Ajakirjanik Priit Pullerits selgitab meile, eestlastele, mis see kauge Ameerika õigupoolest on. Kõigest sellest oskab ta jutustada nii kaasakiskuvalt ja haaravalt, et kodusel diivanil lugedes tundub, nagu oleksidki juba Times Square’il või Grand Canyonis. Seega ettevaatust – raamat viib lugeja Ameerikasse ka vastu tema tahtmist!
See väike põhjalik käsiraamat annab vastused kõikidele heegeldamisega seotud küsimustele. Sellele, kuidas valida oma töö jaoks sobivat heegelnõela ja lõnga, kuidas heegeldada edasi-tagasi ja ringiratast, viimistleda nurki ja teisi keerulisemaid kohti. Raamatu autor pakub põhjalikke vastuseid teie heegeldamisalastele küsimustele, lisades selgitustele kergestimõistetavaid jooniseid ja tabeleid. Kui teil on see raamat kotis, jääte heegeldamisele alati truuks! Edie Eckman kirjutab ajakirjadele ja loob mustreid. Ta õpetab Põhja-Ameerikas kudumist ja heegeldamist. Ta on mitmete käsitööalaste raamatute autor.
Kui Patrick French oli teismeline, külastas tema Põhja-Inglismaal asuvat kooli dalai-laama. Lummatud mehe eksootilisest ilmumisest, tärkas Frenchis tänini püsima jäänud soov mõista müütilist ja reaalset Tiibetit. Ta süüvib maa ajalukku, läheb lihtsate tiibetlaste - nunnade, nomaadide ja pagulaste - külalisena reisima ning juhendab Londoni kontorist Tiibeti Vabastusliikumise aktiviste. Raamat "Tiibet, Tiibet. Ühe kadunud maa lugu" esitab meile kaleidoskoopilise ülevaate tema teekonnast.
See on osalt mälestuste-, osalt reisi- ja osalt ajalooraamat, kummutades üldlevinud väljamõeldisi ja avades ühe kultuuri ellujäämise eest peetava võitluse taga peituvat tõde. Frenchi jutustuse käigus tuleb Tiibeti ülistatud rahumeelse vaimsuse taustal nähtavale selle maa varasem, üllatavalt sõjakas ajalugu. Siin leidub ka sajanditevanuseid legende Tiibeti diplomaatide osavatest manöövritest Hiina keisri õukonnas, mis heidavad valgust toonastele vastasseisudele. Pidevas vasallistaatuses Tiibetil õnnestus siiski aastasadade jooksul oma eripärane kultuur säilitada - kuni 20. sajandini, kui Mao ülekaalukad jõud selle laastava kiirusega hävitasid.
Ameerikas leidub vähemalt üks kirjanik, kes hoolimata asjaolust, et 20. sajandil ilmus tal kõigest üks romaan, kuulub kindlalt eelmise aastasaja lõpu tähtsamate autorite hulka. Nüüd, 21. sajandi hakul, on ta maha saanud ka teise romaaniga ning see ainult tugevdab tema positsiooni Ameerika kaasaja kirjanduses. See kirjanik on Donna Tartt ja need kaks romaani on “Salajane ajalugu" ja “Väike sõber".
“Salajane ajalugu" räägib loo klassikalise filoloogia üliõpilastest Uus-Inglismaal, kes metsas salajast rituaali taaselustades kogemata inimese ohverdavad ehk tänapäevasemalt öeldes lihtsalt tapavad. Peategelane Richard selles sündmuses ei osale, sest ta on kampavõtmiseks alles liiga uus, kuid temast saab juhtfiguur õnnetusest tõusnud probleemide lahendamisel. See on ülikooliromaan, mis räägib pisut romantilisel moel noorte inimeste sõprusest ja selle proovilepanemisest. Kool, kus noored klassikud õpivad, sarnaneb suuresti kolledžiga, kus Donna Tartt ise romaani alustades õppis. Lugu ise, täis pikitud tsitaate kreeka keelest ja müütidest, on nagu kreeka tragöödia.
Oleme avatud:
E, N, - 10.00 - 17.00
T 12.00 - 19.00
R 7.30-14.00
K, L, P suletud
