Koomiksikogu (2. osa)

Disney

254-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Sisukord:

Piilupart Donald Kadunud värvid

Pardimamma Sobilik koht

Miki Hiir Robomaadlus

Jõnn Part Edukas teenindaja

Onu Robert Äripartnerid

Hans Hani Laenatud õnn

Piilupart Donald Stressivaba köök

Leidur Leo Atmosfäärilised mikrolained

Onu Robert Uued penipoisid

Piilupart Donald Haukuv koer

Superpart Penipoisid – abikooli õpetajad

Miki Hiir. Koomiksikogu 1

Disney

Selles kogumikus on tavalisest pikemad koomiksilood, mis on kindlasti maiuspalaks igale koomiksisõbrale. Muidugi mõista ei puudu nendest Pardilinna tuntud tegelased Donald, Daisy, onu Robert ja Penipoisid. Nendele lisaks kohtad ka vähemtuntud tegelastega. Raamatu suurus lubab ta igale poole kergesti kaasa võtta. Koomiksikogu ilmub kord kvartalis, 2. väljaanne ajakirjalettidel oktoobris 2008. Esimeses raamatus on kokku 9 lugu.

Kaelkirjak

Andrus Kivirähk

Väike tüdruk Kai sõbrustab kõhuuss Tõnisega ja vaatab aknast kraanasid. Või on need hoopis kaelkirjakud?
Kolmas trükk esmakordselt 1995. aastal ilmunud lustakast ja fantaasiaküllasest lasteraamatust. Käesolev väljaanne, millele annavad lisaväärtuse Heiki Ernitsa värvirikkad pildid ning mille lõpus on väike ja lastepärane autori tutvustus, on ühtlasi kirjastuse Tänapäev uue lasteraamatusarja "Loe mind" avaraamat

Ikkagi

Angela Hofberg

Tänapäeva romaanivõistluse võiduteos.
„Ikkagi“ on eesti kirjanduses tavatu religioosne kireromaan – lugu armastusest, kannatusest, võitlusest, süüst ja surmast. Püüdes päästa oma lootusetult haiget poega, satub raamatu kangelanna Rutt kokku sensitiivide ja nende kaudu vaimulikuga, kes lapse ristib. Poeg terveneb seejärel ja Ruti elu muutub täielikult, selle peamiseks sisuks saab preester Aleksander. Isata kasvanud Ruti jaoks on mees algul õpetaja ja tugi, kuid peatselt kujuneb nende vahekord tormiliseks armusuhteks. Tagaplaanil valitsevad Ruti pingelised suhted emaga ning süütundest varjutatud armastus poja vastu.

Enesetapjad

Birk Rohelend

Kui inimesed mitte ei sünniks, vaid neid aretataks inkubaatorites, oleksid ehk nad kõik normidele vastavad. Ometi on võimalik, et isegi siis oleksid mõned katseklaasibeebid teistmoodi. Alati leidub mõni valge vares. Ja valged varesed torkavad silma. Valgel inimvaresel on kaks võimalust: kas kanda oma valget sulestikku kõigest hoolimata või võõbata see mustaks. Paraku ei mõju kunstlikud suled kuigi usutavalt. Ja oma sisemist olemust, seda ei saa kuidagi mustaks võõbata.
“Enesetapjad” on Birk Rohelennu teine noorsooromaan, mis saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel I–II koha.

Igal linnul oma laul

Priit Aimla

“Andeks, kas teil on veel ruumi?”
“Ei, kõik on täis!”
Nii sättis Priit Aimla algama laulu “Viis viimast”, et Ivo Linna saaks selle kuulsaks laulda. Miks, selgub, kui piilute raamatu sisse. Kogumikku “Igal linnul oma laul” valitud palad kirjutas Priit Aimla aastail 1972–2006. “Minu elamused, arvamused ja maailmanägemine on kokku saanud žanris, mille õiglane nimetus võiks olla vemmalvärss. Kuhjugu siin pealegi nii satiiri- ja kriitikarohket lausestust kui muid viisiveeretuslikke veidrusi,” leiab Priit Aimla.