Friday, December 17, 2010

Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2010-2011


Seadus ja kommentaarid, näidised
Madis Peil

Kogumik annab võimalikult lihtsalt ülevaate kõikidest sammudest, mida tööandja peab oma töötajate ohutuse ja tervishoiu tagamiseks astuma. Kirjeldatud on õigusaktidest tulenevaid konkreetseid nõudeid ning varustatud need näidiste ja vajadusel kommentaaridega. Kogumikku kuulub CD-ROM sadade dokumendinäidistega.

Sütelkõnd


Erna Kupperkukk

Luulekogu.

Nagu romaan


Daniel Pennac

Daniel Pennaci (s 1944) üks rahvusvaheliselt kõige menukamaid teoseid on pühendatud lugemisele, täpsemalt küsimusele, miks noored tänapäeval ei loe piisavalt ja kuidas seda olukorda parandada. Kuigi sisult tõsine, on raamat kirjutatud väga ladusalt, loetavalt ja vaimukalt. Autor lähtub oma kogemusest kooliõpetajana ja lapsevanemana, et kritiseerida mitmeid kivistunud aruaamisi laste lugema õpetamise vallas. Tema raamat on ühtaegu pedagoogiline lugemisõpetus kui ka liigutav kiidulaul lugemise vajalikkusele.

Kõik kanged mehed


Peep Ehasalu

Lõbus tänapäevane muinasjutt esimestele klassidele.

Kus sõnu, seal mõnu


Valimik vanasõnu noortele
Koostanud Piret Voolaid

Vanarahva tabavaid, tuntud ja vähetuntud tähelepanekuid headusest ja kurjusest, tööst ja töötegemisest, tarkusest ja rumalusest, virkusest ja laiskusest, rikkusest ja vaesusest ning paljust muust inimmaailmale omasest. Nii mõnigi mõttetera üllatab oma tänapäevasuse ja värvikusega. Leidub ka valik õpilaste ümbertehtud vanasõnu ehk naljasõnu.
Raamat on koostatud Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi põhjal.

Kodulinna ingel


Kristin Steinsdottir

Askur on üheksaaastane poiss, kes elab emaga ühes Reykjaviki kortermajas. Paljud arvavad, et selles majas elavad täiesti tavalised inimesed, aga Askur teab paremini. Seal elavad libahunt, Pipi Pikksukk, jahimees, nõiamoor ja valges kleidis väike ingel.
"Kodulinna ingel" pälvis 2002. aastal Põhjamaade lastekirjanduse preemia. Raamatut on tunnustatud ka Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) preemia ning Islandi raamatuillustratsiooni preemiaga.

Geniuste maskimäng


Fritz von Herzmanovsky-Orlando

Fritz von Herzmanovsky-Orlando (1877–1954) oli Austria aristokraat, kes varaavastatud kroonilise neerutuberkuloosi tõttu loobus 1916. a. arhitekti ametist ja pühendas kogu oma materiaalselt kindlustatud pika elu kirjutamisele, joonistamisele ja maalimisele. Tema žanr võiks kanda nime “satiirilis-humoristlik-fantastilis-müstiline romaan”. Oma peateose, juba 1928/29. aastal kirjutatud “Geniuste maskimängu” käsikirja pakkus ta 34 kirjastusele, kuid ükski ei tihanud seda välja anda. Kardeti, et sellist turgatuste tulva ei suuda lugeja alla neelata. Siis võttis asja käsile FHO ammune austaja Friedrich Torberg ning avaldas ta teosed tugevalt kärbituna. Eesti tõlge tugineb 1989. a. ilmunud täielikule tekstikriitilisele editsioonile. Eksklusiivne, limiteeritud tiraažis nummerdatud väljaanne on illustreeritud autori joonistustega.

Emily the Strange


Kaotatud päevad
Rob Reger, Jessica Gruner

KES ON EMILY THE STRANGE

Ta on mässaja.
Ta armastab kasse.
Ta on kõike muud kui tavaline.
Ta on Emily the Strange.

Ta kannab iga päev sedasama musta kleiti.
Ta suudab hüpata kõrgete ehitiste otsa… arvatavasti… kui tal selleks tuju tuleb.

Suurema tõenäosusega aga tukub ta oma nelja musta kassiga;
või jämmib trummide/kitarri/saksofoni/tsitriga;
või töötab metsiku keerleva roiskveetorude seinamaali kallal;
või sunnib kedagi kolmteist korda järjest kiiresti „metsik keerlev roiskveetorude seinamaal“ ütlema… ja näitab ise näpuga ja naerab.

Emily the Strange on tuntud rahvusvahelise moe kaubamärk

Ehatähe valgus


Arvo Vallikivi

Läbi aegade on inimesed katsetanud ja loonud. Vahel on asi paremini välja kukkunud, vahel pole nagu päriselt asja saanud, aga mõte on jäänud. Praegu kasutame me nende inimeste loomingut, kelle nime me ei tea, ega tea ka suuremat nende elust. Vahest vaid muinasjuttudest...

Eesti lastejuttude kuldraamat


Olivia Saar

„Eesti lastejuttude kuldraamat” sisaldab meie lastejuttude paremikku alates lastekirjanduse algusaastatest 19. sajandil kuni tänapäevani välja.

„Eesti lastejuttude kuldraamatus” on järgmised osad:
1. Kutsuv loodus (E. Krusten, „Siili ninarätt”; H. Väli, „Maailm”; H. Jõgisalu, „Ema õunapuu”; J. Rannap, „Põder, kes käis varvastel” jt.)
2. Kodu ja kodusoojuse loojad (A. Tigane, „Ilus ema”; V. Miller, „Unejutt vanaisale”; A. Valton, „Mehed”; I. Lember, „Laps visiitkaardiga” jt.)
3. Tarkus tuleb tasapisi (J. Oro, „Tindipott ja sulepea”; H. Rammo, „Luuletaja”; E. Raud, „Vesi ahjus”; L. Tungal, „Kohati koolilaps” jt.)
4. Mäng ja töö käib käsikäes (J. Parijõgi, „Koduseid talitusi tegemas”; L. Tigane, „Sukk”; H. Mänd, „Käsu korras”; H. Käo, „Karjas” jt.)
5. Krutskite kukerpallid (J. V. Jannsen, „Albikära Ants”; K. A. Hindrey, „Seene-Mikk”; P-E. Rummo, „Päris- ja välismaalane”, A. Kivirähk, „Lõbus hommik” jt.)
6. Tõsisemad tõdemused (A. H. Tammsaare, „Poiss ja liblikas”; R. Põder, „Kompvekitoos”; T. Toomet „Kurbusest vanal ajal” jt.)
7. Jõulust jaani (J. Parijõgi, „Andu raadio”; J. Rannap, „Kuidas jõulumeest oodata”; O. Saar, „Kummaline kuju”; K. Kass „Vana ja uus aasta” jt.)

„Eesti lastejuttude kuldraamat” on mahukas jutuvalimik ja ka teatmeteos, milles on autorite register, pealkirjade register ja illustraatorite register.
„Eesti lastejuttude kuldraamat” võiks olla nii igas kodus, lasteaias, koolis kui ka raamatukogus. Samuti on see väärtuslik kingitus igale eesti lastekirjanduse sõbrale.

Afgaanide vang


Ants Eert

Teises maailmasõjas noore eestlasena Siberisse, sealt Kesk-Aasiasse ja eluga riskides Afganistani jõudnud kirjaniku analüütiliselt ja muhedalt kirjutatud raamat sõjaaegsetest Afganistani vanglatest, slummidest ja bandiitidest kubisevatest mägedest - erinevatest kultuuriruumidest, sõprussuhetest, usutõdedest, käitumisnormidest.

Abielutõotus


Armastuse lugu
Elizabeth Gilbert

Elizabeth Gilberti menuraamatu “Söö, palveta, armasta” lõpus armus autor Felipesse, kes on sünnilt brasiillane, omab Austraalia kodakondsust ja elas nende tutvumise ajal Indoneesias. USA-sse kolimise järel vandus armastajapaar teineteisele igavest truudust ja sellele lisaks vahetas pühaliku tõotuse mitte iialgi, mitte eladeski, tulgu, mis tuleb, abiellu astuda. (Mõlema minevikku tumestas košmaarne lahutus. Aga see selleks.) Kuni ühel päeval astus mängu saatus USA valitsuse näol, mis – Felipe riiki sisenemisel ootamatult kinni võtnud – seadis nad valiku ette: te kas abiellute või Felipe jalg ei astu enam kunagi USA pinnale.
Praktiliselt abielluma mõistetud, püüdis Gilbert võita oma abielufoobiat teema ülipõhjaliku lahtimõtestamisega, lootes ajaloo uurimise, inimeste küsitlemise ja lõputute arutlustega jõuda selle visalt püsiva institutsiooni sügavama olemuseni. Antud edasi autorile omase vaimukuse, intelligentsi ja empaatiaga, valgustab “Abielutõotus” läbi ka abielu-teema kõige hämaramad nurgatagused, käsitledes selliseid küsimusi nagu partnerite ühtesobivus, hullutav kirg, truudus, peretavad, ühiskonna ootused, lahutusoht ja kammitsevad kohustused. Gilberti meenutustest saab lõpuks selgepilguline armastuse ülistus, mis ei vaiki maha ka neid vastuolusid ja soovimatuid tagajärgi, mis tabavad puhast tunnet, kui see surutakse tegelikkuse raamidesse.

Thursday, November 11, 2010

Perekonna loomine


Anatoli Nekrassov, Natalja Geizan

Armastus ja kaine lähenemine perekonna loomisele – kas need on korraga võimalikud? Kas on olemas reegleid, mille järgi on võimalik õnnelikku perekonda luua? Kas perekond on nüüdisaegses ühiskonnas üldse vajalik?

Autorite arvates on perekond vaieldamatult vajalik praktiliselt kõigile – just perekonnas toimub inimese kõige sügavam ja mitmekülgsem areng ja armastuse ruumi laienemine. Kuid perekond tuleb luua uutel alustel. Käesolev raamat räägibki sellest, millised need alused on.

Teie ees on esimene laiale lugejate ringile mõeldud perekonnaõpik, iga perekonna loomise käsiraamat. Sellele materjalile toetudes võib perekonnasuhted kujundada kooskõlas nüüdisaegse maailmavaatega. Keerulisi ideid ja kontseptsioone on käsitletud lihtsalt ja arusaadavalt; raamat on mõeldud toetama peresuhete praktilist kujundamist.

"Perekonna loomine" on triloogia esimene raamat, kus kirjeldatakse samm-sammult perekonna planeerimise, loomise ja arendamise etappe.

Minu Ibiza


Kati Lumiste

Ibiza on Hiiumaa suurune maalapp keset Vahemerd, mida mulle reklaamiti kui kohta, kus 60% elanikkonnast on seksuaalse hälbega või narkomaanid. Ibizal on Euroopa suurimad diskoteegid, siin lokkab narkoäri ja vabameelsus. Mõne jaoks põrgu, teise jaoks paradiis.
Ibizal on aga ka varjatud pool, kirgas kargus, mis avaldub eriti selgelt siis, kui hooaeg on läbi ja turistid ära lähevad. Ibizal otsivad ennast ja kadunud aegu hipid-lillelapsed ning teised armastusse ja vabadusse uskujad.
„Minu Ibiza“ pole vaid lust ja lillepidu, on ka valu ja haiget saamist nagu päris elus ikka. Selle raamatu siduv aines ja selgroog on mu kirju elu. Tung minna, olla teel, avastada ennast ja oma identiteeti mujal. Minna üksi, häälega. Minna väikese lapsega. Armastuse otsimine, vaimustuse leidmine.

Mait Agu. AQ


Anneli Ammas

1998. aasta 1. septembril vapustas Eestit vaid 46-aastase Mait Agu traagiline hukkumine autoavariis. Samal päeval oli tantsupedagoog õnnitlenud oma poega Märt Agu Tallinna ülikoolis tantsuerialal õpingute alustamise puhul. Tema pea oli ideedest pungil nagu alati, kuid nüüd tuli neid teostada juba tema õpilastel ja kolleegidel.

Läbi pikkade eneseotsingute oma tõelise kutsumuse, tantsuni jõudnud Mait Agu oli napi veerandsajandiga kinnistanud end Eesti tantsuajalukku: tema õpilaste ja nüüd juba nende õpilaste kaudu valitseb ta siiani eesti tantsu üle.

Selles raamatus räägivad kirglikust loojast Mait Agust tema lähedased, kolleegid ning õpilased. Neil ei olnud Maidu kõrval kerge, aga nad olid nõus temaga koos tema pööraselt keerlevas elus kaasa tormama.

Liiviküla ehk Lifljandia


Olev Remsu

Reisikiri on kirjanik OLEV REMSU üks meelisžanre, mille eest on lugeja talle ka rohket tunnustust jaganud. Reisimehena on tal kannatlikkust ning võimet trotsida kõikvõimalikke teekonnaraskusi, samas oskust lävida erinevate inimestega, kirjanikuna terast silma märkamaks võõrsil uut ja iseloomulikku. Tähelepanu väärivad on tema situatsioonikoomilised olukorrad, ta omapärane huumor ja muhedus.
2008. aasta suvel koos TIIT PRUULIGA tehtud pikk rongireis viis nad läbi kogu Siberi lõpuks Vaikse ookeani äärde; reisi tõeliseks sihtkohaks oli eestlastest väljarändajate küla, kus reisimeestel õnnestus kohtuda ka selle viimaste eestlastest asukatega.

Liblikasonaat


Ketlin Priilinn

Ta ütles, et ma ei sure. Ta ütles, et ma ei sure. Nii korrutasin endale mitu korda, püüdes neisse sõnadesse veidigi uskuda ja meenutada inimesi, kes kõik samuti selle haigusega on võidelnud ning selle edukalt selja taha jätnud. Neid oli ju päris palju! Ja ometi tuli mulle esimesena meelde hoopis vanatädi Krista, kes nelja aasta eest oli pärast pikka ja rasket verevähi põdemist sellele koletislikule haigusele lõpuks alla vandunud.

„Liblikasonaat” jutustab noorest kolme lapse emast, kellel avastatakse ootamatult vähk. Just samal ajal kaotab tema mees töö. Need kaks korraga juhtuvat tragöödiat keeravad niigi kriisis olnud pereelu täielikult pea peale.

„Liblikasonaat” on Ketlin Priilinna kuueteistkümnes raamat ja ühtlasi kirjastuse Tänapäev 2010. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö.

Lembitu


Eestlaste kroonimata kuningas
Mart Helme

Kes oli tegelikult Lembitu, kelle nime me ju kõik teame? Milline oli tema maailm, milline tema Eesti? Need ja paljud teised on küsimused, millele siin raamatus vastuseid otsitakse, vaadeldes uudse pilguga tollaseid poliitilisi olusid ning eestlaste keerulisi suhteid naaberhõimude ja -riikidega.

Läbi tollaste sündmuste värske sõjaajaloolise analüüsi püüame välja selgitada, millised võisid olla Lembitu poliitilised eesmärgid, kuidas õnnestus tal saavutada nii oluline positsioon eestlaste malevate eesotsas, kuidas koguda Madisepäeva lahingusse üle terve Eesti kuus tuhat meest. Siiski jääb vastuseta hulk küsimusi: Lembitu langemise täpsemad asjaolud, tema maharaiutud pea asukoht, tema võimalik saatus parema ajaloolise õnne korral...

Kas Lembitust oleks võinud saada Eesti kuningriigi rajaja ning kuningas? kas Lembitu juhtimisel oleks eestlastele osaks saanud parem ja suurem ajalugu?

Koer taskus


Heljo Mänd

Kes on Nässu? Ühe väikese Taavi-nimelise poisi suur sõber, tilluke vahtkummist kutsu. Suur sõber ei peagi alati kasvult suur olema, sest sõpruses kasv ei loe. Sõpruses loevad ühesugused soovid, ühised mängud ja ühtehoidmine. Aga mängudes on Nässu ja Taavi lahutamatud. Sellisest kindlast sõprusest jutustabki „Koer taskus”.
Mitmele põlvkonnale armsaks saanud lasteraamatule on vahvad pildid joonistanud Anne Linnamägi.

Eesti Vabariigi mündid ja paberraha 1991-2010


Allan Tohv

Raamatus u. 200 kõrgekvaliteedilist reproduktsiooni eesti müntidest (59) ja paberrahast.

Doktor Baskini anekdooditeraapia


Eino Baskini 1000 anekdooti terviseteemadel.

Baskini anekdoodid võivad põhjustada kõrvaltoimeid. Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed on naer ja meeleolu tõus. Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida siin ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Anekdoote võib tarbida igapäevaselt söögiaegadest sõltumatult. Juhusliku üleannustamise korral tõenäoliselt tõsiseid probleeme ei teki.

Sobib kasutamiseks ka raseduse ja rinnaga toitmise ajal.
Baskini anekdoodid ei ole soovitatavad lastele, kuna efektiivsus ja ohutus ei ole tõestatud.
Kui teil on lisaküsimusi selle raamatu kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Põhjamaade raamatukogunädal

Põhjamaade raamatukogunädal!

8.-14. novembrini kestab Põhjamaade raamatukogunädal
Aasta kõige pimedamal ajal korraldavad Põhjamaade raamatukogud ja Põhjala Ühing alates 1997. aastast Põhjamaade raamatukogunädalat. Seekordne on 14. See tähendab seitset päevatäit näitusi, ettelugemisi, raamatu tutvustusi ning debatte raamatukogudes, koolides, seltsimajades Põhja- ja ka Baltimaades.
Tänavuste raamatukogupäevade teema on

"Maagiline Põhjala"

Raamatukogus on väljapanek raamatutest "Põhjamaade romaan"

Monday, October 25, 2010

Kirjandustuur 2010

Kolmapäeval, 3. novembril kell 14.00 on võimalik kohtuda kirjanikega Karksi Valla Kultuurikeskuses

Saturday, October 9, 2010

Järelkaja

Tänan kõiki, kes osalesid ja aitasid kaasa laada õnnestumisele.
Eriti tänud Pirjele, Enele, Jutale, Küllikile, Margele ja Maie-Mariele.

Natukene arve:
külastajaid oli 84, raamatukogule kingiti 8 uut raamatut ja toredaid kommentaare saab lugeda raamatukogus asuvast vihikust.

Thursday, September 9, 2010

Seenenäitus!

Ootame teid neljapäeval, 09.09.2010 ja reedel, 10.09.2010 raamatukokku (Vabriku 6) kella 10.00 - 17.00, seeni vaatama, määrama.

Friday, August 13, 2010

Karbitänav


John Steinbeck

Cannery Row, Karbitänav Montereys Californias tähendab poeesiat, lehka, riginat-raginat, erilist valgust, värvinguid, eluviisi, nostalgiat, unelmaid. Karbitänav tähendab kokku kogutud ning laiali pillutatuid roostetavat plekki ja rauda, puuprahti, kivisillutist, umbrohtunud maalappe, kolihunnikuid, laineplekiga ülelöödud sardiinikonservivabrikuid, baare, restorane ja lõbumaju ning väikesi puupüsti täis vürtspoode, laboratooriume ja üürimaju. Selle elanikud on, nagu keegi mees kord ütles, "hoorad, kupeldajad, õnnemängijad ja litapojad" - ta mõtles kohe kõiki. Oleks too mees mõnest teisest august piilunud, öelnuks ta ehk "pühakud, inglid, märtrid ja õilsad mehed", mõeldes neidsamu. Hommikuti, kui sardiinilaevastikul on püük tehtud, vaaruvad seinnoodapaadid vilet puhudes lahte. Raskes lastis paadid saabuvad kai äärde, kus konservivabrikud oma sabasid vette kastavad. See on meelega nii öeldud, sest kui nood vabrikud oma suid merre kastaksid, näiksid nende teisest otsast konservikarpides väljuvad sardiinid veelgi pelutavamad, vähemalt ülekantud mõttes. Siis kriiskavad konservivabrikute viled ning kogu linna mehed ja naised kargavad riietesse ja tõttavad jooksujalu alla Karbitänavale tööle.

Kes tahab saada miljonäriks?


See raamat on mõeldud kõigile tugitooli-mälumänguritele, kes armastavad telemängu "Kes tahab saada miljonäriks?" ja tahaksid oma teadmisi kodus katsetada.
Siin on 1000 küsimust, mis on esitatud samas võtmes kui telemängus. Raamatu lõpus on kõikidele küsimustele vastused, enne aga pakutakse variant 50:50. Raamatus olevad küsimused pole varem saates kõlanud.

Kool on koolon


Lustakas lugemik
Lehte Hainsalu

Kogumikus on vanasõnamängulisi ja muidu mängulisi luuletusi ning jutte lastele.

Krokodill


Aino Pervik

Tirilinnas juhtub uskumatu lugu: Reti näeb Tirilinna pargitiigis krokodilli! Keegi ei usu, et Reti nägi tõepoolest päris krokodilli.
Peaaegu mitte keegi. Ometi on Retil sõbrad, kes tema sõnades ei kahtle: Roosi, Jüri, Jaap ja Max. Ja siis on veel Knut, kes teab krokodilli kohta ühte-teist rääkida.

Kui näed korstnapühkijat


Aino Pervik

Kui keegi juhtub nägema korstnapühkijat, siis tuleb tal kiiresti võtta oma nööbist kinni ja ruttu midagi salaja soovida. Soovi teistele öelda ei tohi ja nööpi ei või lahti lasta enne, kui on ära nähtud kolm mundrikandjat. Kui kõik on tehtud õigesti, läheb soov täide.
Sõbrad Roosi-Reti-Jaap-Jüri-Max näevadki ühel ilusal päeval korstnapühkijat. Nad soovivad salasoovi ja haaravad pihku nööbi, kuid keda ei ole, need on mundrikandjad Tirilinna tänaval. Mundrikandjate otsimisega tuleb näha kõvasti vaeva.

Kunnese elu


Einar Maasik

Hiljaaegu lahkunud viljaka romaani- ja jutukirjaniku Einar Maasiku (1929 – 2009) postuumselt avaldatav jutustus on vana maamehe, kuldsete kätega töömehe ja „liiga hea inimese“ Kunnese tagasivaade oma eluteele. Kunnes on imepärase inimese imepärane koondkuju, kes igas olukorras, ka läbi vaeva ja valu, on osanud leida tee elu päikesepoolele.

Lombaka kanaarilinnu juhtum


Öölane nr 81
Erle Stanley

"Lombaka kanaarilinnu juhtumi" toob Masonile klient, keda advokaat esialgu kuulama nõustub ainult seepärast, et neiul on kaasas puur kanaarilinnuga. Uudishimust asjasse sekkunud Mason leiab end taas kliendi luiskelugude, segase tõendusmaterjali, kavalate vastaste ning kuhjuvate kuritööde puntras.

Metsaelu aabits


Kätlin Vainola, Fred Jüssi

Metsaelu aabits on hea abimees lapsele metsaelu tutvustamiseks.
Raamatu peategelaseks on rebane, kelle tegemiste kaudu õpime tundma metsaelu tervet aastaringi - kuidas elavad eri aastaaegadel putukad, linnud ja loomad. Näeme, et looduses on kõik omavahel seotud, et igal putukal, loomal ja linnul on oma ülesanded: kui üks putukas või linnuke kaob, läheb loomade metsaelu „sassi“.

Lihtsad ja emotsionaalsed lood on kirjutanud Kätlin Vainola. Pildid on joonistanud kunstnik Kristina Reineller ning kaasas on CD Fred Jüssi lindistatud metsahäältega.

Raamat algab kevadega, mil valgus ja soojus paneb looduse tärkama. Saame teada, millised rändlinnud on esimesed kevadekuulutajad ja milline lill on esimene õitseja, õpime tundma rebase- ja jänesepoegade elu. Läbi suve, sügise ja talve liikudes saame teada, kuidas elavad eri aastaaegadel putukad, linnud ja loomad.
Sügis on talvevarude kogumise aeg. Raamatust saame teada, kuidas valmistuvad talve vastu rebane, karu, kobras ja teised loomad. Saame teada, kuidas elavad talve üle need linnud, kes jäävad meile ja need loomad, kes ei maga talveund. Raamatus olevate juttude kaudu saame teada, kuidas kevadel idanema hakanud seemnest kasvab väike puu. Saame teada, kuidas määrata puu vanust ja palju muud.

Suur must koer. Suur must pini


Triinu Ojar

Triinu Ojari "Suur must koer. Suur must pini" on eesti- ja võrukeelne väikelasteraamat mustast koerast ja tema tegemistest. Raamat sobib imehästi nii koeraarmastajale kui ka neile, kes tahaksid koerte käitumist lähemalt tundma õppida. Kakskeelne raamat sobib ka võru keelt mitteoskava lapse keeletaju arendamiseks. Marja-Liisa Platsi tehtud pildid on vahel lummavalt poeetilised, vahel naljakad, vahel saladuslikud, vahel lakooniliselt õpetlikud.
Raamat sai Põlvepikuraamatu konkursil 2006. aastal eripreemia parima loomajutu eest.

Väärtushoiakutel põhinev juhtimine


Ken Blanchard ja Michael O´Connor

Ken Blanchard ja Michael O´Connor näitavad oma raamatus, kuidas organisatsioonid saavad pühenduda äriajamisele viisil, mis võimaldab kõigil osapooltel – omanikel/aktsionäridel, töötajatel, klientidel ja teistel – võitjaks jääda.

Ingli valgus


Hille Karm

Pimedusehirmust ülesaamiseks soovitab vanaema hakata koguma valguspilte. “Need on pildid päevadest või hetkedest, kus sinu ümber on olnud palju valgust ja sa oled end väga hästi tundnud. Sa maalid mõttes need valgusehetked nagu pildid oma mälusse ja võid iga pilti näha, kui silmad suled.” Ingel hakkabki pilte koguma ja aasta jooksul saab ta nendest endale päris oma valguse. See on temaga alati ja igal pool, ükskõik kuhu ta läheb

Jumala lood


Andrus Kivirähk

Päevalehes ilmunud Jumala lood Eesti rahvale nüüd kuldsete kaante vahel. Lugemiseks enne iga söögikorda. Vahendanud Andrus Kivirähk.

Kodutute küla IV. Läänetuul, taeva tuul


Erik Tohvri

Viimane, neljas raamat tetraloogiast “Kodutute küla”.
Meie ajaarvamise teise aastatuhande lõppu jääb tähistama vere ja vägivallaga loodud ja püsti hoitud suurriigi – Nõukogude Liidu – kokkuvarisemine. Väike Eesti riik saab jälle vabaks, uus elu jõuab ka Raudiku külla.
Paraku on pool sajandit kestnud võõrvõim ja pealesunnitud eluviis inimestesse oma jälje jätnud. Käsumajanduses üles kasvanud, ei suuda nii mõnigi neist uute tingimustega kiiresti kohaneda ega uusi võimalusi näha. Sissetulekuta maainimesi ähvardab senisest veelgi suurem vaesus, sest oma riigi elukorraldus ei ole veel jalgu alla saanud. Samas leidub ka ettevõtlikke inimesi, kes üleminekuaja tingimustes kiiresti rikastuda püüavad, see aga õnnestub vaid vähestel. Pisitasa hakkab uutmoodi elu ka Raudiku külas juuri ajama. Isegi mõis saab peremehe ning külaelanikud, kes on aastate jooksul mujalt siia sattunud, leiavad endale nii töö kui ka turvalise eluaseme, oma isikliku kodu. Raudiku ei ole enam kodutute küla, sest värske läänetuul on tumedad pilved laiali puhunud.

Päevalilled


Ira Lember

Ajaloolise romaani Päevalilled tegevus algab 1913. a., mil Tallinna ümbruskonda hakati rajama Peterburi kaitsmiseks merekindlusi ning rannakaitsepatareide ehitamiseks toodi Tallinna tsaaririigi väljaõppinud meistreid.
Peategelane Katariina abiellub ukrainlasest inseneriga ning sõidab peagi oma mehe vanemate mõisa, küllusemaale Krimmi. Algab I Maailmasõda, siis kodusõda... Krimmi vallutavad nii Briti kui ka Prantsuse väed, valgekaartlased ja punaväed. Küllusemaast jääb lõpuks järele hädaorg nälja ja epideemiagatega. Valgusekiirena tunnelis terendab ees võimalus opteerida Eestisse, sest vahepeal on välja kuulutatud Eesti Wabariik.

Võõra surm


Andrei Kurkov

Viktor, romaane kirjutada ihkav Kiievi kirjamees, saab tööpakkumise, mis tõotab lihtsat sissetulekut: kirjutada kohalikule lehele nekrolooge. Pärast esimesi töid, rikkalikku tasu ja kiitust toimetajalt hakkab asi talle siiski kahtlane tunduma, sest inimesed, kellele ta järelehüüdeid kirjutab, pole veel sugugi surnud. Teisalt ei pea nende lahkumist pärast Viktori töö valmimist tavaliselt aga kaua ootama. Sündmused muutuvad aina kummalisemaks ja ähvardavamaks ning peagi paistab, et ohus on ka Viktori enda elu.

Tuesday, August 10, 2010

17 avameelset naist


Aita Kivi

Naised, kes selle raamatu kaante vahel unistavad ja armastavad, pettuvad ja petavad, loodavad ja lohutavad, jagavad oma tundeid ning kogemusi avameelselt. Kogumikus leidub nii varem ilmumata kui ka ilmunud lugusid, kuid järjestus, siduvad vahetekstid ning teost läbiv erootiline pinge lasevad neil mõjuda omamoodi tervikuna. Kirg on alati pimestav, reetmine teeb haiget ning unistused on mõnikord ilusamad kui tegelik elu.

Armastage targalt


Phil McGraw

Menuki „ARMASTAGE TARGALT: LEIDKE SEE, KEDA SOOVITE, JA HOIDKE TA ENDALE“ autor dr Phil (kelle saated on populaarsed ka Eesti telekanalitel) käsib armueluga rahulolematutel inimestel lõpetada vabanduste otsimine ja hakata tegutsema. Iga inimene on väärt õnnelikku püsisuhet ning selle saamine on igaühe enda kontrolli all. Kõigepealt tuleb paika panna, mida te partneris tahate, visandada kurss ning seejärel asuda armusidet otsima.

Sellest raamatust õpite, kuidas:
* esitleda oma tõelist mina kõige meeldivamas valguses. Peate lakkama olemast omaenda kõige paremini hoitud saladus.
* piiluda meestemaailma kardina taha. Dr Phil räägib teile meeste kohta asju, mida nad ei taha, et naised teaksid. Kui hea on teie mehe-K?
* õigesti käituda. Ärge sulage tapeediga ühte, olge märgatav ja võtke osa. Kui olete juba paarisuhtes, siis õppige, kuidas edasi arendada seda, mille olete rajanud.
* pista partner kotti, panna talle silt külge ja tuua koju. Õppige, kuidas soovitud suhtes läbi rääkida ja tehing sõlmida.
* lõhkuda suhterutiin. Igapäevased hõõrumised, rahaprobleemid, töö jne võivad suhtelt lõivu nõuda. Dr Phil näitab teile, kuidas oma liidu seisundit hinnata ning suhet sügavamale tasandile viia.

Erandeid ei ole olemas: igaühe jaoks on kuskil keegi ning igaüks on väärt armastust ja põnevust täis suhet. „Armastage targalt“ pakub plaani mitte lihtsalt suhte, vaid pühendunud, armastava, rõõmu täis suhte leidmiseks.

Elias. Mõistatuste raamat


Kus on Vilgas?
Alf Knutsen, Sigurd Slåttebrekk, Olav Asland

See on üks vahva nuputamisraamat, mis uurib laste poolt armastatud Norra multikategelase, päästekaater Eliase ja ta sõprade tegemisi. Ees ootavad põnevad avastusretked Lunviki kalurikülas, nuputamisülesanded ja labürindid. Igal lehel on Vilgas end kuskile peitnud – kas õnnestub ta ka üles leida?
Raamatus on rikkalikud ja detailirohked illustratsioonid, mis aitavad jutustamisoskust lihvida ja fantaasiat arendada.

Haldja naer. Muinasjutud


Merilin R. Jürjo

MERILIN JÜRJO on väga noor autor – selle raamatu ilmumise ajal on ta kõigest 15-aastane. Ta alustas kirjutamist juba 8-aastaselt ning tema muinasjutud on võitnud mitmeid auhindu. Käesolevasse esimesse kogumikku on ta koondanud kokku 12 muinasjuttu – siin on lugusid loomadest, putukatest, haldjatest ja tontidest, aga ka inimestest. Lihtsad, südamlikud ja lõbusad lood peaksid köitma igas vanuses muinasjutusõpru.

Homme


Tii Hell

Väikelinna ilmub kena noor kunstnik Toni, kellesse armub esimesest pilgust neljakümnendais raamatukogutöötaja Emma, kelle abielu matemaatikaõpetaja Theoga on tasakesi jahtumas. Toni ja Emma suhte arenedes hakkab selguma ka tõsiasju mehe varasemast mõnevõrra tormilisest elust ning ilmuma välja tuttavaid minevikust.
„Homme” on kirjastuse Tänapäev 2008. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö.

Härra Linnu lugu


Piret Raud

Piret Raua kunstnikuraamat kogu perele härra Linnust, kes ei hooli linnuelust. Ta tahab elus midagi huvitavamat korda saata. Raamatus on tähtsal kohal illustratsioonid. Piret Raua kunstnikutööd on tunnustatud ka rahvusvaheliselt, seepärast ilmub raamat ka inglise keeles “Mister Bird´s Story”

Kalle Jaanuse kättemaks


Pedro Krusten

Kirjanikest vendadest Krustenitest vanema, Pedro Krusteni (1897 – 1987) romaani keskmes on hiljaaegu maalt Tallinna elama asunud neiu Aino Liivik, kellele saab saatuslikuks armumine egoistlikku ja armukadedasse Kalle Jaanusesse. Kalle raskest iseloomust põhjustatud Ainos toimuv meelemuutus, tutvumine ja peatselt järgnev abielu teise noormehega, rõõmsameelse Priit Randlepaga käivitab põneva intriigi, mis hoiab tegelaste kõikuvat hingeelu ja süümepiinu jälgivat lugejat lõpuni elevil.

Kudumine


Põhjalik teejuht samm-sammuliste õpetustega
Sharon Brant

See mahukas ja põhjalik raamat sisaldab kõike, mis on kudumisega seotud – esimeste silmuste loomisest kuni valmis esemete hooldamiseni. Kui olete algaja, õpetab see raamat teile samm-sammult kõiki kudumisvõtteid ning lõpuks oskate kududa iga kavandi järgi, mis teile meeldib – sallist alates ja keeruka kampsuniga lõpetades. Kui olete aga kogenud kuduja, leiate siit kasutamist väärt uusi tehnikaid ning saate oma oskusi täiendada.
Lihtsas vormis ja rikkalikult jooniste ning fotodega illustreeritud raamat muudab kudumise igas vanuses ja erineva kudumisvilumusega huvilisele kergesti õpitavaks ja nauditavaks.

Madlike ja Liisbet Jaanikingul


Astrid Lindgren

Astrid Lindgreni lapsepõlvest inspireeritud raamat sisaldab lugusid “Liisbet topib hernetera ninna“ ja „Suur lumetorm alustab siit oma teed”.

Meie lapse juturaamat


Koostaja Anne Parksepp

Menuka “Meie lapse…” sarja viiendas raamatus on valik toredaid lastejutte, mis on ilmunud aastatel 1920 – 1940 ajakirjades “Laste Rõõm”, “Laste Maailm” ja teistes tolleaegsetes lastelehtedes. Illustreeritud, nagu eelmisedki “Meie lapse…” raamatud, imearmsate motiividega vanadelt postkaartidelt.

Minu Eesti


Kas lubate elada? I osa
Justin Petrone

„See on nii romantiline!” Mitu inimest on mu käsikirja kohta kasutanud just seda fraasi ja neil on õigus: noor kriisis ameeriklane armub põnevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. Nõus. See on romantiline.
Aga see teekond ei olnud lihtne. Välismaalane saabub keset kõige pimedamat talve ja peab jääma ellu sel kõige õnnetuma saatusega Skandinaaviamaal, kus iga perekonda kummitavad minevikuõudused, kus inimesed söövad verest tehtud vorste ja tarretiseks keedetud lihatükke, joovad sooja leivajooki, ning hilinemise eest võib neid tabada surmanuhtlus. Ma hakkasin seda maad armastama tema ilus ja inetuses, ja armastasin edasi ka neil hetkedel, kui mind maale tagasi lasta ei tahetud.

(Justin Petrone)

Minu esimene entsüklopeedia


4.-7. eluaasta on just see põhiline küsimise, avastamise ja mängimise aeg. Koos "Minu esimese entsüklopeediaga" saab maailma avastamisest põnev mäng. Raamat on täis rõõmsavärvilisi pilte. Tekstid on lihtsad ja lastepärased, kuid samas teaberikkad, käsitledes väga erinevaid teemasid, nagu näiteks loodus, ilm, loomad, taimed, planeet Maa, universum, inimkeha ehitus jne.