Me saame hakkama!

Me kõik unistame õnnelikust elust, mida ükski ootamatus ega õnnetus ei varjuta. Ometi käivad hädad ikka mööda inimesi, mitte kive ega kände. Siin raamatus räägivad 40 kangelaslikku Eesti inimest, kuidas nad hoolimata saatuse valusatest löökidest on taas leidnud õnne ja rahulolu.

Meeleheiteaastad

Minu elu ilma Nataschata
Andrea Fehringer & Thomas Köpf

Kunagi ei ole Austrias ühtegi last nii pikalt ja põhjalikult taga otsitud nagu Natascha Kampuschi, 10-aastast Viini tüdrukut, kes kadus kooliteel jäljetult 2. märtsil 1998. Kaheksa ja pool aastat hiljem, 23. augustil 2006 ilmus Viini lähedal Strasshofis välja lubikahvatu noor naine, kes väitis, et ta on Natascha Kampusch. Lapseröövi ootamatu õnnelik lahenemine oli sensatsioon, mis ei jätnud kedagi ükskõikseks. Natascha saatus läks inimestele südamesse, tegu oleks olnud nagu omaenda lapsega. Kuid mida mõtles ja tundis röövitud Natascha ema, kelle elu muutus 2. märtsil 1998 pöördumatult? Brigitta-Sirny Kampusch kirjeldab raamatus “Meeleheiteaastad” aastatepikkust hingevalu ning tärkavaid ja hääbuvaid lootuskiiri. Natascha ema jutustab, kuidas ta tuli toime inimeste kaastunde ja süüdistustega ning sedagi, kui keeruline on olnud nii ta tütrele kui ka talle endale tagasipöördumine normaalse elu juurde.

Mesilastaru laul

Frode Grutten

Norra ühe kaasaja menukaima autori Frode Grytteni (sünd 1960) läbimurderomaan, mis ilmus 1999. aastal ning võitis kohaliku Brage kirjandusauhinna. Pealtnäha seob raamatu novellide peategelasi vaid ühine aadress Norra tööstuslinnakese Odda suurimas mesilastarus: Kortermajas. Siin elavad Päästearmeelasest kinomehaanik, kes näitab Odda kinos armastsufilme, mida Armee on tal endal keelatud vaadata, endine postiljon, kes elab oma elu läbi Morrissey muusika, politseinik, kes selleks, et lahendada tôelist kuritegu, peab selle ise sooritama ning Norra statistiliselt keskmine mees. Nagu paljudes teisteski kortermajades, elavad siinsed inimesed oma tööka mesilase anonüümset elu, teadmata ôieti, mis toimub teisel pool kärjeseina. Autor on vôtnud tarult kaane, et näidata lugejale, kuidas igas kärjes peitub keeruline elusaatus, mis on väärt omaette romaani.

Mina, miilits

Kirill Teiter

Kirill Teiteri lustakad elujuhtumid, mida võib kokku võtta /Teitre-Mantraga/: “Hommikul ärgates ütle – Kirill – ja su käsi käib hästi. Kui mul läheb tarvis sinu arvamust, siis ma annan selle sulle. Kui sa ei tea, mida teha, siis ma ütlen, mida teha. Ära pabista, sinu eest mõeldakse. Õhtul voodisse minnes ütle – Kirill – ja sa magad hästi.”

Minu Austraalia

Kuidas ma vahetasin raha aja vastu
Airi Ilisson-Cruz

Pime possumionu kolistab elektritraate pidi kui kass, mängukaru moodi koaalad nosivad puu otsas eukalüptilehti ja väledad pisikesed gekod vilistavad elutoa seintel laulda. Tänavapilt näeb välja kui üks jumalavallatu multikultuuri supp ja inglise keelt kogeb uskumatu aktsendiga variatsioonides.
Austraalia, unistustemaa.
Eestis oli mul just nagu kõik olemas, ainult et hing ei andnud rahu. Lõpuks läksin, ikka seda oma unistust otsima. Jutustasin punase kahemeetrise kängurusõbraga Austraalia unenägude aegadest ja kihutasin hiigelrekkadel läbi tuhandeid kilomeetreid kõrbeavarusi. Tassisin farmis ananasse ja arbuuse, müütasin linnatänavail loteriipileteid ning teenisin ettekandjana nagu sajad teisedki noored eestlastest ilmarändurid. Seikluste keskel leidsin ootamatult selle, mida enesele teadmata otsinud olin.

Muhu monoloogid

Juhan Smuul

Ärni ja Mihkli monoloogid muhulaste elust ja tegemistest, mis oma aktuaalsust pole tänaseni kaotanud.

Mul on Alzheimer

Minu isa lugu
Stella Braam

2003. aastal saab Rene van Neer teada, et tal on Alzheimer, kõige levinum dementsuse vorm. Endine psühholoog kirjeldab tütar Stella Braamile oma muutunud maailma. Rene paigutatakse Maastrichti hooldekeskusesse, kus ta üsna sageli asjad pea peale pöörab. See on esmakordne juhtub, kus dementne inimene tütre vahendusel meile oma loo räägib, astudes välja üleoleva suhtumise vastu hooldusasutuses ja ühiskonnas.

Mustamäe sussimurdja

Leelo Tungal

”Mustamäe sussimurdja” on südamlik perelugu, milles tüdruk nimega Kaia peab pereliikmetega võrdseks väikest koerakest Leedi-Paukat.
Tüdruk saab sünnipäevakingiks kutsika, kes näib pisem kui labakinnas, ning sellest hetkest peale kuulub neljajalgne sõber lahutamatult tema ja terve pere ellu.
Nagu kutsikatega ikka, juhtub Leedi-Paukagagi pahandusi, kuid eks tõeline sõprus ole kõikelubavalt andestav, ning vallatu sussimurdja võib öelda: ”Milleks mul siis saba on, kui ma sellega oma rõõmu ei näita!”

Mägra Märt

Evald Jõgis

Kui Evald Jõgis laupäevases seitungis ülima loomulikkusega Mägra Märdiks kehastus, liigutas end ühes noores kirjatsuras pisuke kadeduseussike. Mehel on seitungis oma kindel koht, et valgustada kiirelt tekkinud fännidele tormiselt edeneva Eesti elu “üksikuid kitsaskohti”. Mehe suurmeisterlikust vestelisest stiilist rääkimata. Sellist stiili Liivimaal viimasel ajal ei kohta. Harjumaast ja saartest rääkimata. Noor kirjatsura tahtis ka kindlat kohta seitungis ja fänne. Mägra Märdi sulest rääkimata. Millestki jäi paraku alati puudu. Ei saanud temast Mägra Märti. Kindlast kohast seitungis rääkimata. Mägra Märdiks ei saadagi. Mägra Märdiks kirjutatakse. Vana kännuna teab kunagine noor kirjatsura, et end liigutama hakanud pisuke kadeduseussike ei kasvanudki seedekulglat halvavaks paelussiks ning et tärganud tahtmine oli eelkõige tunnustus väärt mehe väärt kirjatükkidele. Väärt mehe väärt kirjatükid aga elavad alati kauem kui üks laupäev. Pühapäevast rääkimata. Nii aitavad need ka aastakümneid hiljem valgustada tormiliselt edenenud Eesti elu. “Üksikutest kitsaskohtadest" rääkimata. Seepärast me need kokku kogusimegi.
Enno Tammer, raamatu väljaandja

Pahupidikooli tabab üllatus

Louis Sachar

Taas on avatud Pahupidikooli uksed laste lustakatele veidratele tegemistele. Lapsed toovad kooli oma lemmikloomad - kassid, koerad, sead, konnad, isegi apelsin Fido. Koolimajja paigaldatakse müstiline lift. Proua Soust serveerib keedetud maksa lillakas kastmes. Doktor Kurk hüpnotiseerib Pauli. Louis ajab vuntsid maha. Proua Pärl läheb ümmarguseks ja kolmekümnenda korruse klassi tuleb õpetama härra Mürk.

Louis Sachar on Ameerika Ühendriikide lastekirjanik, kelle raamatutest on eesti keeles ilmunud “PAHUPIDIKOOLI ISEMOODI LOOD”, “PAHUPIDIKOOL KUKUB KOKKU” ja Newbery medali ja Paabeli Torni tõlkeauhinnaga pärjatud “AUGUD”.

Rahatuulutaja

Kerttu Rakke, Diana Klas

Näitleja ja laulja Diana Klas on esinenud juba üle 25 aasta erinevates teatrites, varieteedes, kontserdisaalides, külakultuurimajades, televisioonis ja mujal. Tal on palju austajaid, tema kontserdid on publikust tulvil. Kõmuajakirjanduses on aga maalitud temast pilt kui rikka isa andetust tütrest, kes oskab vaid raha raisata... Kus on siis tõde? Selles raamatus! “Rahatuulutaja” avab mõnusal, humoorikal toonil mitmeid seni varjul olnud lehekülgi nii Klaside perekonnaloost kui ka Eesti kultuurielust.

Rikkad tüdrukud

Silke Scheuermann

Noore saksa autori Silke Scheuermanni novellikogu “Rikkad tüdrukud" ilmus 2005. aastal ning saavutas kiiresti tunnustuse nii lugejate kui kriitikute poolt. Iga lugu selles raamatus on ühe inimese illusioonidest, ootustest, armastusest, pettumistest. Nõelterava pilguga tungib autor tegelaste hingeellu, paljastades kahtlusi, võitlusi ja traagikat, inimeste püüdu olla õnnelik ja teha oma elust midagi rohkemat, kui see seni oli. Tegelaste illusioonid satuvad tihti konflikti tegelikkusega, millele järgneb kas enesepettus või reaalsuse, inimeste, ka enda ebatäielikkuse, valulik aktsepteerimine. See raamat on täis üllatusi. Mitte ainult pööretega, mille lood võtavad, vaid ka sügavusega, millega autor tegelasi lahkab. Silke Scheuermann ei imetle oma lugude kangelasi, vaid vaatleb neid distantsilt, irooniaga, tema pilk on range ja reaalne, tuues välja üksikasju ja vigu ning selle, mis nende taga peitub. Ta oskab suurepäraselt püüda kinni tänapäeva ühiskonna meeleolusid ja need ka teistele nähtavaks ja arudaadavaks teha. Scheuermanni stiil on lüüriline, amüsantne, irooniline, lihtne. Väheste sõnade ja väljenditega ning tabavate olukordadega jutustab ta oma lugusid mõjuvalt ja tõepäraselt.