Iga lapse laulud 2

Tiina Kivimäe

Laulusõnade ja nootidega laulik.

Laulude nimekiri:
Apelsin, Hommik käes, Laua ääres, Kilplala, Mulle meedlib, Sandri ootamine, Orkester, Kui pidu, siis pidu, Päkapikud, Südamepäikese päkapikk, Paula jõululaul, Talvelaul, Jõulud näevad tulla.

Inglimammid

Reet Kudu

Romaanis kohtub provintsiteatri naiskoomik Monika Moon taas kunagise noorusarmastuse, lätlase Valdisega. Kohtumine vallandab rea lustakaid ja seikluslikke sündmusi, mis viivad Monika nii naabrite juurde Lätimaale filmivõtetele kui ka totalitaarsesse Usbeki Vabariiki. Ja seda kõike vaid tänu sellele, et näitlejatar koduteatrist just enne pensioniiga vallandatakse ja ta on sunnitud oma elu täielikult muutma. Tallinnas saab ta ajutise ulualuse sõbratar Kelli Keili korteris, sest kunstnik on sõitnud pikemaks ajaks Saksamaale oma vanatädile külla, et armastatu unustada. Seal ootavad Kellit ees kohalike pihtimused, mis unustamise algul veel raskemaks teevad. Mõni õnnetus on aga justkui inglimammide riugas, et inimene ometi kord tõelise armastuse ja kutsumuse viitsiks üles otsida ega oleleks kuni surmatunnini iseennast haletsedes talle sobimatus linnas, ametis või armusuhtes, kust ammu aeg lahkuda.

Kohupiimavärv ja savikrohv

Rene Pere

Praktiline raamat poppidest remondimaterjalidest. Kohupiimavärv ja savikrohv on tervislikud ja keskkonnasõbralikud ning nendega saab viimistleda nii vanu kui uusi maju. Materjalidega töötada on tore ja loov, kaasa lüüa saavad lapsedki. Autor tutvustab põhjalikumalt kohupiimavärvi ja savikrohvi valmistamist ja kasutamist kodus. Ära on toodud kohupiimavärvi erinevad retseptid, õpetused soovitud värvitooni saamiseks, aga ka võimalikud vead ja hilisemad probleemid värvitud pinnaga. Mitu peret jagavad oma kogemusi kodu remontimisest ökomaterjalidega. Arvukad fotod näitavad kohupiimavärvi ja savikrohvi sobivust mitmes stiilis interjööridesse.

Kriisid

Anatoli Nekrassov

Tihti kipuvad inimesed võtma kriisi kui negatiivset nähtust, kuid tegelikult pole see nii ühetähenduslik. Tänapäeva murrangulisel ajal, mil maailm on jõudnud selle aastatuhande esimesse suurde kriisi ning seetõttu on tekkinud vajadus vaadata üle kogu uude ajastusse sisenemise pagas, peab palju tähelepanelikumalt kõike jälgima, sealhulgas ka tekkinud kriisi. Jaapani keeles näiteks tähistatakse mõistet "kriis" kahe hieroglüüfiga: esimene hieroglüüf tähendab purustamist, teine aga võimalust.
Kui elu voolab nagu vett täis jõgi lagendikul, rahulikult, ilma suurte laineteta, siis kriise ei ole. Kui aga tekivad mingid takistused, pidurdused, siis tekivad pinged, vahel isegi seisak. Kaasaegne globaalne kriis räägib sellest, et ühiskonda on kogunenud palju mitmesuguseid probleeme, mis tuleb ületada keerulise kirurgilise vahelesegamise teel.
Elus on palju erinevaid kriise, need toimuvad regulaarselt: isiksuse kriis, kriis peresuhetes, kriis ettevõtluses, kriis ühiskonna arengus, kriis riikide suhetes, finantskriis, majanduslik kriis, sotsiaalne kriis jne. Selles raamatus püütakse jõuda kõikide kriiside algpõhjusteni ning mõista, et ükski kriis ei teki iseenesest, vaid on kindlasti seotud teiste kriisidega. Kriisi teemat uurides ei lahenda me ainult oma isiklikke ülesandeid – me tegutseme alati mastaapselt, isegi kui me seda ei tunneta. Kriisi teemat tuleb võtta kui isiksuse mastaapsuse ja mõtte globaalsuse õppetundi; tuleb jõuda arusaamisele, et inimene on see, kes vastutab kõige eest, mis Maa peal toimub.

Liikumismängud

1-3aastastele lastele
Imbi Raasuke

Liikumiskasvatuse üheks oluliseks eesmärgiks on positiivsete liikumiskogemuste loomine võimalikult varases lapseeas. Liikumismängud aitavad arendada lapse individuaalsust, tema kehalisi võimeid ja sotsiaalseid oskusi. Õpetaja õpib last paremini tundma, avastab tema erisusi ja oskab nendega teistes tegevustes arvestada. Eesmärk on luua lapsele sellised õppimisvõimalused, mis lähtuvad lapsest. Raamatus olevad mängud jagunevad kõnni-, jooksu-, hüplemis-, veeretamis- ja roomamismängudeks.

Lühidalt, palun

Václav Havel

“Mul on hea meel, et see minu veider raamat jõuab eesti lugeja kätte, ja usun, et ta leiab siit üht-teist, mis teda huvitab. Ma ei võinud ega tahtnud kirjutada põhjalikke mälestusi, kuid mulle tundus, et pärast kõike, mida olen läbi elanud, võlgnen inimestele mingisuguse aruande. Ja nõnda ma langetasin otsuse isemoodi põimingu, kollaaži kasuks.” Václav Havel.

Ma ei karda

Niccolo Ammaniti

Niccolo Ammaniti (sündinud 1966 Roomas) on Itaalia noorema põlvkonna üks edukamaid kirjanikke. "Ma ei karda" (Io non ho paura) on tema kolmas romaan, ta on avaldanud ka mitu lühijuttude kogumikku ja seni viis romaani. "Ma ei karda" eest pälvis Ammaniti vaid kolmekümne nelja aastaselt prestiižse Viareggio-Repaci kirjandusauhinna, olles selle auhinna noorim laureaat. "Ma ei karda" on ilmumisest 2001. aastal olnud Itaalia raamatumüügi edetabelites ja seda on müüdud üle miljoni eksemplari. Tänaseks on see tõlgitud 37 keelde. Ammaniti 2007. aastal ilmunud Come Dio comanda võitis Itaalia olulisema, Strega kirjandusauhinna.
Raamatu sündmused leiavad aset kahekümnenda sajandi kuumimal suvel ühes väikeses külakeses Lõuna-Itaalias. Kui täiskasvanud pagevad palavuse eest suletud uste ja akende taha, uitavad kuus last jalgratastel lähiümbruses. Leides metsaveerel mahajäetud, räämas talumaja, avastab üheksa-aastane Michele Amitrano saladuse, mis on nii võimas, nii õudne, et ta ei julge sellest kellelegi teisele rääkida. Autor jutustab kaks lugu – see, mida elab läbi Michele ja tragöödia, mille elavad läbi selles mahajäetud külas elavad täiskasvanud. Ammaniti jutustab loo lastest, sõprusest ja reetmisest. Tulemuseks on hingemattev, lüüriline, ühe hingetõmbega loetav romaan süütuse kaotamisest ja suureks kasvamisel kohustuslikuks muutuvatest kompromissidest.