Thursday, May 14, 2009

Pille-Riin


Kakskümmend üks lugu ühe tüdruku elust

Wimberg

Wimbergi proosaraamat "Pille-Riin" räägib ühe 11-aastase tüdruku elust. See raamat on liiga hajus, et seda saaks nimetada romaaniks, aga ka liiga kompaktne, et olla jutukogu. See on liiga täiskasvanulik, et olla õige lasteraamat, aga samas ka liiga lapsemeelne, et olla päris suurte inimeste raamat. See on kõigi raamat, kogu pere raamat. Suurteraamat lastele ja lasteraamat suurtele. Kord kirjutab autor just nagu laste unejuttu, siis jälle laseb ennast kanda karakterite psühholoogilise uurimise hasardist. Selles raamatus on rõõmu, lihtsust, vaikust, lõhnu, unistusi, päikest, kevadet, õhtuid, toa seinast välja hüppavaid elevante, pesumasina garantiikirju ja prantsuskeelseid laulukesi. See raamat ei pruugi istuda mõnelegi, kuid arvatavasti meeldib see küll neile, kellele meeldis autori eelmine proosaraamat, romaan „Lipamäe” (2002).

Päevaraamat (1957-1968)


Karl Ristikivi

Eesti kirjandusklassik Karl Ristikivi (1912–1977) pidas aastail 1957–1968 järjekindlalt päevikut, milles jäädvustas oma reise, poliitilisi päevasündmusi, teoste arengulugusid, argimuresid ja tagasivaateid lapsepõlve. Päevik kajastab kirjaniku eluloos seda aega, millesse langesid isiklike kriiside ületamise katsed ja aktiivsem loominguperiood, mil valmis suurem osa tema Euroopa ajaloo ainelisi romaane. Varjatud hingeeluga ja üksildaseks peetud kirjaniku märkmetes avaneb lugejale rikas, ent ka valu ja hirme üle elava inimese sisemaailm, mille taustaks on eemalolek kodumaast ja pidev enese teostamise ja tõestamise vajadus pagulasena võõral maal. Pakkudes Ristikivi teoste seletusi ja tekkelugusid, jätab päevik ometi mõndagi ka varjatuks, kujutades samas vaimse ja otsiva inimese teekonda vahetult tema ajas ja laiemas tähenduses läbi kogu Euroopa ajaloo. Seni lugejaile suletuina Stockholmis Balti Arhiivis säilitatud Karl Ristikivi päevikud ilmuvad tema 95. sünnipäevaks kahes köites, kärpimata.

TEA Entsüklopeedia I, II


"TEA entsüklopeedia" on laiale kasutajaskonnale mõeldud rahvusentsüklopeedia. "TEA entsüklopeedia" on poliitiliselt sõltumatu originaalteos, mille koostavad ja toimetavad Eesti oma spetsialistid. Koostööd tehakse ka maailma üldtunnustatud entsüklopeediakirjastustega (Britannica, WSOY, Everest, Zvaigzne, Svieša ja Alma Littera) ja parimate tarkvaraarendajatega. Nii on teatmeteose tegijaile tagatud parimad tehnilised lahendused ja juurdepääs erinevatele infoallikatele. "TEA entsüklopeedia" näol on tegemist esimese teosega täiesti uuest entsüklopeediate põlvkonnast Eestis.

"TEA e-Entsüklopeedia" Internetis on täiuslik ja tänapäevane elektrooniline teadmistevaramu, mis sisaldab rohkesti hüperlinke, digikaarte, panoraamfotosid, multimeedialahendusi jpm. "TEA e-Entsüklopeedia" täieneb pidevalt reaalajas.

Õnne 13. Õnnerahva lood


Hille Karm

"Õnnerahva lood" on raamat inimestest, kelle mõtetest ja tegudest sündis 1993. aastal väljamõeldud Morna linnas Õnne tänaval maja number 13 ja selle elanikud. 200-leheküljelises ja sadade haruldaste fotodega illustreeritud raamatus räägivad Eesti tippnäitlejad seriaalist, iseloomustavad oma tegelasi ning meenutavad, kuidas nad seriaali kutsuti. Mõnelgi näitlejal on rääkida ka naljakaid lugusid, kuidas inimesed on elu ja teleseriaali segamini ajanud. Näiteks Tõnu Kilgasele kirjutati bensiinijaamas tšekk tema tegelase Harry Ahvena nimele… Igal näitlejal on raamatus oma peatükk ja kokku on selles 36 peatükki. Lisaks saavad sõna "Õnne 13" väljamõtleja ja kauaaegne režissöör Tõnis Kask, praegune režissöör Ain Prosa, kunagine käsikirja autor Kati Murutar ja praegune käsikirja autor Teet Kallas ning sarja tootja Raivo Suviste.

Halastussurm


Beverly Barton

KUI MÕRTSUKAS EI TAHA, ET TA KINNI PÜÜTAKS... Naine ootas kannatamatult siidlinade vahel. Tema armuke teab täpselt, kuidas teda rahuldada. Aga seekord on mehel kavas midagi muud... midagi, mis naisel tõeliselt hinge kinni võtab...
ON TAL AINULT ÜKS VIIS OMA OHVRITE KAOTAMISEKS... Kohtusaalis on advokaat Quinn Cortez armutu kiskja, kes saab alati oma tahtmise. Magamistoas on ta samasugune. Quinn on tuntud võrgutaja, kelle vallutuste nimekiri on pikk. Aga nüüd on keegi jõhkralt mõrvanud ühe tema armukestest ja Quinn ei mäleta suurt midagi ööst, mil ta naise kodust leiti...
VAIKSELT... Annabelle Vanderley tahab leida oma nõo mõrtsuka ja kui Quinn Cortez vannub, et tema suudab tõelise süüdlase tabada, on naine valmis teda uskuma. Aga siis leitakse veel ühe naise laip... ja veel üks... ja nad kõik on Quinni endised armukesed. Annabelle tunneb nüüd tõsist hirmu ega aima, kui lähedal ta on haiglase mõttemaailmaga psühhopaadile, kellele tema valu valmistab ülimat naudingut...

Jäta homsega hüvasti


E. C. Sheedy

Naine tundis teda vaid kui mustasilmset meest. Meest, kes ta sellesse rõskesse keldrisse kinni pani. Ta oli vaid üheksa-aastane, kui neisse silmadesse vaatas ja mõistis, et neis elab midagi kohutavat. Kuigi viimasel hetkel üks ootamatu liitlane ta päästis, pole ta kunagi seda hirmu unustanud. Ja hirm pole unustanud teda…

Siin ta lebab


Kate Pepper

Kui Annie Milliken avastab elektronpostist tõendeid abikaasa truudusetusest, on naine vapustatud. Mehe süütusväiteid kõrvale heites võtab ta kaasa pisitütre ning läheb ainsa inimese juurde, keda on alati usaldanud: see on tema kaksikõde Julie. Peagi saavad Annie ja tema õde sama lähedasteks, kui nad olid olnud lapsepõlves – nad veedavad koos aega, riietuvad ühtmoodi ning kasvatavad koos last. Kui aga Annie taotleb töökohta, jääb kõik tegemata. Tema krediitkaardid varastatakse ning ta vahistatakse suurvarguse eest. Politsei taipab, et naine on identiteedivarguse ohver, kuid Anniel tuleb veel mõista kuriteo tegelikku ulatust. Sest kui Annie pöördub abi saamiseks Julie poole, avastab naine, et kaksikõde on kadunud... koos Annie pisitütrega. Nüüd, mil ohus on tema tütar ning ta enda elu, asub Annie võitlema selle eest, mis kuulub talle…

Šokolaadi-Tuhkatriinu


Darja Dontsova

Jevlampia Romanova asub uurima, kuidas sattus Ija Vadimovna Kroni kadunud tütrele Zojale kuulunud ehe polikliiniku osakonnajuhataja doktor Mjatšina kaela, ja miks arvab Ija Kron, et tema tütar ei olegi surnud. Õnneks ei ole Ija Kron jäänud pärast tütre surma päris üksi – teda on lohutamas armas tüdruk hüüdnimega Käpake, orvuke, kes on proua Kronile kasutütre eest.

Tikk-kontsadel Quasimodo


Darja Dontsova

Tahate, räägin teile pöörase loo? Mina, Jevlampia Romanova, tobude tobu, nõustusin koos meie eraettevõtjast naabrimehega Taisse lendama. Naabrimehe paariline oli haigeks jäänud. Seal oleksin ma palavuse kätte peaaegu ära surnud ja pealekauba tuli meil koju kaasa võtta kaks elusat krokodillipoega. Need oli teaduskatseteks tellinud professor Baratjanski.

Reekviem


Aleksandra Marinina

Salapärastel asjaoludel hukkub Moskvas noor miilitsatöötaja. Tema sõbratar Lera kannab sõrmes hinnalist briljantsõrmust, mis oli kunagi kaduma jäänud pärast ühe tippametniku naise mõrva. Lera jagab aga kodu oma vanaisaga, kes paljude aastate eest tappis tüdruku vanemad...

Meeste mängud


Aleksandra Marinina

Moskvas tegeutseb maniakk, kes lühikese aja jooksul on surnuks kägistanud seitse inimest. Maffiapealik Eduard Denissov annab kriminaalosakonna uurija Nastja Kamenskajale mõista, et kägistaja-maniaki loos on palju mõistatuslikku ja vähemalt üks tapetutest ei ole sarimõrvari ohver.

Ma surin eile


Aleksandra Marinina

Kaks teleprogrammi "Ilma grimmita" töötajat hukkuvad autopommi plahvatuses. Varsti saab sama programmi saatejuht Aleksandr Ulanov teada, et ta enda abikaasa on palgamõrtsukalt tellinud tema mõrva. Ootamatult satub Ulanov miilitsatöötajate vaatevälja seoses selgeltnägija Inessa mõrva uurimisega.

Meie saladus


Barbara Delinsky

Miski ei purusta sidet ema ja tütre vahel, isegi mitte tõde. Deborah Monroe sõidab koos tütre Grace’iga peolt koju, kui nende auto ette jookseb pimedas üks mees. Autot juhtis Grace, aga Deborah saadab ta enne politsei saabumist koju, olles otsustanud süü õnnetuse põhjustamises enda peale võtta. Tema otsusest kasvab välja pettus, mis ähvardab lõhkuda ema ja tütre vahelise sideme...

Üheksateist minutit


Jodi Picoult

Sterling on tavaline väikelinn New Hampshire´s, kus ei juhtu mitte midagi, kuni ühel päeval variseb idülliline elu šokeeriva vägivallahetke tagajärel kokku. Linna elanikud peavad haavade parandamiseks otsima õiglust ja tunnistama, millist rolli keegi selles tragöödias mängis. Nende jaoks jääb igaveseks segaseks piir tõe ja väljamõeldise, õige ja vale, grupi liikme ja väljaheidetu vahel. Kohtuniku teismeline tütar Josie Cormier oleks riigi prokurörile kõige kasulikum tunnistaja, aga too ei suuda meenutada, mis otse tema silme all juhtus. Protsessi edenedes hakkavad ilmsiks tulema keskkooli ja täiskasvanute kogukonna vahel valitsevad arusaamatused ja eksimused. Kohtuskäigud hävitavad lähimad sõprussidemed ja perekonnad...

Teise ringi klubi


Jane Moore

On Alisoni pulmapäev, hunnitu abikaasa Luca on tema kõrval ja kõik on lihtsalt täiuslik. Täiuslik, kuni Luca esimene naine ilmub kontvõõrana vastuvõtule ja teeb selgeks, et ta ei kao mehe elust mitte kunagi... Vapustatud Alison leiab varsti liitlase Fionas, kes on Teise Ringi klubi asutajaliige ja samuti abikaasa endise naise poolt tüüdatud. Ja siis tutvustatakse Alisoni Juliaga, kelle abikaasa on oma endise naisega jäänud parimaks sõbraks – Julia sügavaks pahameeleks – ja kaua kannatanud Susaniga, kelle elu on ümbritsetud meenutustega tema partneri eelmisest pühakust naisest. Nende naiste jaoks on Teise Ringi klubi varjupaik ja elupäästja: koht, kus toriseda ja keelt peksta ning jagada hirmulugusid meeste ekside viimastest ettevõtmistest. Aga äkki, kuna neil on sama probleem, suudavad nad välja mõelda lahenduse? Kõigel on piir: ammu on aeg, et teised naised ei lepiks teise kohaga...

Ra mask


Paul Doherty

Suured lahingud mereröövlite vastu Niiluse deltas on teinud vaarao Tuthmosis II nõrgaks ja jõuetuks, kuid ta leiab lohutust saavutatud võidust ja soojast vastuvõtust, mis teda Teebasse naasmisel kindlasti ootab. Ent Teebas on inimesi, kes ei tunne rõõmu tema kojutulekust, ning grupp palgamõrvareid on kutsunud nõia rüvetama vaarao lõpetamata hauakambrit.

Givenchy kood


Julie Kenner

Justkui hiljutisest lahkuminekust, nappivast üürirahast ja himust kallite kingade järele oleks veel vähe, et magistrant Melanie Prescotti elu pea peale pöörata, muutub neiu elu järsku tõeliseks "Da Vinci koodiks". Salapärane võõras saadab talle segaseid koode ja vihjeid ning Melanie avastab peagi, et ellujäämiseks tuleb need lahendada.

Külm kui jää


Anne Stuart

See töö pidi olema tapvalt lihtne – viia isiklikult mõned lepingud miljardärist filantroobi Harry van Dorni ekstravagantsele jahile, saada tema allkirjad ja kõik. Kuid Manhattani advokaat Genevieve Spenser taipab õige pea, et ta on valel ajal vales kohas, ning et avalikkuse ees lahkel playboyl on haiglane, julm pool.

Keskpäev


Nora Roberts

Politseileitnant Phoebe MacNamara leidis oma kutsumuse väga varases nooruses, kui ebastabiilne mees ta koju tungis ning neid tundide kaupa kinni hoidis ja terroriseeris. Nüüd on ta Savannah’ tuntuim pantvangikriiside läbirääkija, kes rahustab maha ka kõige keerulisemad olukorrad tänu andele mõista, millal järele anda – ja millal tegutseda.

Varjatud hiilgus


Sandra Brown

Ta on ema, kes otsib oma last… Pärast oma väikese poja Joey surma tunneb Arden Gentry ennast kohutavalt üksildasena. Kuid tal on veel teinegi poeg, laps, kellest ta loobus pärast sünnitust, et pääseda õnnetust abielust ja rahalistest raskustest. Pärast Joey kaotust oli Arden veendunud, et teine laps, keda ta pole kunagi käte vahel hoidnud, kergendaks tema talumatuks muutunud südamevalu. Pärast aastatepikkusi otsinguid teeb ta kindlaks lapse isa asukoha, lahkub Los Angelesest ja läheb Mauile, kus ta poeg elab. Ent selles troopilises paradiisis hakkab Arden otsuses pojaga kohtuda kahtlema, sest ta teab, et see taaselustaks kõik pooltõed, saladused ja varjatud valed, mis ümbritsevad lapse sündi.

Raamat, millel pole nime


Anonüümne

Salapärane sinine kivi – „Kuusilm“ on varastatud. Ja Santa Mondegas vallanduvad sõna otseses mõttes põrguväravad. Santa Mondega vägivaldsetel tänavatel kohtuvad baarimees Sanchez, kuritegvuse boss El Santino, mitmed pearahakütid ja Elvise kostüümis palgamõrvar, kaks võitluskunste valdavat munka, Üleloomulike Nähtuste osakonna uurija, erruläinud politseinik, tuunitud Harley´ga rusikakangelasest poksija ja mitmed teised kurikaelad. Täielik päikesevarjutus matab peagi kogu linna pimedusse ja asjad võtavad verise pöörde. Unustada ei tohi ka Burbooni Kidi. Selles omaalgatuslikult kirjastatud internetihittloos seguneb Tarantino Da Vinci koodiga. Pea meeles: kõik inimesed, kes loevad "Raamatut, millel pole nime", tapetakse. Ainus viis põhjuse väljaselgitamiseks on seda ise lugeda.…

Viimane saladus


Cotten Stone’i müsteerium

Lynn Sholes, Joe Moore

Tuntud teleajakirjanik Cotten Stone on kuulsuse tipul, kui üks tema avastus osutub võltsinguks. Ilma kindla töökoha, usaldusväärsuse ja enesekindluseta leiab oma maine eest võitlev reporter end korraga iidse müsteeriumi keskpunktist. Iga hinna eest tuleb leida saladuslik sõnum, mis päästaks inimkonna Armageddonist. Cotten üritab meeleheitlikult jõuda selle viimase saladuseni enne Langenud Ingleid ja seisab silmitsi oma kohutava saatusega – talle on määratud võidelda Lutsiferiga, et hoida ära inimsoo hukk.

ELU TÄIS IMESID


Kaljusta Asta
Raamatusse on kirja pandud ühe elu lugu. Autor on selle pühendanud oma nooruse kaasteelistele ja oma lapselapsele. Nii on see mitte ainult matk minevikku, vaid ka tervitus tulevikku. Suur osa sellest mälestusteraamatust räägib kadunud maailmast, mis tuleviku lugejale teisel mandril tundub vahest kauge ja võõras. Eesti lugejatele, eriti autori kaasaaegsetele, on see üks ajastule üsna tüüpiline lugu...

Suur muumiraamat I


Muumid ja imede aeg

Armas lasteraamat, mille tegelasteks on “vana hea” sõbralik muumipere ja teised Muumitrolli lugudest tuttavad Muumioru elanikud.
Raamatus on neli toredat uut juttu: “Muumipapa ja auto”, “Suur mereseiklus”, “Muumitroll maalib pilti” ja “Muumioru lumekindlus”. Südamlikud lood on kirjutatud sooja huumoriga ja igaühes leidub ka väike õpetlik iva. Kirjatähtedega raamat sobib pisipõnnile ettelugemiseks ja eelkooliealistele muumisõpradele, kes ootavad pikisilmi muumide uusi seiklusi, aga ka algklassiõpilasele. Raamatus on värvilised, selged ja lastesõbralikud suured pildid. Igihaljad muumilood tõstavad tuju ja on üdini optimistlikud, tuues päikesekiire ka kõige sombusemasse päeva.

Urmas Ott. Teletähe lugu


Marii Karell

Otepääl kasvanud Urmas Ott teadis juba lapsena, et tahab kellekski saada. Oli see nüüd pime auahnus, nagu Ott ise nimetas, või järjepidev ränk töö, nagu mäletavad sõbrad ja kolleegid, aga aastal 1986 startis televisioonisaade «Teletutvus», mis talletas Oti 250 miljoni vaataja mällu. Sellesse raamatusse on kogutud üle poolesaja inimese mälestused legendaarsest saatejuhist, mis annavad pildi Oti lapsepõlvest, tudengieast ning telekarjäärist. Siit leiab üllatavaid seikasid ja detaile, millest enamik Oti fännidest varem kunagi kuulnud pole, kuid ka südamlikke lugusid, žeste, millega telestaar oma lähedasi sõpru meeles pidas.

Viirastusliku varanduse juhtum


Öölane nr 79

Erle Stanley Gardner

Perry Masonil tuleb mängida peitusemängu põikleva kliendi, tema kauni kaasa, libekeelse väljapressija ja Hamilton Burgeriga. Ning lisaks ka neljakümne seitsme tuhande dollariga, mis aina ilmub ja kaob, mida kõik taga otsivad ning millest keegi täpselt ei tea, kellele see kuulub ning mida see raha endast kujutab. Rahajaht viib lõpuks veretöödeni, millesse Mason ja tema klient näivad lootusetult sissemässituna.

Taskutäis rukist


Agatha Christie

Jõukas ärimees sureb mürgitamise tagajärjel. Selgub, et terve tema kodu on kahtlusaluseid täis: armukest pidav noor abikaasa, rahaahne poeg, isa peale pahane tütar. Miss Marple asub peagi asja uurima ja näib, et võti salakavala mõrtsuka leidmiseks peitub tuntud lastelaulus…

Süütuse tuleproov


Agatha Christie

Argyle´i perekond saab teada, et üks pereliikmetest on postuumselt mõrvas süütuks tunnistatud. Aga kui Jack Argyle oma ema ei tapnud, kes siis seda tegi? Maja eesuks oli lukus ja kuigi Jack Argyle väitis kohtuistungi ajal, et ta on süütu, mõisteti talle siiski eluaegne vanglakaristus. Jack Argyle´i sõnul oli ta mõrvaööl majast eemal ning talle pakkus küüti keskealine tumeda autoga mees. See mees, doktor Arthur Calgary, ilmub küll lõpuks välja, kuid Jacki see enam ei aita - ta sureb kopsupõletikku, olles kandnud karistusest ära pool aastat. Doktori tunnistus ei rõõmusta kedagi perekonnas, sest see tähendab, et nende seas on mõrvar.

Saatuse tagauks


Agatha Christie

Tommy ja Tuppence Beresford on äsja saanud ühe kaunis külakohas asuva vana maja omanikuks. Koos majaga on neile jäetud ka terve hulk seal olnud kraami, muuhulgas vanade raamatute kogu. Kui Tuppence lehitseb "Musta noolt" avastab ta, et teatud kohtades on tekst alla joonitud. Esialgu peab ta seda täiesti juhuslikuks, aga kui ta nii saadud tähed kokku loeb, leiab ta üsna ärevusttekitava sõnumi: "Mary Jordan ei surnud loomulikku surma." Ja nagu värsked majaomanikud peagi veenduvad, on inimesed, kes tapsid kuuskümmend aastat tagasi Mary Jordani, ikka veel ohtlikud.

Mu kodu on Eestis


Eestimaa rahvaste elulood

Volita Paklar

Eluluguderaamat ilmub paralleelselt nii eesti kui vene keeles ning on valminud koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi ja ühendusega Eesti Elulood. Lugude autorite sünniaastad on ajavahemikus 1914–1964, enamik on siiski sündinud 1930ndatel ja 1940ndatel aastatel. Osa perekondi on elanud Eesti linnades, Peipsi-äärses piirkonnas või lähemas naabruses juba eelmise sajandi alguses. Nii jutustab Valentina Želnina (sünd 1914), kuidas Želninite perekond tuli Eestisse Peterburist juba Esimese maailmasõja lõpul. Kõigis lugudes on vähem või rohkem juttu päritolust, samuti perekonna või vanemate elust Venemaal ja Eestisse tuleku põhjustest.

Maailma põnevaimad kohtumised tulnukatega


Küsimused, kas tulnukad on olemas ja kust nad tulevad, on inimeste meeli ikka erutanud. Mida nad meist tahavad, miks nad on Maast huvitatud? Kas nad on lihtsalt rikkad noored galaktikapoisid tähtevaheliste sportautodega, kes naudivad Maa õrritamist, nagu pakub välja kirjanik Douglas Adams oma romaanis “Pöidlaküüdi teejuht Galaktikas”? Või on neil mingi tõsisem eesmärk? Paljud inimesed usuvad, et tulnukad võivad pärineda mõnelt planeedilt, kus ei saa enam elada, ja nad otsivad uut elukohta. Teised on veendunud, et nad muretsevad inimeste pärast, kes hävitavad end selliste “mänguasjadega” nagu näiteks tuumaenergia, mida inimene lõpuni ei mõosta ega oska ka vastutustundlikult valitseda. Kahjuks saame anomaalseid nähtusi hinnata vaid meie oma standardite järgi. Võib-olla pärineb kõige reaalsem hinnang dr Stanton Friedmanilt, kes oli ameerika tunnustatud füüsik, enne kui temast sai täiskohaga ufoloog. Ta on öelnud: “Nad ei taha siia kolida. Nad on lihtsalt mures selle pärast, mida me siis teha võime, kui siit väljapoole pääseme.”

Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik


Tarmo Vahter

Eesti Ekspressi ajakirjaniku Tarmo Vahteri avastatud arhiivimaterjalid toovad päevavalgele president Lennart Meri suguvõsa tundmatu elukäigu 20. sajandi algusest kuni Stalini aja lõpuni. Raamatust saab lugeja teada Lennarti vanaisa ja Konstantin Pätsi kaasvõitleja Otto Meri poliitikutegevusest tsaariaegses Tallinnas. Kirjas on Lennarti isa Georg Meri võitlused oma perekonna päästmiseks Nõukogude võimu käest. Siit võib lugeda, kuidas Lennarti onupoeg Arnold Meri sõjakangelaseks tehti ja kuidas ta oma Venemaale küüditatud sugulased pärast sõda koju aitas. Lisaks sisaldab raamat palju seni avaldamata pilte ja põnevaid materjale Lennart Meri elust. Siit leiab Ida-Saksa salapolitsei Stasi poolt koostatud Lennart Meri jälitusprotokolli ja üllatavaid dokumente tema tegevusest presidendina. NB! Raamatus on riigisaladus!

Kuidas last kooliks ette valmistada


200 head harjutust koolieelikule

Loone Ots

Üha rohkem koole võtab õpilasi vastu katsetega. Soovitakse teada, kas laps suudab taluda õpikoormust harilikust suuremas mahus. Kas laps on valmis tegema teadmiste nimel tööd. Ja kas vanemad last selles toetama hakkavad. Seepärast uurivad need koolid lapse teadmisi veidi kõrgemal tasemel. On hea, kui koolimineja on selleks ette valmistunud. Loone Otsa raamat pakub erinevaid ülesandeid ja peamurdmist, mis arendavad lapse eesti keele oskust, arvutamist, loogilist mõtlemist ning üldisi teadmisi lapsest endast ja maailmast. Raamat on mõeldud eeskätt viie-seitsmeaastastele lastele, kel kooliminek kohe ees, ja nende vanematele. Kuid ka vanematele lastele, sest paljud harjutused vastavad I kooliastme nõuetele ja on alus kooliastujate testimisel. Niisiis võivad neid julgesti lahendada ka esimeste aastate kooliskäijad. Raamatu annab vanematele ja lastele suurepärase võimaluse ühiseks ajaveetmiseks ja tekitab lapses huvi koolis õpitava vastu.

Kui emad olid väikesed


Kadri Hinrikus

Kas pole mõneti kummaline mõelda, et kõik emadki on olnud kord pisikesed tüdrukud ja kõik vanaemad ja vanavanaemad samuti? Ometi on see tõsi. Nad on jonninud, püksi pissinud, tähti õppinud ja klassis nurgas seisnud. Need lood siin raamatus jutustavadki kahe ema lapsepõlvest. Nad sündisid Eesti Vabariigis, läksid kooli, kui käis Teine maailmasõda, ja lõpetasid keskkooli kui nende maad nimetati Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. See oli üks kirju aeg. Viie sõja-aasta jooksul nägid nad, kuidas kord olid võimul venelased, kord sakslased, siis jälle venelased, ning nad elasid läbi koledaid pommitamisi. Aga kõigele vaatamata olid nad nagu tüdrukud ikka – mängisid, õppisid ja viskasid õpetajatega nalja. Need on enamjaolt päriselt juhtunud lood, autori fantaasiat leidub siin vaid pisut.

Kaika Lainest Vangani 3


Veeliks Jalaka fenomen

Kaika Lainest Vangani 2

Heldur Jõgioja

alternatiivmeditsiin
loodusravi
vähktõbi

Kaika Lainest Vangani


Heldur Jõgioja

Üle 450 ravivõtte kogu maailmast. Ševtšenko vähiravi meetod.

Väike kuninganna


Ketlin Priilinn

Kaheksa-aastane Bianka armastab väga muinasjutte lugeda ning unistab võimalusest ka ise nende sekka sattuda. Õnneliku juhuse tõttu saab tema soov teoks ja tüdruk leiab end haldjate, näkineidude ja muude muinasjutuolendite keskelt. Paraku saab Biankale peagi selgeks, et isegi muinasjutumaal ei ole kõik nii ilus ja tore, kui ta oli arvanud. Selle maa elanikel näib olevat mingi sünge saladus, millest keegi rääkidagi ei julge.
Ketlin Priilinnalt on varem ilmunud lastele ka „Koeralaps Berta seiklused“ (2005) ning „Anna ja tema merisiga Julius“ (2007).

Õnne soovib õnne. Sünnipäevasalme


Olivia Saar

Luulekogumikus ”Õnne soovib õnne” on sünnipäevasalme kaheksalt autorilt: Uno Leieselt, Ira Lemberilt, Heljo Männilt, Ellen Niidult, Milvi Pangalt, Olivia Saarelt, Ilmar Trullilt ja Heiki Vilepilt.
Nagu sünnipäevapeol ikka, jagavad kirjanikud siingi oma isikupärasel moel salmide kaudu kõige paremaid soove ja õnnitlusi suurtele ja väikestele tähtpäevalistele.
Ka laste neljajalgsetel sõpradel kiisudel-miisudel ja kutsudel, aga ka mutil, teol ja kurel ei jää pidu pidamata ja õnnesoovid saamata.
Pidupäeva kohaselt kaunid pildid on luuleraamatule joonistanud Viive Noor.

Üks, kaks, kingapannal kinni naks


Agatha Christie

Raudkirstust leitakse seal juba umbes kuu aega olnud surnukeha. Poirot märkas neidsamu üksikasju, mis olid talle silma hakanud ka siis, kui ta oli naist esimest korda näinud – jalga ja kingapannalt. Nägu oli äratundmatu. Poirot´l tuli järjekordselt lahendada mitte ainult selle ühe, vaid ka sellele järgnevate mõrvade saladused.

Salaagent Morris.Hommikusöök võib oodata


Birck, Jan.
Lõpuks ometi nädalavahetus! Salaagent Morris ootab juba hommikusööki. Kuid pagar Kuldse maitsvate kuklite asemel toob assistent Pepe külast kotitäie odavaid saiakesi. Kuivad kui kõrbetolm, pudisevad need taldrikutel üksteise järel laiali... Morrise ja Pepe tuju langeb sajandi madalseisu! Pagariäri koos pagar Kuldsega on jäljetult kadunud! Selle asemele on äkki kerkinud üks odavleiva-supermarket. Kogu maa mattub halba tujusse, sest oodatud hommikusöök on mõistagi mokas. Just täpselt paras tööots Morrise ja tema salaagendi-tiimi jaoks! Professor Mühkami leiutistega suurepäraselt varustatud, kihutavad Morris ja Pepe oma avamere-BMW-ga üle ookeani maailma otsa, et pagar Kuldne ära päästa.

Salaagent Morris ja vana tuuleveski saladus


Jan Birck

Salaagent Morris on teenekas politseikoer, kes on otsustanud ühel vaiksel saarekesel täiel rinnal pensionipõlve nautima hakata. Sellest ei tule aga suurt midagi välja, kui selgub, et muidu rahulikul saarel on tegutsema hakanud keegi kurikael. Kõigi suureks üllatuseks selgub, et tegemist on agent Morrise vana vaenlasega! Aset leiavad uskumatud ja põnevad sündmused, mille osalisteks on lisaks nutikale politseikoerale ja kardetud professorist murdvargale Fantoomile veel karm Karuvõmm Interpolitseist ja tüütuvõitu, aga heasüdamlik pesukaru Pepe.

Õnne hääl


"Õnne hääl" on ühise töö vili. Mõte jagada õnnehetki tekkis 2008. aasta sügisel. Üleilmne majandussurutis sundis mõtestama meie olemist, siin ja praegu. Kummalisel kombel sattus just siis mulle pihku Lydia Koidula peaaegu 150 aasta eest kirjutatud luuletus "Õnne hääl". Miks mitte jagada üksteisega hetki, mil me oleme olnud või oleme õnnelikud. (Marianne Mikko, Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni liige)

Wednesday, May 13, 2009

Ühe suve kroonika


Ellu Eller

Ellu Elleri päevikulehtedele kirja pandud mälestused pärinevad muuseumi nn avastusfondist. Algselt suurema tähelepanuta jäänud märkmed osutused lähemal uurimisel värvikaks ja sisukaks mõtetekogumiks, millest õhkub soojust ja isikupära. Suurte loojate toimekad ja avalikkuse eest varjuspüsivad naised on teema, mis läbi aegade on huvi pakkunud. Elu oma heliloojast abikaasa kõrval tõi Ellule mõnigi kord kaasa suure vastuolu soovide ja tegelikkuse vahel. Rikas tundemaailm ja huvidering tuli ohverdada pühendumusele ”minu helilooja” heaks. Koduse harmoonia kandumine loomingusse, see on teema, kust igaüks saab ise edasi mõelda Heino Ellerile ja tema muusikale…

Õpetajatöö seoses tundide analüüsiga


Peep Leppik

Autor unistab Eestist, kus mõistetakse, et õpetaja teeb väga keerulist ja vastutusrikast tööd, mida väärtustatakse. Selleks on psühholoogilistele protsessidele tuginev kool, kus õpetavad professionaalsed õpetajad, kes lähenevad õpilasele kui psüühilisele olendile. Koolis on rahulik ja nõudlik töömeeleolu, kus igaüks on sunnitud õppima vastavalt oma võimetele, mida ka hinnatakse. Niisugune kool toetub õpimotivatsioonile, mida õpetajad oskavad luua, ja seal õpitakse tundma ning mõtestama elu keerukust. Nii kasvavad iseseisvalt mõtlevad tööinimesed, kellele Eesti võib toetuda.

Vaikne nurgake


1934. aastal esmailmunud ja autori poolt novelliks nimetatud „Vaikset nurgakest“ on vaadeldud „Tagahoovi “ vähema venna või järjena. Tegevus on kandunud eesõue ja vaatluse alla võetud eestivenelaste asemel baltisaksa rahvusvähemus. Oskar Lutsu mahe huumor asendub siin sageli terava satiiriga. Loo minategelane Heino Anderson jääb võrreldes teiste, ehk teravamalt väljajoonistatud karakteritega arnolikuks taanduja-tüübiks, kes võib oma tegemiste ja tegematajätmiste üle kauaks valuliselt kahtlema jääda. Ometi tasub silmas pidada, et Luts on oma teose ridade vahele rohkemat peitnud, kui neil ridadel endil seisab.

Raamatu ümbrisel on Arkadi Laigo puugravüür „Natuurmort“. Väljaandmist on toetanud Kultuuriministeeriumi eesti kirjandusklassika programm.

Näota mehe saladuslik mõistatus


Öölane nr 78

Dorothy L. Sayers

Raamat sisaldab lühilugusid aristokraadist eradetektiivist Peter Wimseyst, kes on leidlik ja vaimukas, seejuures mõneti hajameelne ning komistab kuritegude otsa kõikjal, kuhu ta satub.

Mängime ja õpime


Aino Ugaste

Kogumiku õppemängude eesmärk on laiendada laste sõnavara, süvendada sõnade täpset hääldamist ning harjutada oskust eristada sõnades häälikuid. Mängides neid õppemänge omandab laps lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi temale kõige meelepärasemas tegevuses. Mängude kogumik on mõeldud abimaterjaliks koolieelsete lasteasutuste õpetajatele, üliõpilastele ja lastevanematele.

Murrang

Albert Kivikas

Eesti maareform 1919. aastal on üks tähtsamaid lähtepunkte meie riikliku iseseisvuse loos. Selle aktiga võõrandati kogu maal mõisad ja sätestati põhimõtted, kuidas ja kellele võõrandatud maid jagada. Nii tekkis uus ja väga arvukas eesti rahvakiht – asunikud. Tekkisid uut tüüpi talud ja elamised üle kogu riigi – asunikutalud. Selle ühe radikaalseima reformi – kus ei puudunud oma idealismid ja vastuolud, oma võitjad ja kaotajad – parimaid kajastusi ilukirjanduses on kahtlemata Albert Kivika „Murrang”.

Õigupoolest kirjutas Albert Kivikas sellele ainesele toetudes koguni romaanitriloogia, asudes teema kallale kohe siis, kui see veel päris värske oli: „Jüripäev“ (esmatrükk 1921), „Jaanipäev“ (1924) ja „Mihklipäev“ (1924). Niihästi toonane kriitika kui ka hilisem kirjandusanalüüs on pidanud triloogia algversiooni küll oluliseks, kuid kirjanduslikult ebaühtlaseks. Kirjanik võttiski triloogia esimese romaani ette ja töötas selle põhjalikult ümber, tulemus ilmus pealkirja all „Murrang“ juba 1925. aastal ja on nüüd siin taas lugejate ees.

Minu esimene suur piltsõnastik


Väikestele lastele inglise keele õpetamisel on oluline, et keele õppimine tunduks neile meelelahutusena. Leidke aega ja tahtmist ning mängige lastega "salakeele"-mängu. Vaadake koos nendega pilte, küsige, mida nad pildil näevad, seejärel öelge neile, kuidas pildil kujutatut "salakeeles" nimetatakse.
"Minu esimene suur piltsõnastik" pakub lastele suurepärase võimaluse omandada inglise keeles teatud hulga sõnu ja lihtsaid lauseid, tehes seda mängides ja mõistatades, mis ju ongi laste lemmiktegevus.

Kolm ust surmani


Öölane nr 80

Rex Stout

Neis kolmes loos siin raamatus näeme Nero Wolfe´i rikkumas kõige skandaalsemal kombel oma põhimõtteid. Ta töötab tasuta, sõidab autoga, kõnnib jalgsi pimedas metsas ja majutab enda kodus kahte naisterahvast.