Minu elu ilma Nataschata
Andrea Fehringer & Thomas Köpf
Kunagi ei ole Austrias ühtegi last nii pikalt ja põhjalikult taga otsitud nagu Natascha Kampuschi, 10-aastast Viini tüdrukut, kes kadus kooliteel jäljetult 2. märtsil 1998. Kaheksa ja pool aastat hiljem, 23. augustil 2006 ilmus Viini lähedal Strasshofis välja lubikahvatu noor naine, kes väitis, et ta on Natascha Kampusch. Lapseröövi ootamatu õnnelik lahenemine oli sensatsioon, mis ei jätnud kedagi ükskõikseks. Natascha saatus läks inimestele südamesse, tegu oleks olnud nagu omaenda lapsega. Kuid mida mõtles ja tundis röövitud Natascha ema, kelle elu muutus 2. märtsil 1998 pöördumatult? Brigitta-Sirny Kampusch kirjeldab raamatus “Meeleheiteaastad” aastatepikkust hingevalu ning tärkavaid ja hääbuvaid lootuskiiri. Natascha ema jutustab, kuidas ta tuli toime inimeste kaastunde ja süüdistustega ning sedagi, kui keeruline on olnud nii ta tütrele kui ka talle endale tagasipöördumine normaalse elu juurde.
No comments:
Post a Comment