.

Onu Bella. Ma võtsin viina

Igor Maasik
Seda võib nimetada autobiograafiaks, memuaarteoseks, ilukirjanduslike sugemetega ajalooks. Neil intiimsetel lehekülgedel avab autor oma tundliku hinge. Bella jutustab ajast ja elust, pildistab inimesi ja sündmusi, analüüsib impulsse, mis inspireerinud tema loomingut. Tekstid pakuvad rikkalikult äratundmis- ja avastamisrõõmu ning suurt lugemismõnu. Nii muusikas kui kirjatöös on Bella trump stiil. Ajal, mil Eesti kirjandus kubiseb nilbustest, eriti seksist, jääb Onu Bella maitsekaks ning väljapeetuks: ta räägib mõndagi keppimisest, nikkumisest, nussimisest ja tahapanemisest, kuid seksist – mitte sõnagi.

Mõmmi jõuluaabits

Heljo Mänd
”Mõmmi jõuluaabits” on Heljo Männi uus rõõmus sündmusterohke jõuluraamat. Mõnus Mõmmi-pere on paljudele tuntud-teatud Heljo Männi raamatute ja telesaadete kaudu. Seekord lähete koos Mõmmi-Mai, Mõmmi-Mari, Mõmmi-Beebi, Leelo Leevikese, Jänku-Janku ja Rebase-Rihoga jõuludeks ettevalmistusi tegema. Ja kõik need ettevalmistused on erakordselt üllatuslikud.
Et kõigi nende üllatuslugude juurde ka Rebase-Riho krutskid kuuluvad, on ütlematagi selge.

Muutlik

Jaak Jõerüüt
„Muutlik“ on tuntud eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdi uus proosateos. Žanriliselt võiks seda pidada pihtimusromaaniks, kuna raamatu sisuks on diplomaadist kirjaniku igapäevatoimetused Lätis ja Eestis viimastel aastatel. Samas eristab teost tavapärasest romaanist see, et peatükid on fragmentaarsed ja segamini paisatud, ajaline lineaarsus on kadunud. Raamat ühendab ülima personaalsuse ülima igavikutundega. Argipäevakirjeldustest kasvavad välja hoopis suuremad küsimused aja ja sündmuste suhtelisusest, kogu inimrabelemise mõttekusest ning olemise talumatust kurbusest.

Raamat-kalender 2011

Iga-aastane mitmekülgsete artiklite ning kalendriandmetega raamat.

Hajameelsus

Virve Osila
Luulekogu

Eesti kroonil kroonitud

Meie krooni ilu ja sisu
Loone Ots
See raamat räägib Eesti krooni lugu, mida võiks võrrelda suure pere saagaga. Üks mõte hargneb paljudesse suundadesse, ulatub üle mitme aja ja äratab vaheldumisi erisuguseid tundeid. Miks näevad kroonid meie käes ja kotis välja just sellised, nagu need on? Millega saab siduda krooni vaimset väärtust? Milline on olnud oma raha sõnum? Millest jutustavad pildid rahatähtedel ja kes on nende autorid? Raamat on illustreeritud rohke foto- ja pildimaterjaliga, mis tutvustab Eesti krooni läbi aegade.

Rebasesaare printsess

Siiri Laidla
„Rebasesaare printsess” räägib loo väikesest Nööbikust, kelle unenägu saab tõelisuse mõõtmed ja parandab poisi igatsustõvest. Nööbik satub kuldse liblika tuules hingekosutavale Sinikõrva lastemaale, kuhu on kokku tulnud lapsed, kes vajavad tröösti. Onu Ummi juhatusel võetakse üheskoos ette igasugu vahvaid asju, kuni korraga muutuvad sündmused lausa põneviku vääriliseks ja Lastemaad ähvardab võõra võimu alla langemine. Nii läheb, kui Lastemaale saabub Hulda, kes tahab seal maksma panna oma korra.

Mati Nuude

Liidia Nuude
2011. a. veebruaris möödub 70 aastat Mati Nuude sünnist, sama aasta märtsis aga 10 aastat tema surmast. Mati Nuude elu ja tegevus väärivad lugupidamist, sest ta on jätnud nii tõstesporti kui ka Eesti kultuuriellu oma jälje.

Autor Liidia Nuude: "Mati oli minu abikaasa. Raamat on eeskätte Matist, kui inimesest. Olen lähtunud Mati Nuude päevikust. Sellest, mida mees jutustas oma elust ja millised olid tema mõtted ning mis on minu abielumälestused. Raamatus tõin ära ka paljude tuntud inimeste mälestused Mati Nuudest (Taimu Viir, Jaan Talts, Ivo Linna, Erich Krieger, Ada Lundver jt)

Kükitav mannatera

Ja teisi eesti laste nalju
Koostanud Ilona Martson
Raamat on valminud lasteajakirja Täheke naljavõistlusele saadetud töödest. Võistlusega, mis on toimunud juba 2006. aastast, ühines tänavu Õpetajate Leht.

Võistlusel osalesid nii lapsed kui täiskasvanud. Seetõttu leiab sellest kogumikust nii laste anekdoote ja iseloodud nalju kui vanemate ja vanavanemate kirja pandud naljakaid ütlemisi, mida nende põnnid kuuldavale toonud on, samuti ka kummalisi avastusi, mis on koolis õpetajatele teatavaks saanud. Vahvate illustratsioonidega on naljalugusid täiendanud animafilmidega maailmakuulsuse pälvinud Olga Pärn.

Eesti kunsti ajalugu 5. köide (1900-1940)

History of Estonian Art
Aastad 1900–40 olid Eestis rahvusliku kunstikultuuri kujunemisel otsustav aeg. Ilmet võtsid kõik euroopalikud kunstiinstitutsioonid – kiirelt kasvav kunstnikkond ja püüdlikult õppiv kunstivaataja, näitused, kriitika, ühingud, koolid, kogud, toetused jne. 20. sajandi alguses oli eestlaste kunst ja arhitektuur baltisakslaste oma kõrval tärkav teine, aga perioodi lõpul domineeriv peavool. Noor-Eesti sõnastatud eestlaseks jäämise, kuid eurooplaseks saamise üleskutse, tähendas vabatahtlikku joondumist lääne kultuuri dominantriikide ja kunstimetropolide mudelite järgi. Eesti kunstnike Euroopaga haakumise katsed muudab eriliseks nende sattumine rahvusvahelise avangardismi kõrgaega. Linnastumise, moderniseerimise ja rahvuseks kasvamisega kaasnevad pained ning enesetunnetuse kujunemine moodustavad küll peajoone, kuid ei iseloomusta kogu toonast Eesti kunsti.
Köites käsitletakse ka erinevate rahvusrühmade loodud kunsti, naiskunstnike probleemistikku ning mõningaid ilminguid (disain, fotograafia), mida alles nüüd on hakatud kaasama visuaalkultuuri ajalugudesse

Wõlukunst

Septimus Heapi esimene raamat
Angie Sage
Septimus Heap, seitsmenda poja seitsmes poeg, kaob oma sünniööl, kui ämmaemand on ta surnuks tunnistanud. Selsamal ööl leiab Septimuse isa Silas Heap koduteel lumest tekki mähitud lapse – kannikesekarva silmadega vastsündinud tüdrukukese. Ja selsamal lumisel ööl saab Marcia Overstrand ebatavaliseks võluriks.
Heapid võtavad väikese tüdruku enda juurde, panevad talle nimeks Jenna ja kasvatavad teda nagu oma last. Aga kes on see müstiline väike tüdruk ja mis juhtus tegelikult nende armastatud poja Septimusega? Kümme aastat hiljem tuleb välja, et need sündmused ei olnud sugugi juhuslikud. Heapide elu muutub tundmatuseni ja nad haaratakse uskumatutesse seiklustesse. Mäng käib elu ja surma peale ...

ANGIE SAGE on lastele ja noortele kirjutanud üle tosina raamatu ning nii mõnegi ise ka illustreerinud. „Septimus Heap: Wõlukunst” on tema esimene pikem jutustus. „Septimus Heapi“ sarja seitsmest raamatust on ilmunud viis, mis peagi ka eesti keeles ilmavalgust näevad. Üle maailma on sari tõlgitud juba 32 keelde ja müüdud üle 32 miljoni eksemplari.

Võite külastada tema kodulehte www.septimusheap.com.

MARK ZUG armastas fantaasialugusid juba teismelisena. Ta on illustreerinud mitmeid kaardimänge, sealhulgas „Magic: The Gathering and Dune”, samuti raamatuid ja ajakirju. Ta elab Pennsylvanias.

Ajaga silmitsi. Meenutusi Alo Mattiisenist

Toomas Muru
Järgmisel aastal oleks 50-seks saanud helilooja Alo Mattiisen (1961-96). Alo Mattiisen oli mees, kes muutis oma isamaaliste lauludega Eestimaa ja Nõukogude Liidu saatust, kellest on saanud laulva revolutsiooni sümbol. Läbi pereringi ja sõprade meenutuste saame heita intiimse pilgu ühe vägagi vastuolulisele ja tundliku inimese hingemaastikule. Kõik pole nii lihtne nagu esmapilgul tundub.
Raamatust leiab Ivo Linna, Mart Laari, Jaak Ojakääru, Erkki-Sven Tüüri, Jüri Piheli, Raul Vaigla ja paljude teiste Alot lähemalt tundnud inimeste meenutusi.

Kristina

Jaan Martinson, Kristina Šmigun-Vähi
Võib öelda, et Kristina biograafia on Eestis märgilise tähendusega. Varem pole ükski sportlane rääkinud oma elust, võitudest ja kaotustest, tunnetest ja emotsioonidest nõnda avameelselt ega tõmmanud katet kulissidetaguselt maailmalt nõnda pärani.

Raamat annab Kristinast pildi kui tavalisest Eestimaa tüdrukust, kel on oma pahed ja nõrkused, kuid kes julges mõelda suurelt ja täitis oma unistused. Ent unistustemaale jõudmise eest tuleb maksta ränka hinda. Kristina kirjeldab rõõme ja läbielamisi nende veerandsaja aasta jooksul, mil ta suusatamises on olnud, selgitades taustu ja tagamaid, mis seni varju jäänud. Lisaks avaneb paljudelt saladustelt katteloor.

Keha

Stephenie Meyer
Melanie Stryder keeldub haihtumast. Meie maailma on vallutanud seninägematud vaenlased. Inimesed muutuvad nende sissetungijate kestadeks, nende meeled allutatakse, sellal kui kehad jäävad puutumata ning jätkavad oma elu pealtnäha endiselt. Enamik inimkonnast on alistatud. Kui Melanie, üks vähestest allesjäänud mässajatest, kinni võetakse, on ta kindel, et see on tema lõpp.
Rändajat, sissetunginud “hinge”, kes sai Melanie keha, hoiatati probleemide eest, mis kaasnevad inimkehas elamisega: rabavad emotsioonid, mälestused. Aga üht probleemi ei osanud Rändaja oodata: et tema keha eelmine asukas keeldub oma meeltest lahti ütlemast. Rändaja uurib Melanie mõtteid, lootes avastada allesjäänud inimvastupanu asukohta. Selle asemel täidab Melanie Rändaja mõtted kujutluspiltidega mehest, keda Melanie armastab – Jaredist, end ikka veel varjavast inimesest. Võimetu end oma keha ihalustest eraldama, hakkab ka Rändaja igatsema mehe järele, kelle leidmine on talle ülesandeks tehtud. Kui Rändajast ja Melaniest saavad väliste jõudude mõjul vastu tahtmist liitlased, alustavad nad ohtlikke ja ebakindlaid otsinguid, et leida mees, keda nad mõlemad armastavad. Stephenie Meyer, üks meie aja kõige vastupandamatuid kirjanikke pakub paeluva ja unustamatu romaani armastuse järjekindlusest ja inimlikkuse olemusest.

Stephenie Meyer on menusarja Videvik autor. Ta on lõpetanud Brigham Youngi ülikooli kraadiga Inglise kirjanduses ning elab praegu Arizonas koos oma abikaasa ja kolme pojaga. „Keha“ on tema esimene romaan täiskasvanutele.

Gort Ashryn III osa. Rahu

Leo Kunnas
Ülimastaapse haardega "Gort Ashryn" jutustab Anton Irv VIII, Eesti Vabadussõja teenimatult vähetuntud kangelase klooni saaga 1000 aasta pärast aset leidvates tulevikusõdades.
Aastatel 2009 ja 2010 Eesti Ulmeühingu auhinna Stalker pälvinud triloogia viimases osas juhib Anton invasiooni minevikku, et väärata inimeste omavahelise sõja aina meeleheitlikumaid pöördeid võtvat kulgu. Sõda on küll karm, aga rahu osutub veel karmimaks.