Murrang

Albert Kivikas

Eesti maareform 1919. aastal on üks tähtsamaid lähtepunkte meie riikliku iseseisvuse loos. Selle aktiga võõrandati kogu maal mõisad ja sätestati põhimõtted, kuidas ja kellele võõrandatud maid jagada. Nii tekkis uus ja väga arvukas eesti rahvakiht – asunikud. Tekkisid uut tüüpi talud ja elamised üle kogu riigi – asunikutalud. Selle ühe radikaalseima reformi – kus ei puudunud oma idealismid ja vastuolud, oma võitjad ja kaotajad – parimaid kajastusi ilukirjanduses on kahtlemata Albert Kivika „Murrang”.

Õigupoolest kirjutas Albert Kivikas sellele ainesele toetudes koguni romaanitriloogia, asudes teema kallale kohe siis, kui see veel päris värske oli: „Jüripäev“ (esmatrükk 1921), „Jaanipäev“ (1924) ja „Mihklipäev“ (1924). Niihästi toonane kriitika kui ka hilisem kirjandusanalüüs on pidanud triloogia algversiooni küll oluliseks, kuid kirjanduslikult ebaühtlaseks. Kirjanik võttiski triloogia esimese romaani ette ja töötas selle põhjalikult ümber, tulemus ilmus pealkirja all „Murrang“ juba 1925. aastal ja on nüüd siin taas lugejate ees.