Heiki Vilepi blogi http://hvilep.blogspot.com/ (Heiki Vilep)
Hüüdja hääl oaasis http://pehk.blogspot.com/ (Jaan Pehk)
Contra – Urvaste süda http://konnulacontra.blogspot.com/ (Contra)
Kivisildnik oli siin http://kivisildnik.blogspot.com/ (Sven Kivisildnik)
Thursday, February 26, 2009
ÕNNELIK SURM
"Õnnelik surm" (kirjutatud ajavahemikus 1936-1938) on Albert Camus' kõige esimene romaan, mis pakub tänuväärset lugemist kõigile, kes tunnevad huvi kirjaniku isiku ja loomingu vastu. Teos peegeldab varjamatult noore mehe tärkavat elukogemust, sisaldades mitmeid autobiograafilisi elemente. Autor räägib arglikult, kuid siiralt rahast, naistest ja armastusest, ning samas näitlikustab ilmekalt tulevase suurkirjaniku esimesi samme kirjandusmaastikul. Selles raamatus võib ilmeksimatult ära tunda Camus'le omase neutraalse, kuid ajuti palavikuliselt lennuka kirjaviisi. Lugeja, kes on tuttav "Õnnelikust surmast" välja kasvanud jutustusega "Võõras" (1942), leiab sealt tuttavaid tegelasi ning detaile, kuid samas siiski iseseisva ja hoopis erineva sõnumi, mis omandab erilise tähenduse seetõttu, et kui avaldamata jäänud "Õnnelik surm" (ilmus postuumselt 1971) ütleb meile küüniselt, kuid optimistlikult, et õnn ei peitu mitte töö tegemises, vaid rahas, siis "Võõras" jääb Camus endiselt küüniliseks, ent on minetanud optimismi.
Loe veel:
Õigel ajahetkel
Raamatu autorid jagavad teadmisi Kuu rütmidest ja mõjudest kõigele elavale maal ning sellest, mida näitavad Kuu ja Kuu faaside seisud. Saate teada, kuidas mõjutab Kuu toitumist, millal on õige aeg istutada taimi, minna arsti juurde jpm.
Johanna Paungger raamatu eessõnas: «Piiki aastaid on mind ikka ja jälle palutud anda edasi teadmisi, millega ma varasest lapsepõlvest saati üles kasvasin teadmisis Kuu rütmidest, mõjudest kõigele elavale maal, mida näitavad Kuu ja Kuu faaside seisud. Olen tänu võögu oma vanaisale, kes mind õpetas, et vaist, vaatlus ja tunnetus on võtmeks paljude asjade juurde looduses, millelt ainuüksi teaduse abiga saladuse katet tõsta ei saa.» Kuu rütmide ja impulsside mõjust inimesele ja loodusele
Undi-jutud
Kirjanik ja teatrimees Mati Unt (1944-2005) oli iseäranis "kunstiline loom" – looja, kes elas rohkem oma loomingus kui igapäevases maailmas. "Undi-juttudes" kirjeldavad Undi lähedased ja kaasteelised tema elu ja loomingut nagu nad seda nägid ning kuidas nad selles osalesid. Koostanud Kalev Kesküla.
Loe veel:
http://lugemine.blogspot.com/2009/01/undi-jutud-mlestusi-mati-undist.html
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/72AD9C9B6FE2E8FBC2257543003AEE17
http://et.wikipedia.org/wiki/Mati_Unt
Tähepoisi suur seiklus
Põnev seiklusjutt väiksematele ja suurematele Tähepoisi sõpradele. Tähepoiss on rõõmsameelne ja nutikas poiss, kes on pärit kaugelt planeedilt Suur Sefiir. Kui tema teadlasest isa Maale appi tähti uurima kutsutakse, asub Tähepoiss koos oma perega elama ühte täiesti tavalisse Eesti linna Tähe tänavale.
Sõbralik poiss tutvub toreda naabritüdruku Lotta-Liisaga ja leiab endale koerte varjupaigast teisegi hea sõbra – vahva kutsu, kes saab nimeks Karu. Hoogsa ja kaasakiskuva loo tegevus toimub vaheldumisi Suurel Sefiiril ja Maal. Tähepoisi raamatus on kõige tähtsamal kohal sõprus, üksteise aitamine, vaprus ja head teod, mis tagavad ohtlikele seiklustele õnneliku lõpu.
Lahedate piltide ja haarava sündmustikuga raamat sobib kõikidele lastele, kes armastavad seiklusi, ulmet ja põnevust.
Timbu-Limbu ja kaval kääbus
Kalju Kangur
Kalju Kanguri sündmusterohkes ja seiklusrikkas juttude valikkogus on üks pikem ja üksteist lühemat muinasjuttu.
Kõigepealt saab lugeja sõbraks tibatillukese nuku Timbu-Limbuga, kes elab kasetohust lossis ning võtab koos oma kaaslastega ette pika ja keerulise teekonna lumemöldrite juurde, et järele uurida, miks nende lumeveski seisma on jäänud ning lund ei saja.
Nagu ühes põnevas muinasjuturaamatus ikka, on siin ka lugusid kuningast, kuningatütrest, nõiast ja kummitusest.
Talve Top
Heljo Mänd
Aastaaegade sarja neljas kogu. Eelmised olid Kevade reklaam, Suve suurmüük ja Sügise süda.
Minek minevikku
Aasta paneb vana-aasta õhtul
seitsme-penikoorma-saapad jalga,
vohmib viimast põrsapraadi kõhtu,
võtab välja kogu aastapalga.
Kahmab seltsiks seitse päkapikku,
kes end unustanud jõulutöösse
ja siis algab minek minevikku
nagu pilkaspimedasse öösse.
Saapad viivad teda välja hoovist,
väravast, kus kõõlub aasta uus,
poiss veel hüüab talle õnnesoovi,
endal kaksteist hammast särasuus.
Subscribe to:
Posts (Atom)
