Koitanud kasuka juhtum

Öölane nr 84

Erle Stanley Gardner

Ütlesin juhile: "Üks takso sõitis just praegu mööda Kaheksandat tänavat ja keeras seal nurga peal paremale. Ma tahan sellele järele jõuda. Ma ei tea, kuhu see takso pärast läks, aga andke gaasi nii palju kui saate - ehk jõuame talle järele:" Taksojuht vajutas gaasi põhja. Kihutasime mööda tänavat, keerasime nurga peal paremale, sõitsime üle ristmiku ja taksojuht küsis: "Kas te tunnete selle takso ära, kui te seda näete?" Mina vastasin: "Jah, ma tean selle numbrit. see on 863." "Ja mis siis edasi sai?" küsis Mason, kui Della Street rääkimise lõpetas. Della Street tegi põlglikkust väljendava grimassi. "Ma istusingi taksos number 863."

Balti tragöödia

Siegfried von Vegesack

Baltisaksa kultuur on lahutamatu Eesti kujunemisloost, see on osa Eesti tervikust. „Balti tragöödia“ on romaanitriloogia, mis jutustab baltisakslaste loo siin maal, ning arvestades selle rahvusrühma traagilist lõppu – kui Teise maailmasõja hakul oldi sunnitud ümberasumis-üleskutsele alluma ning maha jätma oma 700-aastane kodumaa –, võib baltisakslaste saatust ka jutumärkideta lugeda: Balti tragöödia. Siegfried von Vegesacki „Balti tragöödia“ ilmus aga juba 1935. aastal, niisiis veel enne päris saatuslikke sündmusi, aimates noid vaid ette.

Triloogia algab 20. sajandi alguse tüüpilise mõisaelu idülliga. Ei puudu siit ju ka vastuolud talurahvaga, samuti eneseidentiteet ja -vastandus keisrivõimule. Lõpuks jõutakse keerulistesse Vene revolutsiooniaastatesse ja sõja-aegadesse, mis jätavad Balti aadlikud kõikide rinnete vahele. Autori kirjeldusviisi puhul on esile tõstetud tema oskust pisidetailide esiletoomisega luua suurt pilti, tema võimet pugeda lugejale „naha vahele“ – tagades sellega võimsa lugemiselamuse. Eesti lugejale võib huvi pakkuda võimalus näha meie ajaloo tähtsündmusi baltisakslase vaatenurgast: nii maailmasõja kui ka Landeswehri sõja sündmusi, mõisade võõrandamist, aga samuti näiteks õpinguid Tartu ülikoolis jpm.

Tüdruk helesinises kleidis

Seitsmes raamat sarjast “Elavik” pealkirjaga “Tüdruk helesinises kleidis” koosneb kahest poolest. Esimese täidab Johannes Jürissoni lühinäidend noore Villem Kapi ühest eluepisoodist “Tüdruk helesinises kleidis” ja teine koosneb valikust helilooja viimastel eluaastatel kirjutatud kirjadest. Mõlemat poolt seob armastuse temaatika, mis on tihedalt põimunud helilooja loominguga ja oma koha leidmisega elus. Näidendi tegelaskuju Maimu – tüdruk helesinises kleidis – jäigi tema elu ideaaliks, kujutluseks, omamoodi kättesaamatuks muusaks.

Minge üles mägedele 2

Mats Traat

4 romaani: “Umbne suvi”, “Metsaline näitab ennast”, “Peremees võtab naise” ning “Muld lõhnab”.

Lapsevanematele erivajadustega lastest

Kogumik on mõeldud lapsevanematele, kellel on erivajadustega laps, ja kõigile huvilistele. Esimene artikkel keskendub vaimupuudega lastele, kusjuures on antud lühike ülevaade ka lastest, kellel on Downi sündroom ja autism. Lühidalt on kirjeldatud ka tserebraalparalüüsiga ja tähelepanupuudulikkusega laste iseärasusi. Nende kahe erivajaduse kohta on viimasel ajal palju kirjutatud ning seetõttu on raamatus vaid lühiülevaade. Eraldi peatükk on andekatest lastest. Airi Püss annab ülevaate kurtidest ja kuulmislangusega lastest ning jagab soovitusi selliste laste vanematele ja õpetajatele. Tallinna Heleni kooli direktor Airi Püss on aastaid töötanud kurtide ja vaegkuuljatega. Pikem kirjutis pimedate ja vaegnägijate kohta pärineb eripedagoogika magistrilt Anne Kõivult, kes on 35 aastat töötanud Tartu Emajõe koolis. Kõnepuuetega lastest ja laste kõne arendamisest kirjutab magister Tiiu Tammemäe, kes on palju aastaid töötanud logopeedina ja on rohkete kõne uurimise ja arendamise materjalide autor.

Lapsevanematele erivajadustega lastest II

Käesolev artiklikogumik on suunatud erivajadustega laste vanematele ja kõigile üliõpilastele ning õpetajatele, kellel on huvi erivajadustega laste kasvatamise vastu. Tallinna Ülikooli lektor magister Kadi Lukanenok annab ülevaate spetsiifilistest õpiraskustest, täpsemini keskendub ta lugemis- ja kirjutamisraskustele. Sama ülikooli dotsent filosoofiadoktor Inga Mutso kirjutab sellest, kuidas loovalt läheneda matemaatika õppimisele ja õpetamisele. Magister Maili Vesiko-Liinev ja magistriõppe üliõpilane Jane Rätsep annavad ülevaate eelkooliealiste laste emotsionaalsete ja käitumisprobleemide märkamisest ja varajasest sekkumisest. Emotsionaalsetest ja käitumisprobleemidest kirjutab ka TLÜ lektor magister Aina Haljaste. Marika Veisson ja Inga Jegorova annavad ülevaate hüperaktiivsetest lastest. Marika Veissoni teine artikkel käsitleb tserebraalparalüüsiga lapsi.

Rohelised aasad

Anne B. Ragde

Pärast vanaperenaise surma jäi Neshovi põlistalu vanima perepoja Tori vastutada. Tervise kaotanud Tor aga teeb meeleheitehoos enesetapu. Need triloogia kahes eelnevas raamatus toimunud sündmused sunnivad Tori tütart Torunni, suguvõsa ainsat järeltulijat, talupidamist enda õlgadele võtma. Ta püüab talupidamist jätkata, kuid suure põlistalu mured käivad talle üle jõu. Torunni onud, Neshovi perepojad, jätavad kõik hooled noore linnatüdruku õlgadele. Nemad tulevad tallu kui külalised ja puhkajad. Kui noorem perepoeg Erlend tuleb Kopenhaagenist suure seltskonnaga tutvustama uhket projekti silotornidest endale suvekodu ehitada, murdub Torunn. Neiu ootamatu kadumine Neshovilt pöörab kogu sealse elu teise suunda. Selle taluga seotud inimesed, kellega lugejad tutvusid "Berliini paplites" ja "Erakvähkides", astuvad uude aega.