Polümeersavi õpituba

Polümeersavi õpituba
Mõisaküla kodukandipäevadel 1. augustil 2009.a.

Tule Mõisaküla kodukandipäevadele ja osale polümeersavi õpitoas, kus saad valmistada terve komplekti ehteid omal valikul – kaelakee, kõrvarõngad, juukseklamber, rinnanõel, jne.
Töötoas õpime tegema mustrirulli tehnikas rõõmsavärvilisi helmeid. Helmed saad hiljem paelale või traadile lükkida, riputada kõrva või juukseid kaunistada. Õpituba kestab 1 tund. Õpituba sisaldab polümeersavi (FIMO, Cernit), töövahendite kasutamist, õpetamist ja helmeste küpsetamist. Ehete osad (kinnised, kõrvarõngakonksud, traadi, klaaspärlid) ei kuulu hinna sisse ja juhendajalt neid osta ei saa.
Õpitubasid juhendab Terje Ennomäe. Terje on ehteid valmistanud pisut üle kolme aasta ning tema rahvuslike tööde näitused on toimunud Eesti Rahva Muuseumis ning Eesti Majas Stockholmis. Lisaks on ta läbi viinud avatud õpitubasid Eestis ja Rootsis. Terje Pärliblogist (parliblogi.blogspot.com) leiad rohkelt inspiratsiooni ja ehteid, mida osta saab.
Õpitoad toimuvad: 1. augustil 2009 kell 10.00, 11.00 ja 12.00. Mõisaküla koolis (Lauluklassis).
Vajalik eelregistreerimine aadressil evi@moisakyla.ee, telefonil 43 64 103 või kohapeal (vabade kohtade olemasolul).
Osalemistasu on 50EEK. Mõisaküla kooli lastele 25EEK.
Lisainfo: terjee@hot.ee

Vaata ka: http://parliblogi.blogspot.com/

Pille-Riin

Kakskümmend üks lugu ühe tüdruku elust

Wimberg

Wimbergi proosaraamat "Pille-Riin" räägib ühe 11-aastase tüdruku elust. See raamat on liiga hajus, et seda saaks nimetada romaaniks, aga ka liiga kompaktne, et olla jutukogu. See on liiga täiskasvanulik, et olla õige lasteraamat, aga samas ka liiga lapsemeelne, et olla päris suurte inimeste raamat. See on kõigi raamat, kogu pere raamat. Suurteraamat lastele ja lasteraamat suurtele. Kord kirjutab autor just nagu laste unejuttu, siis jälle laseb ennast kanda karakterite psühholoogilise uurimise hasardist. Selles raamatus on rõõmu, lihtsust, vaikust, lõhnu, unistusi, päikest, kevadet, õhtuid, toa seinast välja hüppavaid elevante, pesumasina garantiikirju ja prantsuskeelseid laulukesi. See raamat ei pruugi istuda mõnelegi, kuid arvatavasti meeldib see küll neile, kellele meeldis autori eelmine proosaraamat, romaan „Lipamäe” (2002).

Päevaraamat (1957-1968)

Karl Ristikivi

Eesti kirjandusklassik Karl Ristikivi (1912–1977) pidas aastail 1957–1968 järjekindlalt päevikut, milles jäädvustas oma reise, poliitilisi päevasündmusi, teoste arengulugusid, argimuresid ja tagasivaateid lapsepõlve. Päevik kajastab kirjaniku eluloos seda aega, millesse langesid isiklike kriiside ületamise katsed ja aktiivsem loominguperiood, mil valmis suurem osa tema Euroopa ajaloo ainelisi romaane. Varjatud hingeeluga ja üksildaseks peetud kirjaniku märkmetes avaneb lugejale rikas, ent ka valu ja hirme üle elava inimese sisemaailm, mille taustaks on eemalolek kodumaast ja pidev enese teostamise ja tõestamise vajadus pagulasena võõral maal. Pakkudes Ristikivi teoste seletusi ja tekkelugusid, jätab päevik ometi mõndagi ka varjatuks, kujutades samas vaimse ja otsiva inimese teekonda vahetult tema ajas ja laiemas tähenduses läbi kogu Euroopa ajaloo. Seni lugejaile suletuina Stockholmis Balti Arhiivis säilitatud Karl Ristikivi päevikud ilmuvad tema 95. sünnipäevaks kahes köites, kärpimata.

TEA Entsüklopeedia I, II

"TEA entsüklopeedia" on laiale kasutajaskonnale mõeldud rahvusentsüklopeedia. "TEA entsüklopeedia" on poliitiliselt sõltumatu originaalteos, mille koostavad ja toimetavad Eesti oma spetsialistid. Koostööd tehakse ka maailma üldtunnustatud entsüklopeediakirjastustega (Britannica, WSOY, Everest, Zvaigzne, Svieša ja Alma Littera) ja parimate tarkvaraarendajatega. Nii on teatmeteose tegijaile tagatud parimad tehnilised lahendused ja juurdepääs erinevatele infoallikatele. "TEA entsüklopeedia" näol on tegemist esimese teosega täiesti uuest entsüklopeediate põlvkonnast Eestis.

"TEA e-Entsüklopeedia" Internetis on täiuslik ja tänapäevane elektrooniline teadmistevaramu, mis sisaldab rohkesti hüperlinke, digikaarte, panoraamfotosid, multimeedialahendusi jpm. "TEA e-Entsüklopeedia" täieneb pidevalt reaalajas.

Õnne 13. Õnnerahva lood

Hille Karm

"Õnnerahva lood" on raamat inimestest, kelle mõtetest ja tegudest sündis 1993. aastal väljamõeldud Morna linnas Õnne tänaval maja number 13 ja selle elanikud. 200-leheküljelises ja sadade haruldaste fotodega illustreeritud raamatus räägivad Eesti tippnäitlejad seriaalist, iseloomustavad oma tegelasi ning meenutavad, kuidas nad seriaali kutsuti. Mõnelgi näitlejal on rääkida ka naljakaid lugusid, kuidas inimesed on elu ja teleseriaali segamini ajanud. Näiteks Tõnu Kilgasele kirjutati bensiinijaamas tšekk tema tegelase Harry Ahvena nimele… Igal näitlejal on raamatus oma peatükk ja kokku on selles 36 peatükki. Lisaks saavad sõna "Õnne 13" väljamõtleja ja kauaaegne režissöör Tõnis Kask, praegune režissöör Ain Prosa, kunagine käsikirja autor Kati Murutar ja praegune käsikirja autor Teet Kallas ning sarja tootja Raivo Suviste.

Halastussurm

Beverly Barton

KUI MÕRTSUKAS EI TAHA, ET TA KINNI PÜÜTAKS... Naine ootas kannatamatult siidlinade vahel. Tema armuke teab täpselt, kuidas teda rahuldada. Aga seekord on mehel kavas midagi muud... midagi, mis naisel tõeliselt hinge kinni võtab...
ON TAL AINULT ÜKS VIIS OMA OHVRITE KAOTAMISEKS... Kohtusaalis on advokaat Quinn Cortez armutu kiskja, kes saab alati oma tahtmise. Magamistoas on ta samasugune. Quinn on tuntud võrgutaja, kelle vallutuste nimekiri on pikk. Aga nüüd on keegi jõhkralt mõrvanud ühe tema armukestest ja Quinn ei mäleta suurt midagi ööst, mil ta naise kodust leiti...
VAIKSELT... Annabelle Vanderley tahab leida oma nõo mõrtsuka ja kui Quinn Cortez vannub, et tema suudab tõelise süüdlase tabada, on naine valmis teda uskuma. Aga siis leitakse veel ühe naise laip... ja veel üks... ja nad kõik on Quinni endised armukesed. Annabelle tunneb nüüd tõsist hirmu ega aima, kui lähedal ta on haiglase mõttemaailmaga psühhopaadile, kellele tema valu valmistab ülimat naudingut...

Jäta homsega hüvasti

E. C. Sheedy

Naine tundis teda vaid kui mustasilmset meest. Meest, kes ta sellesse rõskesse keldrisse kinni pani. Ta oli vaid üheksa-aastane, kui neisse silmadesse vaatas ja mõistis, et neis elab midagi kohutavat. Kuigi viimasel hetkel üks ootamatu liitlane ta päästis, pole ta kunagi seda hirmu unustanud. Ja hirm pole unustanud teda…