Asume uutes ruumides

Pärnu tn 39 Mõisaküla
Sisenemine Vabriku tänava poolt

Fern Michaels Pärast homset

Sisukirjeldus

Carly Andrewsi ettearvatav elu kinnisvarabüroo juhatajana pöörati pea peale sel päeval, mil Adam Noble tegi naisele ülesandeks leida talle unistuste maja.

Bar Harboris Maine’i osariigis oli Noble’ite perekond otsekui kuningapere seisuses, kuid vaatamata sellele, et Adam ilmselgelt ihaldas Carlyt, ei saanud naine jätta imestamata, miks tahab mees, kellel on kõik olemas, niisugust naist nagu tema... tavalist, keskpärast ja ebahuvitavat…

Debbie Macomber Cranberry Point 44. Neljas raamat

Armas lugeja!

Ma armastan elu Cedar Cove’is, kuid see ei lähe endiselt pärast seda, kui üks mees suri meie võõrastemajas. Selgub, et ta nimi oli Max Russell ja Bob oli temaga mõni aeg Vietnamis koos olnud. Meil ei ole ikka aimugi, miks ta tuli siia ja – mis on kõige tähtsam – kes ta tappis. Kuna nüüd on juba teada, et ta mürgitati, siis loodan, et see selgub peagi!

Meie ei ole Cedar Cove’is ainsad, kes praegu kõneainet annavad. Ma kuulsin, et Jon Bowman ja Maryellen Sherman hakkavad abielluma. Ja Maryelleni emast Grace’ist on huvitatud ülearu palju mehi. Küsimus on, kelle ta neist valib. Olivia – nüüd on ta nimi Olivia Griffin – jõudis pulmareisilt tagasi ja tema emal Charlotte’il (kes on vähemalt seitsmekümne viie aastane) näib samuti olevat kellegagi romaan. Ma ei usu, et see Oliviale eriti meeldib…

Võiksin teiega veel paljudest asjadest keelt peksta. Tulge, joome teed, ma pakun oma mustikamuffineid ning ajame juttu.

Peggy Beldon
Debbie Macomber
„Debbie Macomber jutustab naiste lugusid nii nagu ei keegi teine.“
–BookPage

Debbie Macomber on New York Timesi menukite tippautor. Tema hiljuti ilmunud raamatute hulgas on “Hannah’s List“, “92 Pacific Boulevard“, “8 Sandpiper Way“, “74 Seaside Avenue“ ja “Debbie Macomber’s Cedar Cove Cookbook“, aga samuti “Twenty Wishes“, “A Cedar Cove Christmas“, “Summer on Blossom Street“ ja “The Perfect Christmas“.

Temast on saanud juhtiv hääl ülemaailmses naiskirjanduses ja tema teosed on ilmunud igas olulisemas menukite nimekirjas, kaasa arvatud ajakirjandusväljaannete New York Times, USA TODAY, Publishers Weekly ja Entertainment Weekly omades.

Macomber on mitmekordne kirjandusauhindade võitja ning 2005. aastal võitis ta parima armastusloo eest Quilli preemia. Tema raamatuid on trükitud enam kui 100 miljonit eksemplari.

Debbie ja tema raamatute kohta saate rohkem teavet, kui külastate tema kodulehte aadressil www.DebbieMacomber.com.

Sinu Hiina horoskoop aastaks 2012

Neil Somerville
Mida draakoniaasta sulle toob.

2012. aasta on Hiina kalendri järgi draakoniaasta. Mida see sulle toob?

Iidne Hiina astroloogiakunst on detailne ennustussüsteem, mida on idamaades kasutatud juba tuhandeid aastaid. Selle sügav tarkus, täpsed iseloomustused ja ennustused on ka läänes kiiresti populaarsust kogunud. „Sinu Hiina horoskoop aastaks 2012” sisaldab kõiki ennustusi, mida sul on tarvis draakoniaastaks – lennukaks ja aktiivseks aastaks, mis on tulvil muutusi ja uusi avastusi.

See astroloogiline käsiraamat sisaldab

kõigi kaheteistkümne Hiina sodiaagimärgi tutvustust;
selgitusi viie elemendi ja selle kohta, kuidas need sinu märki mõjutavad;
ennustust, mida draakoniaasta sulle kaasa toob – avasta, kuidas võid oma tugevamaid külgi ja andeid kõige paremini ära kasutada.

Kurjad mehikesed

Eno Raud


Kes on Batsill? Ja kes on Nugiline? Nagu kirjanik neid nimetab, on nad kurjad mehikesed, kellele pakub lõbu laste seas haigusi levitada. Oi, nüüd sa vist küll kohkusid! Ära muretse, seda põnevat ja ühtlasi õpetlikku raamatut lugedes saadki teada, kuidas nende paharettide kurjad kavatsused nurja ajada.

Konn

August Jakobson


Sellest konnaraamatust leiad neli põnevat lühimuinasjuttu.
Saad teada, miks luikvalge konn endale porikarva kuue sai ning kuidas uhke ja upsakas mees roheliseks konnaks muutus. Veel loed, miks hambutu konn ainult putukatest toitub ning kuidas petis konn saunaeite ninapidi vedas.

Karu Lillekäpa töö-ööd

Tiia Toomet


Karutüdruk Lillekäpp on päris tavaline mängukaru, ainult tema käpaotsad on lillelised. Lillekäpp peab üsna haruldast ametit – ta on mänguasjamuuseumis mänguasjade direktor.
Muuseumis on hulgaliselt mänguloomi, nukke, ronge, autosid ja tinasõdureid, kes päeval vagusasti paigal püsivad, kuid öösel ellu ärkavad ja toimetama asuvad. Siis sünnib muuseumis imepäraseid asju...
Paljudele lastele tuttavast Tartu Mänguasjamuuseumi maskotist pajatavale raamatule on pildid joonistanud Mare Hunt.

Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus

Erkki Tuomioja


Eesti esimesest iseseisvusperioodist kerkib esile kaks nime: Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts. Nende koostöö ja konkurents on lõimelõngaks ka siinses põhjalikus Jaan Tõnissoni eluloos.
Päts alustas vasakradikaalina, aga lõpetas autoritaarse riigipeana.Tõnisson oli parempoolne rahvuslane, lehe- ja riigimees, kes tõusis mitut keerdkäiku pidi liberaalse opositsiooni juhiks ja kadus Nõukogude salapolitsei vangistatuna. Erkki Tuomioja on valinud oma teosele huvitava lähenemisnurga: ta põimib Tõnissoni elujärkude ja Eesti poliitilise ajaloo sekka samal ajal Soomes aset leidnud sündmusi ja poliitilisi otsuseid. Tulemuseks on biograafia, mida on rikastatud huvitavate tõlgendustega sellest, kuidas geograafia, naabrussuhted, poliitikute isikuomadused ja püüdlused ning sageli tühisedki seigad mõjutavad ajaloo suuri pöördeid ja riikide arengut.

Erkki Tuomioja (s 1946) on Soome poliitik ja kirjamees. Aastatel 2000–2007 oli ta Soome välisminister ja 2008. aastal Põhjamaade Nõukogu president. Ta on kirjutanud 18 raamatut, nende seas ka 2006. aastal Varrakus ilmunud „Õrnroosa. Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses”, mis pälvis Tieto-Finlandia ehk Soome mainekaima aime- ja õppekirjanduse auhinna.

Heinakübar, Viltsuss ja suur Elsa

Sinikka Nopola, Tiina Nopola


„Heinakübara ja Viltsussi” sarja seitsmendas osas on ka Viltsuss juba koolilaps, ent ta viskab koolist tihti poppi, kuna teda narritakse. Alibulleni preilid jutustavad, et nemad hoidsid kooli ajal koeri ja kasse. Viltsuss otsustab, et hakkab samuti küla loomadega jalutamas käima ning jätab laternapostile vastava teate. Viltsussi klientide koerad pole aga just kõige lihtsamini talutatavad. Peale kõige muu liigub külas varas, kes ei karda midagi peale koerte, kummituste ja kõrguse...

Elu sumedusest

Kalev Kesküla


Luuletaja, ajakirjaniku ja veinikirjaniku Kalev Kesküla „Elu sumedusest” koondab proosapalu, mis on kirjutatud luuletaja närviga ja samas ühiskonnatundliku käega. Tegemist on elu keskpaika jõudnud inimese mõtisklustega ja tagasivaatega möödunud aastatele. Samas võib leida neis lugudes paralleele ka Mati Undi “Argimütoloogiatega” – kirjutatakse igapäevastest asjadest, kuid lihtsate sõnade taga peitub suurem dimensioon.

Armi ja vana vares

Marta Sillaots


Marta Sillaotsa lugu ”Armi ja vana vares” jutustab õuekoerast Armist ja vanast varesest Vaagust, keda tühi kõht kimbutama kipub. Kuid kohe-kohe toob perenaine Armile toidupoolist, millest Vaak kavalusega tubli nokatäie endale haarab.
Armi uriseb pahameelest, kuid vares Vaak leiab, et kust siis see vaene vareski kõhutäit peaks leidma. Ja ta lendab, pugu pungil, minema.

Amorina

Bengt Anderberg


Rootsi kirjaniku Bengt Anderbergi romaan „Amorina“ kujutab autori suguseltsi uskumatut ja ilmselt veidi kokkuluisatud saatust umbes saja aasta jooksul, alates 1830. aastast kuni 1930ndateni. Amorina on raamatu naissoost tegelaste koondnimi. Meessoost tegelased hukkuvad enamasti armastusest või armastuse tagajärjel. Üks keeruline, jube ja liigutav seiklus järgneb teisele, ühest loost kasvab välja teine, kuni jõutakse leidlapsest peategelase, kirjaniku alter ego saatuseni.

Albikära Ants

Johann Voldemar Jannsen


Johann Voldemar Jannseni „Albikära Ants” on esmapilgul naljakas, kuid süvenenumal lugemisel üsna õpetlik lugu.
Kui vana Ants laadalt ostetud hobuse seljas kodu poole sõidab ja noor Ants talle järele jookseb, kukub külarahvas vana Antsu poisile tehtud ülekohtu pärast hurjutama. Kui siis Ants poja hobuse selga kamandab ja ise maas kõmpida otsustab, saab vana Ants inimestelt jällegi sarjata.
Loost koorubki tõde, et ega ilmarahva tahtmist saa kunagi täita, tuleb ikka oma peaga mõelda, mis õige, mis vale.

Vanaemade vaibad

Tee järgi ja katseta omamoodi!
Koostanud Kristel Põldma ja Veinika Västrik


Vihikuke on mõeldud praktiliseks abimeheks ärksameelsele kangrule. Valitud formaat ja riputusaasaga spiraalköide võimaldab vihikut riputada kudumise ajaks telje külge.
Lisaks vaiba üldpildile ja detaili fotole on ära toodud kõikide vaipade rakenduse skeemid. Vaipade järjekord vihikus on seatud eri raskusastmete järgi, alates lihtsamast lõpetades keerulisemaga.

Tööstuskaubad. Töövihik kutseõppeasutustele

Heldi Kikas


Kuulub õpiku "Tööstuskaubaõpetus" juurde.

Tööstuskaubaõpetus

Heldi Kikas, Sirje Mets, Epp Koger


Kutsekoolide õppuritele ja ka tegevmüüjatele mõeldud õppematerjal teeb lühikese sissejuhatuse tööstuskaubaõpetuse ainesse, püüab luua süsteemi ja anda ülevaate erinevate kaupade liigitamisest, omadustest ja kasutamisese ohutusest. Õppematerjali omandamine kätkeb endas nii individuaaltööd kui arendab meeskondlikku vastutust ja usaldust. Käsitletavad teemad: Kodukeemiatooted, Majapidamiskaubad, Paberi- ja kooli-/ bürookaubad, Elektrikaubad, Mänguasjad, Tekstiilkaubad, Suka- ja sokitooted, Jalatsikaubad, Kosmeetikatooted, Parfümeeriatooted.

Süda ja hing

Maeve Binchy


Clara Caseyl on käed-jalad tööd-tegemist täis. Probleemid tütarde Adi ja Lindaga, mured uuel töökohal, ja nüüd soovib talt midagi tema eksabikaasa…
Ania jaoks on aga Clara Caseyga kohtumine ime. Ta ei kavatsenud kunagi Poolast lahkuda. Kuid võib-olla parandab uus töö uues riigis murtud südame?
Declan ootab kliinikusse tööle minemist, kuid see, mis pidi olema lihtne, pooleaastane tööülesanne, toob talle tunduvalt enam, kui ta eeldas. Veel on siin isa Brian Flynn, kelle elu pööratakse pea peale, kui ähvardatakse tema mainet, ja kaunis, rõõmsameelne õde Fiona, kes ei suuda oma minevikuraskusi selja taha jätta…
Romaanis „Süda ja hing“ toob Maeve Binchy meieni draama, konfliktide ja suhete möllu kogu soojuse, humoorikuse ja kaasaelamisega, mis on temast teinud ülemaailmsete menuraamatute autori.

Taevane tuli

Smaragdi rüütlid I
Anne Robillard


Must Imperaator Amecareth ja tema koletislik armee kavatsevad vallutada Enkidievi mandri kuningriigid. Õige pea tabab Sholat verejanuliste lohede ja halastamatute putukinimeste erakordselt julm rünnak. Miks tulid Amecarethi sõdurid pärast sadu aastaid kestnud rahu uuesti Enkidievisse, kattes Shola jäise kuningriigi tule ja verega? Seitse Smaragdi rüütlit – kuus meest ja üks naine – on ainsad, kes suudavad selle mõistatuse lahendada, muuta saatuse kulgu ja lüüa tagasi Kurja väed. Selleks aga peab täide minema kummaline ettekuulutus, mis segab maailma päästmisse väikese kaheaastase tüdruku Kira.
Anne Robillard’d on ajakirjanduses nimetatud „Québeci J. K. Rowlinguks”. “Smaragdi rüütlid” on tõstnud Robillard’ fantaasiakirjanduse tippautorite hulka: raamatut on ainuüksi Québecis müüdud enam kui miljon eksemplari ja see on tõlgitud 15 keelde.

Printsessiraamat

Caitlin Matthews


Kaunis raamat täis nõuandeid, õpetussõnu ja käitumisjuhiseid, mida peaks silmas pidama üks tavaline väike tüdruk, et temast saaks tõeline printsess. Kaant ehib suur kalliskivi ja raamatuga on väikestele printsessidele kaasas ka kroon.

Oliivipuu

Carol Drinkwater


„Oliivipuu“ kajastab Carol Drinkwater’i värvikat ja kohati ohtlikku rännakut mööda oliivikasvatuse sajanditepikkusi radu. Reisikiri läbi iidse ja muljetavaldava kevadise Vahemere-maastiku on eelkõige jutustus meie ajast. Mure oma Lõuna-Prantsusmaal asuvat istandust tabanud probleemide pärast – ohtlikud kahjurid, oliivide enneaegne valmimine – sunnib Carolit otsima uut lähenemist oliivikasvatusele. Ülemäärane keemiatoodete kasutamine on tõrjunud välja põlised tavad ja seadnud ohtu tema (ja teiste) saagi. Maailmas toimuvad kliimamuutused nõuavad kohest tegutsemist.
Oma otsingutel suundub Carol lõunasse läbi Hispaania – kus on tänapäeval rohkem oliivipuid kui kusagil mujal maailmas –, Maroko, Alžeeria ja Itaalia, ning naaseb seejärel taas oma istandusse. Üksinda reisiva naisena satub ta keerulistesse olukordadesse, eriti Alžeerias, kus plahvatavad tema saabumisel terroristide pommid, mis laastavad pealinna. Otsustades mitte alla anda, võtab Carol vastu kohalike mesinike abi, kes saadavad teda teekonnal läbi ohupiirkonna. Kirevate ja mõnikord üsna ootamatute kohtumiste käigus satub Carol silmitsi meie aja kriitiliste probleemidega – maaharimine karmis reaalsuses, kus veevarud kiirelt kahanevad – ja lõpetab oma tähtsa teekonna oliivikasvatajate seltsis, kellel on tähelepanuväärne ja leidlik tulevikunägemus.

Maiuspala

Kate Jacobs


Pisut enne oma suurt 50. juubelit leiab Augusta Gus Simpson, energiline peokorraldaja ja telesarja „Gusiga köögis” juht, end kavandamas sünnipäevapidu, millega ta parema meelega üldse ei tegeleks – tema enda oma. Ta hakkab väsima peoperenaise ja kanaema rollist, hakkab tüdinema olemast naine, kes peab ise endale sünnipäevatorti küpsetama. Olukorra muudab keerulisemaks see, et Gusi reitingute tõstmiseks tahavad Kokanduskanali juhid panna ta paari ilusa ja salakavala Carmen Vegaga, endise Miss Hispaaniaga, kes pole kindlasti mitte keskealine. Aga Gus ei lahku võitluseta. Ta loob uuesti oma saatesarja, muutes selle kokandustunniks otse-eetris, ning kasutab seda ettekäändena, et tuua kokku oma lähedased ja omandada ühiselt mõned elu- ja kokakunsti põhitõed. Uute osalejate hulka kuuluvad tema omavahel nagistavad tütred – muutliku meelega Sabrina, kes on äsja kolmandat korda kihlunud, ja liigagi tõsine Aimee; Troy, Sabrina ekskallim, ja Hannah, Gusi pelglik naaber. Ja samas kui Gus peab toime tulema Carmeni diivaliku käitumisega, tuleb tal kohaneda ka uue kulinaariaprodutsendi Oliveriga, sümpaatse endise pankuriga, kes tõstab pulsi Gusi jaoks rahutukstegevalt kõrgele. Suuremate vaatajaarvude ja kulinaarsete naudingute otsingul taipab Gus, et tal võib õnnestuda nii oma karjääri noorendamine kui ka perekonnaelu parandamine, ning kõigele lisaks ehk isegi oma armuelu turgutamine.

Maailmasõda

XX sajandi konflikt ja Lääne allakäik
Niall Ferguson


20. sajand oli kahtlemata inimkonna ajaloo üks kõige verisem ja vägivaldsem periood. Sajandile tooni andnud kahes maailmasõjas tapeti märksa suurem osa maailma elanikest kui mis tahes varasemas geopoliitilistelt mastaapidelt võrreldavas võitluses. Lisaks sellele hukkus massiliselt inimesi enam kui kümnes mitmesuguses konfliktis. Mis muutis 20. sajandi ja eriti selle esimese poole nii veriseks? Otsides vastust sellele küsimusele tuleb Niall Fergusoni sõnul silmas pidada eelkõige kolme peamist märksõna: etniline konflikt, majanduslik muutlikkus ja impeeriumide allakäik. Etnilised rahutused puhkevad ennekõike suurte majanduslike muutuste perioodil ning kui see peaks leidma aset impeeriumidele pöördelistel aegadel, ongi ulatuslikud vägivaldsed konfliktid kerged tekkima.
Niall Ferguson (s 1964) on šoti päritolu ajaloolane. “Maailmasõda” on tema seni viimane raamat, tema sulest on varem ilmunud suure menu pälvinud uurimused Briti impeeriumist (Empire, 2003) ja Ameerika impeeriumist (Colossus, 2004)

Lindude rände atlas

Maailma lindude suurte reiside jälgimine
Malcolm Ogilvie


Miljardite lindude iga-aastane ränne on üks looduse suuremaid mõistatusi ja aukartust äratavamaid vaatemänge. Põlvkondade kaupa on inimesed jälginud seda salapärast nähtust ja imetlenud läbitavaid vahemaid, uskumatute olude talumist ja eksimatut navigeerimistäpsust, mis juhib ühe linnugeneratsiooni teise järel tagasi oma põlistesse pesitsus- või talvituspaikadesse. Ent alles nüüdisajal on hakatud lindude rännet märgistamise ja uudse satelliitjälgimise abil kogu ulatuses lahti mõtestama.Rikkalikult fotodega illustreeritud „Lindude rände atlas“ kasutab novaatorlikke arvutiga loodud kaarte rohkem kui saja linnuliigi rändeteekondade jälgimiseks nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. See raamat võiks rõõmustada kõiki, kes soovivad aru saada lindude rännetest, mis kujutavad endast üht looduse suurtest imedest.

Koos hobusega

Tuire Kaimio ja Minna Tallberg


Esimene eestikeelne, põhjalik ja rikkalikult illustreeritud teatmeteos hobustest. Raamatus keskendutakse eelkõige hobuste käitumisele, heaolule, probleemkäitumisele, hobuse ja inimese vahelisele suhtele, aga ka sellele, kuidas hobune õpib. Lisaks antakse nõu selle kohta, kuidas on võimalik siduda teooriat igapäevaste situatsioonidega. Raamatule annavad värvi lood elust enesest ning näited, milledes on juttu sellest, kuidas konkreetse hobusega vastavas olukorras käituti.

Koletised

Simon Sebag Montefiore


Tuntud ajaloolase ja kirjaniku Simon Sebag Montefiore uues, rikkalikult illustreeritud raamatus on üle saja kaasakiskuva portreeloo ajaloo kõige koletumatest meestest ja naistest, kes tundsid ühtviisi naudingut julmast halastamatusest ja piiramatust võimust, keda rõõmustas valu ja kannatuste põhjustamine ning põlgus inimelu vastu. Hunnide Attilast Adolf Hitlerini, Lucrezia Borgiast Ivan Julmani, Jossif Stalinist Saddam Husseinini ja Hiina esimesest keisrist kuni Mao Zedongini – „Koletised” on kaasakiskuv lugemismaterjal ja õpetlik teejuht inimliku nurjatuse kõige suuremate kuritegude juurde.

Kas seal on kedagi?

Marian Keyes


Anna Walshi elu on täiuslik. Tal on maailma parim töö, kena korter New Yorgis ja suurepärane abikaasa – tema elu armastus Aidan Maddox. Kuni ühel hommikul ärkab ta vigastatuna oma vanematekodus Dublinis ega mäleta, kuidas ta sinna jõudis. Anna püüab paraneda ega mõista, miks Aidan kõnedele ega e-kirjadele ei vasta. Vigastustest paranenud, pöördub Anna tagasi New Yorki, talle hakkab juhtunu aeglaselt meenuma ning ta asub oma abikaasat otsima.
„Kas seal on kedagi?“ on Marian Keyesi seni parim romaan, mis vaatleb humoorikalt ja vaimukalt ka elu süngemaid külgi.

Ingveripräänik

Cathy Cassidy


Need ajad on möödas, kui Ginger oli eemaletõugatu. Kunagisel trullakal patsikestega lapsel on nüüd meigivahendid ja juuksesirgendaja ning ta pole kunagi tagasi vaadanud – kuni praeguseni. Ginger ja Shannon on parimad sõbrad, aga kui nad hakkavad sõbrustama üksiku Emilyga, muutub kõik. Isegi saksofoni mängiv viltkaabuga poiss ei saa sinna midagi parata – temagi on osa probleemist... Kas Ginger ja Shannon kaugenevad teineteisest või suudavad nad jääda igaveseks parimateks sõpradeks? Naudi raamatut ja maiusta küpsistega, sest raamatust leiad ka fantastilise ingveripräänikute retsepti!

Euroopa kultuuri ajalugu

aastast 1800 kuni tänapäevani
Donald Sassoon


Selles mahukas raamatus tehakse juttu eurooplaste käsutuses viimase kahesaja aasta jooksul olnud kultuurisaaduste – romaanid, dokumentaalkirjandus, õpikud, eneseabi raamatud, ajalehed ja ajakirjad, kontsertmuusika, muusikainstrumendid ja noodid – loomisest, levitamisest ja tarbimisest. Räägitakse ka lauljatest, heliloojatest ja muusikavirtuoosidest; mitmesugustest teatrižanridest, kaasa arvatud ooper; filmikunsti sünnist ja kasvust läbi kogu 20. sajandi; ringhäälingu tekkimisest ja arengust; eri muusikavormide, sealhulgas levimuusika, ülemaailmsest levikust; mõningate jutustavate žanrite, näiteks järjejutuna ilmuvate romaanide ja koomiksite kokkupuutekohtadest; ajakirjanduse levikust; ja illustratsioonide osatähtsusest raamatutes ning perioodilistes väljaannetes. Lõpuks heidetakse pilk ka vanemate kultuuritarbimise vormide (näiteks muuseumide) uuenemisele ja interneti arengule.

Esimees Mao

Rääkimata lugu
Jung Chang ja John Halliday


Mao Zedong (1893–1976) oli üks 20. sajandi suurimaid diktaatoreid, kes juhtis ligemale nelikümmend aastat Hiina Rahvavabariiki, seistes Hiina Kommunistliku Partei eesotsas.
Jung Changi ja Jon Halliday koostöös 2005. aastal valminud Mao biograafia on tänaseni kõige põhjalikum käsitlus Hiina diktaatori elust. Raamat põhineb pikaajalisel uurimistööl ja intervjuudel Maole lähedal seisnud ja temaga kokku puutunud inimestega. Autorid näitavad meile senitundmatut Maod, keda tegelikult ei kannustanud ei idealism ega ideoloogia, vaid sügav võimuiha. Pärast seda, kui Mao oli kogu Hiina 1949. aastal oma võimule allutanud, sai tema salajaseks eesmärgiks valitseda kogu maailma. Seda unistust ellu viia püüdes põhjustas ta 38 miljoni inimese surma ja maailma ajaloo suurima näljahäda. Kokku suri Mao valitsemise all rahuajal üle 70 miljoni inimese.
Kombineerides põhjalikku uurimistööd suurepärase jutustamisoskusega, kirjeldab biograafia Mao julmi võimumänge ja tema hirmuvalitsust: tema esimesed ohvrid olid talupojad, siis intellektuaalid ja viimaks ta oma sisering. Kirjeldatakse Mao iseloomu ning tema uskumatut käitumist oma lähedaste – naiste, armukeste ja lastega.
Raamatu autor Jung Chang (s 1952) on pärit Sichuani provintsist Hiinas. Enne Sichuani ülikoolis inglise keelt õppima asumist jõudis ta olla talutööline, terasetööstuse tööline ja elektrik. 1978. aastal lahkus ta Hiinast ning sai stipendiumi õppimaks Yorki ülikoolis, kus ta 1982. aastal omandas esimese Hiina Rahvavabariigi kodanikuna Suurbritannias doktorikraadi. 1991. aastal ilmus tema sulest auhinnatud perebiograafia „Metsluiged“ (eesti k. 2001). Tema abikaasa Jon Halliday (s 1939) on endine Londoni ülikooli King’s College’i vanemteadur, kes on kirjutanud mitmeid raamatuid Aasia ajaloost.

Bussiga Poolas. Ülemine ring

Olev Remsu
Kui palju olen ma Poolas olnud?“ küsib Olev Remsu ja tõdeb, et vist rohkem kui sada korda. Peamiselt on ta Poolast läbi sõitnud, olnud giidiks bussireisidel Pariisi, Prahasse ja mujale Euroopasse. Ja ikka on ta kuulnud reisirahva õhkamist: “Kui seda Poolat ees ei oleks!” või ka nõukogudeaegset sõnakõlksu “kuritsa ne ptitsa i Polša zagranitsa” (kana pole lind ega Poola välismaa).

„Tegelikult on Poola võrratu maa, mida võib alahinnata üksnes inimene, kes sellest midagi ei tea,“ kinnitab selle raamatu autor. „Üks põhjusi, miks olen sule haaranud, on sama, mis paneb mu bussi esiistmel hasartselt Poolast jutustama – tahan, et meie rahvas hakkaks seda riiki vääriliselt hindama

Pööningujutud

Tarmo Teder
14st lühijutust koosnev raamat.

Meri annab, meri võtab
Päike tõuseb, päike loojub
Kaart toob, kaart viib
Raha tuleb, raha läheb
Inimene sünnib, inimene sureb
Kosmos süttib, kosmos kustub
Armastus põleb, pööning jääb.

Onu Bella. Ma võtsin viina

Igor Maasik
Seda võib nimetada autobiograafiaks, memuaarteoseks, ilukirjanduslike sugemetega ajalooks. Neil intiimsetel lehekülgedel avab autor oma tundliku hinge. Bella jutustab ajast ja elust, pildistab inimesi ja sündmusi, analüüsib impulsse, mis inspireerinud tema loomingut. Tekstid pakuvad rikkalikult äratundmis- ja avastamisrõõmu ning suurt lugemismõnu. Nii muusikas kui kirjatöös on Bella trump stiil. Ajal, mil Eesti kirjandus kubiseb nilbustest, eriti seksist, jääb Onu Bella maitsekaks ning väljapeetuks: ta räägib mõndagi keppimisest, nikkumisest, nussimisest ja tahapanemisest, kuid seksist – mitte sõnagi.

Mõmmi jõuluaabits

Heljo Mänd
”Mõmmi jõuluaabits” on Heljo Männi uus rõõmus sündmusterohke jõuluraamat. Mõnus Mõmmi-pere on paljudele tuntud-teatud Heljo Männi raamatute ja telesaadete kaudu. Seekord lähete koos Mõmmi-Mai, Mõmmi-Mari, Mõmmi-Beebi, Leelo Leevikese, Jänku-Janku ja Rebase-Rihoga jõuludeks ettevalmistusi tegema. Ja kõik need ettevalmistused on erakordselt üllatuslikud.
Et kõigi nende üllatuslugude juurde ka Rebase-Riho krutskid kuuluvad, on ütlematagi selge.

Muutlik

Jaak Jõerüüt
„Muutlik“ on tuntud eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdi uus proosateos. Žanriliselt võiks seda pidada pihtimusromaaniks, kuna raamatu sisuks on diplomaadist kirjaniku igapäevatoimetused Lätis ja Eestis viimastel aastatel. Samas eristab teost tavapärasest romaanist see, et peatükid on fragmentaarsed ja segamini paisatud, ajaline lineaarsus on kadunud. Raamat ühendab ülima personaalsuse ülima igavikutundega. Argipäevakirjeldustest kasvavad välja hoopis suuremad küsimused aja ja sündmuste suhtelisusest, kogu inimrabelemise mõttekusest ning olemise talumatust kurbusest.

Raamat-kalender 2011

Iga-aastane mitmekülgsete artiklite ning kalendriandmetega raamat.

Hajameelsus

Virve Osila
Luulekogu

Eesti kroonil kroonitud

Meie krooni ilu ja sisu
Loone Ots
See raamat räägib Eesti krooni lugu, mida võiks võrrelda suure pere saagaga. Üks mõte hargneb paljudesse suundadesse, ulatub üle mitme aja ja äratab vaheldumisi erisuguseid tundeid. Miks näevad kroonid meie käes ja kotis välja just sellised, nagu need on? Millega saab siduda krooni vaimset väärtust? Milline on olnud oma raha sõnum? Millest jutustavad pildid rahatähtedel ja kes on nende autorid? Raamat on illustreeritud rohke foto- ja pildimaterjaliga, mis tutvustab Eesti krooni läbi aegade.

Rebasesaare printsess

Siiri Laidla
„Rebasesaare printsess” räägib loo väikesest Nööbikust, kelle unenägu saab tõelisuse mõõtmed ja parandab poisi igatsustõvest. Nööbik satub kuldse liblika tuules hingekosutavale Sinikõrva lastemaale, kuhu on kokku tulnud lapsed, kes vajavad tröösti. Onu Ummi juhatusel võetakse üheskoos ette igasugu vahvaid asju, kuni korraga muutuvad sündmused lausa põneviku vääriliseks ja Lastemaad ähvardab võõra võimu alla langemine. Nii läheb, kui Lastemaale saabub Hulda, kes tahab seal maksma panna oma korra.

Mati Nuude

Liidia Nuude
2011. a. veebruaris möödub 70 aastat Mati Nuude sünnist, sama aasta märtsis aga 10 aastat tema surmast. Mati Nuude elu ja tegevus väärivad lugupidamist, sest ta on jätnud nii tõstesporti kui ka Eesti kultuuriellu oma jälje.

Autor Liidia Nuude: "Mati oli minu abikaasa. Raamat on eeskätte Matist, kui inimesest. Olen lähtunud Mati Nuude päevikust. Sellest, mida mees jutustas oma elust ja millised olid tema mõtted ning mis on minu abielumälestused. Raamatus tõin ära ka paljude tuntud inimeste mälestused Mati Nuudest (Taimu Viir, Jaan Talts, Ivo Linna, Erich Krieger, Ada Lundver jt)

Kükitav mannatera

Ja teisi eesti laste nalju
Koostanud Ilona Martson
Raamat on valminud lasteajakirja Täheke naljavõistlusele saadetud töödest. Võistlusega, mis on toimunud juba 2006. aastast, ühines tänavu Õpetajate Leht.

Võistlusel osalesid nii lapsed kui täiskasvanud. Seetõttu leiab sellest kogumikust nii laste anekdoote ja iseloodud nalju kui vanemate ja vanavanemate kirja pandud naljakaid ütlemisi, mida nende põnnid kuuldavale toonud on, samuti ka kummalisi avastusi, mis on koolis õpetajatele teatavaks saanud. Vahvate illustratsioonidega on naljalugusid täiendanud animafilmidega maailmakuulsuse pälvinud Olga Pärn.

Eesti kunsti ajalugu 5. köide (1900-1940)

History of Estonian Art
Aastad 1900–40 olid Eestis rahvusliku kunstikultuuri kujunemisel otsustav aeg. Ilmet võtsid kõik euroopalikud kunstiinstitutsioonid – kiirelt kasvav kunstnikkond ja püüdlikult õppiv kunstivaataja, näitused, kriitika, ühingud, koolid, kogud, toetused jne. 20. sajandi alguses oli eestlaste kunst ja arhitektuur baltisakslaste oma kõrval tärkav teine, aga perioodi lõpul domineeriv peavool. Noor-Eesti sõnastatud eestlaseks jäämise, kuid eurooplaseks saamise üleskutse, tähendas vabatahtlikku joondumist lääne kultuuri dominantriikide ja kunstimetropolide mudelite järgi. Eesti kunstnike Euroopaga haakumise katsed muudab eriliseks nende sattumine rahvusvahelise avangardismi kõrgaega. Linnastumise, moderniseerimise ja rahvuseks kasvamisega kaasnevad pained ning enesetunnetuse kujunemine moodustavad küll peajoone, kuid ei iseloomusta kogu toonast Eesti kunsti.
Köites käsitletakse ka erinevate rahvusrühmade loodud kunsti, naiskunstnike probleemistikku ning mõningaid ilminguid (disain, fotograafia), mida alles nüüd on hakatud kaasama visuaalkultuuri ajalugudesse

Wõlukunst

Septimus Heapi esimene raamat
Angie Sage
Septimus Heap, seitsmenda poja seitsmes poeg, kaob oma sünniööl, kui ämmaemand on ta surnuks tunnistanud. Selsamal ööl leiab Septimuse isa Silas Heap koduteel lumest tekki mähitud lapse – kannikesekarva silmadega vastsündinud tüdrukukese. Ja selsamal lumisel ööl saab Marcia Overstrand ebatavaliseks võluriks.
Heapid võtavad väikese tüdruku enda juurde, panevad talle nimeks Jenna ja kasvatavad teda nagu oma last. Aga kes on see müstiline väike tüdruk ja mis juhtus tegelikult nende armastatud poja Septimusega? Kümme aastat hiljem tuleb välja, et need sündmused ei olnud sugugi juhuslikud. Heapide elu muutub tundmatuseni ja nad haaratakse uskumatutesse seiklustesse. Mäng käib elu ja surma peale ...

ANGIE SAGE on lastele ja noortele kirjutanud üle tosina raamatu ning nii mõnegi ise ka illustreerinud. „Septimus Heap: Wõlukunst” on tema esimene pikem jutustus. „Septimus Heapi“ sarja seitsmest raamatust on ilmunud viis, mis peagi ka eesti keeles ilmavalgust näevad. Üle maailma on sari tõlgitud juba 32 keelde ja müüdud üle 32 miljoni eksemplari.

Võite külastada tema kodulehte www.septimusheap.com.

MARK ZUG armastas fantaasialugusid juba teismelisena. Ta on illustreerinud mitmeid kaardimänge, sealhulgas „Magic: The Gathering and Dune”, samuti raamatuid ja ajakirju. Ta elab Pennsylvanias.

Ajaga silmitsi. Meenutusi Alo Mattiisenist

Toomas Muru
Järgmisel aastal oleks 50-seks saanud helilooja Alo Mattiisen (1961-96). Alo Mattiisen oli mees, kes muutis oma isamaaliste lauludega Eestimaa ja Nõukogude Liidu saatust, kellest on saanud laulva revolutsiooni sümbol. Läbi pereringi ja sõprade meenutuste saame heita intiimse pilgu ühe vägagi vastuolulisele ja tundliku inimese hingemaastikule. Kõik pole nii lihtne nagu esmapilgul tundub.
Raamatust leiab Ivo Linna, Mart Laari, Jaak Ojakääru, Erkki-Sven Tüüri, Jüri Piheli, Raul Vaigla ja paljude teiste Alot lähemalt tundnud inimeste meenutusi.

Kristina

Jaan Martinson, Kristina Šmigun-Vähi
Võib öelda, et Kristina biograafia on Eestis märgilise tähendusega. Varem pole ükski sportlane rääkinud oma elust, võitudest ja kaotustest, tunnetest ja emotsioonidest nõnda avameelselt ega tõmmanud katet kulissidetaguselt maailmalt nõnda pärani.

Raamat annab Kristinast pildi kui tavalisest Eestimaa tüdrukust, kel on oma pahed ja nõrkused, kuid kes julges mõelda suurelt ja täitis oma unistused. Ent unistustemaale jõudmise eest tuleb maksta ränka hinda. Kristina kirjeldab rõõme ja läbielamisi nende veerandsaja aasta jooksul, mil ta suusatamises on olnud, selgitades taustu ja tagamaid, mis seni varju jäänud. Lisaks avaneb paljudelt saladustelt katteloor.

Keha

Stephenie Meyer
Melanie Stryder keeldub haihtumast. Meie maailma on vallutanud seninägematud vaenlased. Inimesed muutuvad nende sissetungijate kestadeks, nende meeled allutatakse, sellal kui kehad jäävad puutumata ning jätkavad oma elu pealtnäha endiselt. Enamik inimkonnast on alistatud. Kui Melanie, üks vähestest allesjäänud mässajatest, kinni võetakse, on ta kindel, et see on tema lõpp.
Rändajat, sissetunginud “hinge”, kes sai Melanie keha, hoiatati probleemide eest, mis kaasnevad inimkehas elamisega: rabavad emotsioonid, mälestused. Aga üht probleemi ei osanud Rändaja oodata: et tema keha eelmine asukas keeldub oma meeltest lahti ütlemast. Rändaja uurib Melanie mõtteid, lootes avastada allesjäänud inimvastupanu asukohta. Selle asemel täidab Melanie Rändaja mõtted kujutluspiltidega mehest, keda Melanie armastab – Jaredist, end ikka veel varjavast inimesest. Võimetu end oma keha ihalustest eraldama, hakkab ka Rändaja igatsema mehe järele, kelle leidmine on talle ülesandeks tehtud. Kui Rändajast ja Melaniest saavad väliste jõudude mõjul vastu tahtmist liitlased, alustavad nad ohtlikke ja ebakindlaid otsinguid, et leida mees, keda nad mõlemad armastavad. Stephenie Meyer, üks meie aja kõige vastupandamatuid kirjanikke pakub paeluva ja unustamatu romaani armastuse järjekindlusest ja inimlikkuse olemusest.

Stephenie Meyer on menusarja Videvik autor. Ta on lõpetanud Brigham Youngi ülikooli kraadiga Inglise kirjanduses ning elab praegu Arizonas koos oma abikaasa ja kolme pojaga. „Keha“ on tema esimene romaan täiskasvanutele.

Gort Ashryn III osa. Rahu

Leo Kunnas
Ülimastaapse haardega "Gort Ashryn" jutustab Anton Irv VIII, Eesti Vabadussõja teenimatult vähetuntud kangelase klooni saaga 1000 aasta pärast aset leidvates tulevikusõdades.
Aastatel 2009 ja 2010 Eesti Ulmeühingu auhinna Stalker pälvinud triloogia viimases osas juhib Anton invasiooni minevikku, et väärata inimeste omavahelise sõja aina meeleheitlikumaid pöördeid võtvat kulgu. Sõda on küll karm, aga rahu osutub veel karmimaks.