Mängides õpime ja õpetame

Maaja Mänd

Raamatust leiab:

• sõrme- ja laulumängud,
• mängud ja mängulised tegevused looduses,
• mänge lugema ja kirjutama õpetamisel
• matemaatika ja mäng
  

Medaljon

Ene Sepp

15-aastane Heidi elab igati hästi toimivas maailmas, kuni saab saatusliku sõnumi… Järgmisel hetkel avastab seni nii korralik ja sõnakuulelik tüdruk ennast purjuspäi peaaegu jõkke kukkumas. Ootamatu võõras muudab tema käekäiku veel rohkem ja enne, kui tüdruk arugi saab, on tal uued sõbrad, probleemid koolis, tülid emaga. Lõputud peod ja üha uued mured keeravad Heidi senise elu pea peale. Kas tal on lootust see jälle rööbastele sättida või saab temast vaid osa allakäinute statistikast?

Kõrgkooli astuja meelespea. Eesti kõrgkoolide vastuvõtutingimused 2008

Igal linnul oma laul

Priit Aimla

“Andeks, kas teil on veel ruumi?”
“Ei, kõik on täis!”
Nii sättis Priit Aimla algama laulu “Viis viimast”, et Ivo Linna saaks selle kuulsaks laulda. Miks, selgub, kui piilute raamatu sisse. Kogumikku “Igal linnul oma laul” valitud palad kirjutas Priit Aimla aastail 1972–2006. “Minu elamused, arvamused ja maailmanägemine on kokku saanud žanris, mille õiglane nimetus võiks olla vemmalvärss. Kuhjugu siin pealegi nii satiiri- ja kriitikarohket lausestust kui muid viisiveeretuslikke veidrusi,” leiab Priit Aimla.

Keisri hull

„Keisri hull“ (esmatrükk 1978) on rahvusvaheliselt tuntuim Jaan Krossi romaan, jutustades 19. sajandi algupoole Vene tsaaririigi sisemistest pingetest peategelase, Võisiku mõisas elanud Timotheus von Bocki elu ja saatuse kaudu. Romaan põhineb Vene armees polkovnikuna teeninud ja ka 1812. aastal isamaasõjast osa võtnud Timotheus Eberhard von Bocki (1787–1836) kompromissitul võitlusel isevalitsusliku ja pärisorjusliku süsteemi vastu. Hoolimata lähedastest suhetest keiser Aleksander I-ga, keda samuti romaanis kujutatakse, kuulutati Bock tema ideede pärast hulluks ning teda hoiti mitu aastat vangis. Selles on nähtud ridadevahelist paralleeli ja kriitikat „Keisri hullu“ ilmumisaegsete olude suhtes 1970. aastate Nõukogude Liidus.

„Keisri hull“ on tõlgitud vähemalt 16 keelde (soome, ungari, norra, rootsi, taani, leedu, bulgaaria, slovaki, tšehhi, vene, hispaania, itaalia, portugali, prantsuse, hollandi ja inglise keelde), olles sellega üks maailma tuntumaid teoseid eesti kirjanduses üldse.

1980. aastal valmis Vene filmiklassikul Andrei Tarkovskil „Keisri hullu“ põhjal filmistsenaarium, mis aga kahjuks realiseerimisluba ei saanudki. Alates 2006. aastast on aga „Keisri hullu“ näha näiteks Ugala teatri mängukavas (lavastajad Peeter Tammearu ja Jaak Allik).

Eesti kirjandus paguluses XX sajandil

Kapitaalse koguteose kaante vahele on koondatud kümme ülevaatepeatükki. Neis käsitletakse proosakirjandust (esitatakse 35 prosaisti loomingu lähivaatlused), luulet, memuaristikat, näite- ja lastekirjandust, antakse ülevaade tõlkekirjandusest ning tõlgetest võõrkeeltesse ja võõrkeeltes ilmunud teostest, samuti kordustrükkidest, kriitikast ja kirjandusteadusest. Koguteoses jälgitakse kirjandusprotsessi dünaamikat paguluses, raamatu peatükid on üles ehitatud üldsuundade iseloomustuste ja autoriportreede vaheldumisele. Tähelepanu keskendub ennekõike kirjandusteosele, biograafiline materjal jääb pigem taustaks. Osutatakse ka välis- ja kodueesti kirjanduses ilmnenud erinevustele ja paralleelidele. Arvuka ja pädeva autorkonnaga koguteose käsitluste laad varieerub traditsioonilisest akadeemilisusest lennukama esseistlikkuseni. Raamatut väärtustavad nii peatükke lõpetavad mahukad ja põhjalikud valikbibliograafiad kui ka soliidne biograafiline andmestik, mis koondab informatsiooni 158 isiku kohta. Koguteos on illustreeritud rohkete fotodega (kokku 259 illustratsiooni) ning varustatud ingliskeelse resümeega, teatmeteose kasutamist hõlbustab nimeregister. Varasemaga võrreldes eesti kirjandusest paguluses XX sajandil kõige ulatuslikumat ja süvenenumat koondkäsitlust pakkuv kapitaalne teos võiks leida koha iga kultuuri ja teadmisi väärtustava eesti pere raamaturiiulis. Samavõrd teenib see raamat pedagoogilisi eesmärke nii humanitaarse kallakuga gümnaasiumi- kui ka ülikooliõppes ning annab olulise panuse eesti pagulaskultuuri kui fenomeni üldisemasse uurimisse.

Tõusva koidiku kumas

Eevi Ploomipuu

Vagajutt nõukogudeaegse külaühiskonna inimeste vaimulikest otsigutest ja leidmistest. Autor kirjeldab südamlikult lihtsate inimeste arusaamu usuasjadest, moraalist, valikutest elus ja omaaegse väikese koguduse elu-olu.