Näitus raamatukogus

Mõisaküla raamatukogus on võimalik vaadata rändekspositsiooni "Eesti riiklikud teenetemärgid", mis valmis Eesti Vabariigi 90. juubeliks. Näitus annab ülevaate Eesti riiklike teenetemärkide tekkest, nende ajaloost ja tänapäevast.
Eksponeeritud on hulk haruldasi ja laiemale avalikkusele tundmatuid dokumente ning fotosid. Näituse koostamisel on kasutatud lisaks Rahvusraamatukogu kogudele ka materjale Eesti Filmiarhiivist, Eesti Riigiarhiivist ja Eesti Ajaloomuuseumist.
Näituse koostas Lea Hein, kujundas Tiiu Laur.
Näitust saab vaadata augustikuu lõpuni raamatukogu lahtiolekuaegadel:
E,K,N,R 10 - 17
T 12 - 19

Pilte jutuvestmisest

https://picasaweb.google.com/117227152448583304990/JututunnidRaamatukogus

Lugu loob, jutt juhib

Kultuuripärandi aasta „Pärijata pole pärandit“ raames

kutsume teid osalema Rahvakultuuri  Keskuse  jutukooli  projektis  „Lugu loob, jutt juhib“.

Kolmapäeval, 30 jaanuaril 2013. a.

Mõisaküla Raamatukogus:

1. - 3. klass kell 8.55
4. - 6. klass kell 9.50
7. - 9. klass kell 10.55

Lugude vestmisest räägib ja lugusid jutustab jutukooli eestvedaja ja jutuvestja Piret Päär

***********************************

Raamatukogus saab näha erinevaid väljapanekuid

Kutsume rõõmuga linnarahvast vaatama meie uusi riiuleid, mis on täidetud põnevate raamatutega.
 Osaleme "Mitmekesine Põhjala" üritustel. Meil valmisid tänu Kultuuriministeeriumile uued uhked näituseriiulid, on hea meel näidata seal just Põhjamaade Romaani sarja.  

Lastele loeme neljapäeval, 15. novembril kell 15.00 Thorbjorn Egneri  raamatut "Pillimees Ronihiir, Morten ja Nukatuka metsarahvas".

 Põhjamaade raamatukogunädal (12.-18.11.2012) on järjekorras juba 15. Eestis. Sellel aastal on Põhjamaad valinud teemaks mitmekesisuse, et avada Põhjamaade ühiskonna eri tahke, muutusi ja kultuuride avardumist. Nagu ikka löövad kaasa ka kümned raamatukogud, seltsimajad ja koolid Eestis. Aasta kõige pimedamal ajal korraldavad Põhjamaade raamatukogud ja Põhjala Ühing alates 1997. aastast Põhjamaade raamatukogunädalat. See tähendab seitset päevatäit näitusi, ettelugemisi, raamatututvustusi ja debatte raamatukogudes, koolides ja seltsimajades. Raamatukogunädalal on igal aastal üks kandev teema, sellel aastal "Mitmekesine Põhjala". Mitmekesisusele võib panna süüks, et lööb inimeste vahele ületamatu lõhe ning erinevat hakatakse tõrjuma. Kirjandus aitab mitmekesisust mõista, keel ja lugemine avavad teiste inimeste elusid ja mõtteid. Selle aasta Põhjamaade raamatukogunädala kirjandus aitab seega siseneda teiste mõtte- ja tundemaailma ning mõista nende läbielamisi. Thorbjørn Egneri "Pillimees Ronihiir, Morten ja Nukatuka metsarahvas" lastele. Miika Nousiaineni humoorikas "Vaarikalaevukese põgenik" täiskasvanutele. "Mina olen Zlatan, Zlatan Ibrahimovicsi biograafia" kirjutas Rootsi praegu tuntuim vutistaar koos David Lagercrantziga. Eriti hästi noortele sobiv menuk. Põhjamaade raamatukogunädalat aitab Eestis korraldada juba 15. aastat Eha Vain Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusest.

20. - 30. oktoober "Kohtume raamatukogus"

Raamatukogupäevad

KOHTUME RAAMATUKOGUS 20.-30. oktoobrini 2012 Raamatukoguhoidjate Ühing kutsub üleriigiliste raamatukogupäevade ajal huvilisi külastama raamatukogusid. 20.- 30. oktoobrini toimuvate raamatukogupäevade „Kohtume raamatukogus“ eesmärk on avada raamatukogude uksed tavapärasest veelgi enam, viia lugejad kokku lemmikkirjanikuga ning näidata kaasaegse raamatukogu mitmekülgseid võimalusi. Oktoobrikuu lõpuni toimuvad üle Eestimaa raamatukogudes kümned ja kümned erinevad üritused, kus osaleb sadu huvilisi. Raamatukogupäevade üritused raamatukogudes vt. siit 23. oktoober on Eesti raamatu päeva. Erinevate üritustega tähistatakse muuhulgas ka Karl Ristikivi 100. sünniaastapäeva. Üle Eesti toimub rohkem kui 60 kohtumist kirjanikega, koostatakse rohkem kui 300 näitust, toimub 30 kirjanduse tundmise viktoriini ja palju muudki huviväärset. 25. oktoober on infokirjaoskuse päev, kus tehakse tutvust e-riigi ja e-raamatukoguga. Toimuvad koolitused ja õpitoad. Vestlusringides vaagitakse paber- ja e-raamatute üle. Euroopa Komisjoni algatatud põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta puhul on raamatukogudes väljapanekud põlvkondi siduvatest raamatutest ning tähelepanu all lugejate lemmikud ajast aega. Neljakümnes raamatukogus üle Eesti proovivad ühel päeval kohalikus raamatukogus raamatukoguhoidja ametit vallavanemad ja vallavolikogu esimehed, õpetajad, lasteaiakasvatajad ja teised tuntud kohaliku elu tegelased.

Õppematerjalid

Siit leiab tuhandeid harivaid õppematerjale:
www.annaabi.com

Kirjanikud loevad ette

Eesti rahvusringhäälingu ja MTÜ Headread koostöös loodud veebikeskkonnas "Loetud read" loevad eesti kirjanikud ja tõlkijad ette katkeid oma teostest ning tegijad loodavad, et see aitab lugejatel kirjanduses paremini orienteeruda, vahendab ERR uudisteportaal:

Loetud read:http://read.err.ee/
Tänases "Päevalehes on artikkel, kuidas Kultuurkapitali kirjanduse žanripreemiate žürii Rebekka Lotmani juhtimisel sõelus välja parimad palad mullusest saahttp://www.blogger.com/img/blank.gifgist.

ERÜ büroo

Asume uutes ruumides

Pärnu tn 39 Mõisaküla
Sisenemine Vabriku tänava poolt

Fern Michaels Pärast homset

Sisukirjeldus

Carly Andrewsi ettearvatav elu kinnisvarabüroo juhatajana pöörati pea peale sel päeval, mil Adam Noble tegi naisele ülesandeks leida talle unistuste maja.

Bar Harboris Maine’i osariigis oli Noble’ite perekond otsekui kuningapere seisuses, kuid vaatamata sellele, et Adam ilmselgelt ihaldas Carlyt, ei saanud naine jätta imestamata, miks tahab mees, kellel on kõik olemas, niisugust naist nagu tema... tavalist, keskpärast ja ebahuvitavat…

Debbie Macomber Cranberry Point 44. Neljas raamat

Armas lugeja!

Ma armastan elu Cedar Cove’is, kuid see ei lähe endiselt pärast seda, kui üks mees suri meie võõrastemajas. Selgub, et ta nimi oli Max Russell ja Bob oli temaga mõni aeg Vietnamis koos olnud. Meil ei ole ikka aimugi, miks ta tuli siia ja – mis on kõige tähtsam – kes ta tappis. Kuna nüüd on juba teada, et ta mürgitati, siis loodan, et see selgub peagi!

Meie ei ole Cedar Cove’is ainsad, kes praegu kõneainet annavad. Ma kuulsin, et Jon Bowman ja Maryellen Sherman hakkavad abielluma. Ja Maryelleni emast Grace’ist on huvitatud ülearu palju mehi. Küsimus on, kelle ta neist valib. Olivia – nüüd on ta nimi Olivia Griffin – jõudis pulmareisilt tagasi ja tema emal Charlotte’il (kes on vähemalt seitsmekümne viie aastane) näib samuti olevat kellegagi romaan. Ma ei usu, et see Oliviale eriti meeldib…

Võiksin teiega veel paljudest asjadest keelt peksta. Tulge, joome teed, ma pakun oma mustikamuffineid ning ajame juttu.

Peggy Beldon
Debbie Macomber
„Debbie Macomber jutustab naiste lugusid nii nagu ei keegi teine.“
–BookPage

Debbie Macomber on New York Timesi menukite tippautor. Tema hiljuti ilmunud raamatute hulgas on “Hannah’s List“, “92 Pacific Boulevard“, “8 Sandpiper Way“, “74 Seaside Avenue“ ja “Debbie Macomber’s Cedar Cove Cookbook“, aga samuti “Twenty Wishes“, “A Cedar Cove Christmas“, “Summer on Blossom Street“ ja “The Perfect Christmas“.

Temast on saanud juhtiv hääl ülemaailmses naiskirjanduses ja tema teosed on ilmunud igas olulisemas menukite nimekirjas, kaasa arvatud ajakirjandusväljaannete New York Times, USA TODAY, Publishers Weekly ja Entertainment Weekly omades.

Macomber on mitmekordne kirjandusauhindade võitja ning 2005. aastal võitis ta parima armastusloo eest Quilli preemia. Tema raamatuid on trükitud enam kui 100 miljonit eksemplari.

Debbie ja tema raamatute kohta saate rohkem teavet, kui külastate tema kodulehte aadressil www.DebbieMacomber.com.

Sinu Hiina horoskoop aastaks 2012

Neil Somerville
Mida draakoniaasta sulle toob.

2012. aasta on Hiina kalendri järgi draakoniaasta. Mida see sulle toob?

Iidne Hiina astroloogiakunst on detailne ennustussüsteem, mida on idamaades kasutatud juba tuhandeid aastaid. Selle sügav tarkus, täpsed iseloomustused ja ennustused on ka läänes kiiresti populaarsust kogunud. „Sinu Hiina horoskoop aastaks 2012” sisaldab kõiki ennustusi, mida sul on tarvis draakoniaastaks – lennukaks ja aktiivseks aastaks, mis on tulvil muutusi ja uusi avastusi.

See astroloogiline käsiraamat sisaldab

kõigi kaheteistkümne Hiina sodiaagimärgi tutvustust;
selgitusi viie elemendi ja selle kohta, kuidas need sinu märki mõjutavad;
ennustust, mida draakoniaasta sulle kaasa toob – avasta, kuidas võid oma tugevamaid külgi ja andeid kõige paremini ära kasutada.

Kurjad mehikesed

Eno Raud


Kes on Batsill? Ja kes on Nugiline? Nagu kirjanik neid nimetab, on nad kurjad mehikesed, kellele pakub lõbu laste seas haigusi levitada. Oi, nüüd sa vist küll kohkusid! Ära muretse, seda põnevat ja ühtlasi õpetlikku raamatut lugedes saadki teada, kuidas nende paharettide kurjad kavatsused nurja ajada.

Konn

August Jakobson


Sellest konnaraamatust leiad neli põnevat lühimuinasjuttu.
Saad teada, miks luikvalge konn endale porikarva kuue sai ning kuidas uhke ja upsakas mees roheliseks konnaks muutus. Veel loed, miks hambutu konn ainult putukatest toitub ning kuidas petis konn saunaeite ninapidi vedas.

Karu Lillekäpa töö-ööd

Tiia Toomet


Karutüdruk Lillekäpp on päris tavaline mängukaru, ainult tema käpaotsad on lillelised. Lillekäpp peab üsna haruldast ametit – ta on mänguasjamuuseumis mänguasjade direktor.
Muuseumis on hulgaliselt mänguloomi, nukke, ronge, autosid ja tinasõdureid, kes päeval vagusasti paigal püsivad, kuid öösel ellu ärkavad ja toimetama asuvad. Siis sünnib muuseumis imepäraseid asju...
Paljudele lastele tuttavast Tartu Mänguasjamuuseumi maskotist pajatavale raamatule on pildid joonistanud Mare Hunt.

Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus

Erkki Tuomioja


Eesti esimesest iseseisvusperioodist kerkib esile kaks nime: Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts. Nende koostöö ja konkurents on lõimelõngaks ka siinses põhjalikus Jaan Tõnissoni eluloos.
Päts alustas vasakradikaalina, aga lõpetas autoritaarse riigipeana.Tõnisson oli parempoolne rahvuslane, lehe- ja riigimees, kes tõusis mitut keerdkäiku pidi liberaalse opositsiooni juhiks ja kadus Nõukogude salapolitsei vangistatuna. Erkki Tuomioja on valinud oma teosele huvitava lähenemisnurga: ta põimib Tõnissoni elujärkude ja Eesti poliitilise ajaloo sekka samal ajal Soomes aset leidnud sündmusi ja poliitilisi otsuseid. Tulemuseks on biograafia, mida on rikastatud huvitavate tõlgendustega sellest, kuidas geograafia, naabrussuhted, poliitikute isikuomadused ja püüdlused ning sageli tühisedki seigad mõjutavad ajaloo suuri pöördeid ja riikide arengut.

Erkki Tuomioja (s 1946) on Soome poliitik ja kirjamees. Aastatel 2000–2007 oli ta Soome välisminister ja 2008. aastal Põhjamaade Nõukogu president. Ta on kirjutanud 18 raamatut, nende seas ka 2006. aastal Varrakus ilmunud „Õrnroosa. Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses”, mis pälvis Tieto-Finlandia ehk Soome mainekaima aime- ja õppekirjanduse auhinna.

Heinakübar, Viltsuss ja suur Elsa

Sinikka Nopola, Tiina Nopola


„Heinakübara ja Viltsussi” sarja seitsmendas osas on ka Viltsuss juba koolilaps, ent ta viskab koolist tihti poppi, kuna teda narritakse. Alibulleni preilid jutustavad, et nemad hoidsid kooli ajal koeri ja kasse. Viltsuss otsustab, et hakkab samuti küla loomadega jalutamas käima ning jätab laternapostile vastava teate. Viltsussi klientide koerad pole aga just kõige lihtsamini talutatavad. Peale kõige muu liigub külas varas, kes ei karda midagi peale koerte, kummituste ja kõrguse...

Elu sumedusest

Kalev Kesküla


Luuletaja, ajakirjaniku ja veinikirjaniku Kalev Kesküla „Elu sumedusest” koondab proosapalu, mis on kirjutatud luuletaja närviga ja samas ühiskonnatundliku käega. Tegemist on elu keskpaika jõudnud inimese mõtisklustega ja tagasivaatega möödunud aastatele. Samas võib leida neis lugudes paralleele ka Mati Undi “Argimütoloogiatega” – kirjutatakse igapäevastest asjadest, kuid lihtsate sõnade taga peitub suurem dimensioon.

Armi ja vana vares

Marta Sillaots


Marta Sillaotsa lugu ”Armi ja vana vares” jutustab õuekoerast Armist ja vanast varesest Vaagust, keda tühi kõht kimbutama kipub. Kuid kohe-kohe toob perenaine Armile toidupoolist, millest Vaak kavalusega tubli nokatäie endale haarab.
Armi uriseb pahameelest, kuid vares Vaak leiab, et kust siis see vaene vareski kõhutäit peaks leidma. Ja ta lendab, pugu pungil, minema.

Amorina

Bengt Anderberg


Rootsi kirjaniku Bengt Anderbergi romaan „Amorina“ kujutab autori suguseltsi uskumatut ja ilmselt veidi kokkuluisatud saatust umbes saja aasta jooksul, alates 1830. aastast kuni 1930ndateni. Amorina on raamatu naissoost tegelaste koondnimi. Meessoost tegelased hukkuvad enamasti armastusest või armastuse tagajärjel. Üks keeruline, jube ja liigutav seiklus järgneb teisele, ühest loost kasvab välja teine, kuni jõutakse leidlapsest peategelase, kirjaniku alter ego saatuseni.

Albikära Ants

Johann Voldemar Jannsen


Johann Voldemar Jannseni „Albikära Ants” on esmapilgul naljakas, kuid süvenenumal lugemisel üsna õpetlik lugu.
Kui vana Ants laadalt ostetud hobuse seljas kodu poole sõidab ja noor Ants talle järele jookseb, kukub külarahvas vana Antsu poisile tehtud ülekohtu pärast hurjutama. Kui siis Ants poja hobuse selga kamandab ja ise maas kõmpida otsustab, saab vana Ants inimestelt jällegi sarjata.
Loost koorubki tõde, et ega ilmarahva tahtmist saa kunagi täita, tuleb ikka oma peaga mõelda, mis õige, mis vale.