Taaskasutus

Moira ja Nicholas Hankinson

Moira ja Nick Hankinson õpetavad teid sammhaaval, kuidas muuta ka kõige ilmetum puidujupp kaunilt kujundatud ja kasulikuks kunstiesemeks. „Taaskasutus“ sisaldab 60 keskkonnasõbralikku ja kergesti elluviidavat kavandit koos üksikasjaliste fotode ja näpunäidetega arhitektidelt, disaineritelt ja entusiastidelt. Te näete, kuidas natukese loovusega võib suurepäraseid asju korda saata.
"Taaskasutus" pole lihtsalt praktiline disainiõpik, vaid tutvustab lugejatele hoopis uut arusaama igapäevastest asjadest, ja nagu autorid ise hoiatavad, võite pärast ühe kavandi proovimist avastada end vanemate äravisatud leivakapile igatsevaid pilke heitmas või öösiti ehitusjäätmete konteinereid otsimas. Taaskasutus on väga lõbus!

Koolimineku lävel, Logopeedid teavitavad

Urve Raudsepp-Alt; Signe Raudik; Kadi Lukanenok; Elina Bogomolova; Katrin Pentshuk.Koostaja Hille-Mai Seero

Käesolevas- kolmandas kogumikus- oleme jõudnud aega, mil lasteaialaps on koolimineku lävel. Raamatu eesmärk on anda täpset teavet koolivalmidusest, kirjutamisoskuse arendamisest lasteaias ja lugemisraskuse varajase prognoosimise võimalustest koolieelses eas ning koolikohustuse edasilükkamise protseduuri kohta.Kogumiku lõpetab lühike kuid asjalik informatiivne artikkel kuulmislangusega laste äratundmisest ja suhtlemisest nendega.

Kuidas lohutada, kui te ei tea mida öelda

Kui meie lähedane elab läbi raskeid aegu, tahame viibida tema kõrval ja talle tuge pakkuda. Ent õigel ajal õiget sõna leida pole alati lihtne. Raamat heidab pilgu leinaprotsessile ja annab praktilist nõu, kuidas teisi lohutada.

Kahetsuseta

Shannon K. Butcher

Andekas krüptoloog Noelle Blanche keeldub sõjaväe heaks töötamast, kuna vihkab igasugust vägivalda. Ent siis tungivad maskis mehed tema koju ja tema elu satub ohtu. Noelle’ile ei jää muud valikut, kui usaldada ohtlikku võõrast, kelle militaarjõud teda kaitsma on saatnud. Võõrast, kes esindab kõike seda, mida Noelle vihkab ja kardab... ja kõike, mida Noelle ihaldab...

Elussööt

Karen Robards

Kui kaunist reklaamifirma tegevjuhti Madeline Fitzgeraldi New Orleansi hotellis rünnatakse, arvab naine, et on langenud juhusliku mõttetu vägivallaakti ohvriks. FBI agent McCabe aga arvab teisiti – naine olevat sarimõrvari sihtmärk, keda FBI jahib tulutult juba nädalaid. Mees teab, et on ainult üks võimalus roimar tabada: kasutada Maddiet ahvatleva elussöödana

Da Vinci pärand

Lewis Perdue

Da Vinci kadunud saladused Da Vinci Koodeks on Leonardo ehtsate jooniste hindamatu kogumik – või kas ikka on? Kui Leonardo uurija Vance Erikson avastab, et mitu koodeksi lehekülge on asendatud võltsingutega, siis hakatakse otsima neid asendatud lehekülgi, mis võivad sisaldada ehmatavaid saladusi. Aga Erikson ei otsi ainult kadunud lehekülgi. Peagi selgub, et temast endast saab sihtmärk salajase vandenõu osalistele, mis läheb ajaloos tagasi kristluse algaastatesse. Sest Da Vinci koodeks ei ole lihtsalt üks hinnaline ajalooline dokument, vaid on ka võtmeks ammukadunud olulise ja kohutava saladuse lahendamisel. Siin pole kaalul ainult Eriksoni enda elu ja saatus. See koodeks annab oma leidjale piiramatu võimu.

Maski varjus

Nicola Cornick

Kas süütu noor lesknaine Mari Osborne võib tõesti olla mõrtsukas ja kurikuulsa teeröövlitejõugu Pühad Neitsid juht? Patuselt nägus Nick Falconer paneks oma elu selle nimel kaalule! Ta saadetakse Londonist ühte vaiksesse külla, Peacock Oaki, et ta lahendaks oma nõo Rashleigh’ mõrvaloo ja paljastaks selle naissoost Robin Hoodi. Kuid Nick ei oleks iialgi osanud oodata, et Mari võiks olla nii joovastavalt kaunis, nii häirivalt erutav. Otsustanud naise – tema ihu, hinge ja saladused – iga hinna eest enda omaks teha, asub Nick teda võrgutama kirega, mis süütab nad mõlemad. Kuid Maris peituvad palju sügavamad, süngemad saladused, kui Nick üldse ette kujutada oskab. Ägedale vastupanule vaatamata ei suuda naine takistada oma keha mehe puudutuse järele igatsemast. Kui kaua ta veel suudab oma hirmsat minevikku mehe eest varjata? Kas selle mehe usaldamine, keda ta nii meeleheitlikult tahab, viib ta otse timuka silmusesse?...

Salajane leping

Dana Marton

Salaagent Nick Tarasovi kohuseks on juhendada ja kaitsta äsjavärvatud Carly Jonesi. Eelnevad missioonid tõestasid, et mees saab väljakutsega hakkama…, kuid Carly ületab mehe kõik ootused. Saladusliku minevikuga kaunis blondiin nõustub missiooniga: leida üles rahvusvaheline kurjategija, enne kui veel rohkem inimesi sureb.

Kuumahoogude klubi puhkus

Nancy Thayer

Kui üks Haveni pikaajalistest klientidest palub Kuumahoogude klubi naistel suvel oma Nantucketil asuvas suvemajas elada, juhtub sõbrataridega mõndagi: Marylin planeerib pulmi; Shirley vallatleb karuse ja seksika kohalikuga ning see suhe võib viia millegi tõsisemani; Faye leiab oma unistuste maja, kuid selle remont võib minna pööraselt kalliks; käsitööhuviline Polly on vaimustuses saarel pakutavatest merikarpidest ehetest ja vitstest punutud korvidest, isegi karm Alice on romantikast oimetu – või on see hoopis merehaigus? Ometi ei jää see liivarannast ja ookeanituultest kantud armastuse pidu tagajärgedeta. Kõik naised peavad lõpuks ise otsustama, millest nad on valmis loobuma, et hoida alles seda, mida nad on leidnud – ja kõik nad kardavad, et Shirley võib teha suure vea, mis seab ohtu nii spaa kui ka nende omavahelised sõbralikud suhted.

Võida hirm!

Vähitohtri mälestusi oma elust ja tööst

Taimi Vanaselja

Elu mõte on suurem kui Sa ise – sellise tõdemusega võiks kokku võtta Taimi Vanaselja jutustatud eluloo. Meditsiinidoktor Taimi Vanaselja on aastaid opereerinud ja ravinud vähihaigeid. Onkoloogia on eriala, kus läheb vaja eriti palju kaastunnet, olemaks haigetele toeks, andmaks lootust ka kõige raskemates eluolukordades. Suhtlemine haigega võib aga arstile endalegi olla sageli väga raske. Vähk on haigus nagu teisedki ja ei lõpe tingimata surmaga. Oma isiklike kogemuste varal julgustab ta lugejat seisma silmitsi eluraskuste ja haigustega ja mitte alla andma.

Vanem Edda

Mütoloogiliste ja kangelaslaulude kogumik “Edda”, mis jõudnud meieni küll islandlaste vahendusel, esindab peale selle veel teistegi Skandinaavia rahvaste, laialt võttes kõikide germaanlaste ja võib-olla terve Põhjamaa muistseid pärimusi. Tegemist on käsikirjalise materjaliga, niisiis kirjandusteosega, milles on talletatud ja vormitud kunagine Põhjala rahvatarkus ja kirjutamiskunst.

Ameerika

Idaranniku pilvelõhkujatest metsiku lääne kanjoniteni

Priit Pullerits

Ajakirjanik Priit Pullerits selgitab meile, eestlastele, mis see kauge Ameerika õigupoolest on. Kõigest sellest oskab ta jutustada nii kaasakiskuvalt ja haaravalt, et kodusel diivanil lugedes tundub, nagu oleksidki juba Times Square’il või Grand Canyonis. Seega ettevaatust – raamat viib lugeja Ameerikasse ka vastu tema tahtmist!

Heegeldamine

Raamat, mis aitab lahendada kõik probleemid ja annab vastused igale küsimusele, mis teil võivad esile kerkida

Edie Eckman

See väike põhjalik käsiraamat annab vastused kõikidele heegeldamisega seotud küsimustele. Sellele, kuidas valida oma töö jaoks sobivat heegelnõela ja lõnga, kuidas heegeldada edasi-tagasi ja ringiratast, viimistleda nurki ja teisi keerulisemaid kohti. Raamatu autor pakub põhjalikke vastuseid teie heegeldamisalastele küsimustele, lisades selgitustele kergestimõistetavaid jooniseid ja tabeleid. Kui teil on see raamat kotis, jääte heegeldamisele alati truuks! Edie Eckman kirjutab ajakirjadele ja loob mustreid. Ta õpetab Põhja-Ameerikas kudumist ja heegeldamist. Ta on mitmete käsitööalaste raamatute autor.

Musta pori näkku

Mihkel Raud

Mihkel Raud kirjutab julgelt 1980. aastate Eesti rockmuusikast ja muusikutest ning enda eksirännakutest selles tavainimesele tabamatus maailmas. Ise ütleb ta nii: „Selle raamatu lehekülgede sajad ja sajad tegelased liuglesid läbi terve dekaadi peaaegu katkematus mäluaugus. Ja ometi leidsid nad keset surmatrotsivat elupõletamist endas jõudu ning viitsimist luua kõige imelisemad laulud.” Vaatamata kohati brutaalsena paistvale muusikute elupõletamisele suhtub autor neisse poolehoiu ja mõistmisega, tegemata neile liiga. (Või siis tehes seda õige pisut.) Kõige vähem säästab Mihkel Raud iseennast. Kõige soojemalt suhtub ta oma lähedastesse.

Loe veel:
http://www.epl.ee/artikkel/459500

http://rings.pri.ee/wp/?p=533

Näkimadalad

Sergo, Herman

Tuli tuha all

Metsanurk, Mait

Tiibet, Tiibet

Ühe kadunud maa lugu

Patrick French

Kui Patrick French oli teismeline, külastas tema Põhja-Inglismaal asuvat kooli dalai-laama. Lummatud mehe eksootilisest ilmumisest, tärkas Frenchis tänini püsima jäänud soov mõista müütilist ja reaalset Tiibetit. Ta süüvib maa ajalukku, läheb lihtsate tiibetlaste - nunnade, nomaadide ja pagulaste - külalisena reisima ning juhendab Londoni kontorist Tiibeti Vabastusliikumise aktiviste. Raamat "Tiibet, Tiibet. Ühe kadunud maa lugu" esitab meile kaleidoskoopilise ülevaate tema teekonnast.
See on osalt mälestuste-, osalt reisi- ja osalt ajalooraamat, kummutades üldlevinud väljamõeldisi ja avades ühe kultuuri ellujäämise eest peetava võitluse taga peituvat tõde. Frenchi jutustuse käigus tuleb Tiibeti ülistatud rahumeelse vaimsuse taustal nähtavale selle maa varasem, üllatavalt sõjakas ajalugu. Siin leidub ka sajanditevanuseid legende Tiibeti diplomaatide osavatest manöövritest Hiina keisri õukonnas, mis heidavad valgust toonastele vastasseisudele. Pidevas vasallistaatuses Tiibetil õnnestus siiski aastasadade jooksul oma eripärane kultuur säilitada - kuni 20. sajandini, kui Mao ülekaalukad jõud selle laastava kiirusega hävitasid.

Salajane ajalugu

Donna Tartt

Ameerikas leidub vähemalt üks kirjanik, kes hoolimata asjaolust, et 20. sajandil ilmus tal kõigest üks romaan, kuulub kindlalt eelmise aastasaja lõpu tähtsamate autorite hulka. Nüüd, 21. sajandi hakul, on ta maha saanud ka teise romaaniga ning see ainult tugevdab tema positsiooni Ameerika kaasaja kirjanduses. See kirjanik on Donna Tartt ja need kaks romaani on “Salajane ajalugu" ja “Väike sõber".
“Salajane ajalugu" räägib loo klassikalise filoloogia üliõpilastest Uus-Inglismaal, kes metsas salajast rituaali taaselustades kogemata inimese ohverdavad ehk tänapäevasemalt öeldes lihtsalt tapavad. Peategelane Richard selles sündmuses ei osale, sest ta on kampavõtmiseks alles liiga uus, kuid temast saab juhtfiguur õnnetusest tõusnud probleemide lahendamisel. See on ülikooliromaan, mis räägib pisut romantilisel moel noorte inimeste sõprusest ja selle proovilepanemisest. Kool, kus noored klassikud õpivad, sarnaneb suuresti kolledžiga, kus Donna Tartt ise romaani alustades õppis. Lugu ise, täis pikitud tsitaate kreeka keelest ja müütidest, on nagu kreeka tragöödia.

Risto Räppar ja kohutav vorst

Nopola, Sinikka.

”Risto Räppari“ sarja teises osas on Risto tädi Roosa võtnud nõuks hakata müüma hästi säilivat vorsti. Selliste vorstide tõttu satuvad Risto ja Roosa Ungarisse. Muidugi ei lähe kõik täpselt nii, nagu plaanitud, vaid olude sunnil, vastu tahtmist ja õigupoolest täiesti kogemata saavad neist vargad, keda varsti jahib ka politsei.
Samas sarjas ilmunud ”Risto Räppar ja viimane hoiatus”.

Pihuloomad. Lühike õpetus mänguasja meisterdamiseks

Christi Küti „Pihuloomad. Lühike õpetus mänguasja meisterdamiseks“ on soe ja eriline raamat suurele ja väikesele mänguasjasõbrale. Raamatus on 10 põhjalikku õpetust väikeste kirjatud loomade valmistamiseks - alates sobiva kanga valikust kuni tikitud rahvuslike ornamentide tähendussisuni. Kaasaegse lõikega mänguloomades saavad kokku rahvuslikud mustrid ja värvid, isetegemisrõõm ja mängulust. Iga meisterdaja saab looma sisse aga panna OMA mälestused, soovid ja head mõtted.

Raamat pälvis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu 2006. a konkursil „eesti-mängu-asi“ I koha.
Tekstid on paralleelselt nii eesti kui inglise keeles

Langevate inglite linn

Berendt, John.

Veneetsia on maskide ja mõistatuste linn, kus kitsad tänavad ja käigud moodustavad gigantse labürindi, mis eksitab asjassepühendamatuid ja sisendab salapära. Niisama kütkestav kui tabamatu, kõigub linn ohtlikult balansseerides kestmajäämise ja lagunemise vahel. Arhitektuuriväärtused murenevad – vundamendid nihkuvad, ornamendid kukuvad küljest –, ehkki pingutused linna säilitamiseks on käimas. Langevate inglite linnas avab John Berendt, raamatu "Südaöö hea ja kurja tundmise aias" autor, mõistatuslikku Veneetsiat nii nagu ainult tema seda suudab.
Lugu algab 1996. aasta 29. jaanuari õhtul, mil sensatsiooniline põleng hävitab Fenice ooperiteatri. Fenice kaotus, kus omal ajal esietendusid viis Verdi ooperit, on veneetslastele suur katastroof, mille teeb veel hullemaks avastus, et tegemist võis olla süütamisega. Kolm päeva pärast tulekahju Veneetsiasse saabunud Berendtist saab otsekui detektiiv, kes tungib selle suurepärase linna iseloomu ja avastab sammu-sammult tõe tulekahju kohta.

Aeg annab kõik

Intervjuu Heidy Tamme, aegumatu ja unustamatu lauljatariga

Oll, Sulev.

Teos tähistab laulja ja laulupedagoogi Heidy Tamme juubeliaastat (65 elu-aastat, 45 aastat laval ja 35 aastat tegutsemist laulupedagoogina), kajastades tema elukäigu ja haridustee värvikamaid ning meeldejäävamaid seikasid ja loomepõhimõtteid, intervjuu vormis. Lauljatari ande nautijatele pakub kindlasti huvi tema lavaelu, aga ka kõik muu sellega seotu. Tteoses on püütud jääda selle juurde, et lauljast ja laulupedagoogist saab kõige paremini kirjutada ikkagi läbi tema töö (mis on kulgenud mõlemal pool Soome lahte). See annab aimu inimesest ja tema loomepõhimõtetest. Eesmärgiks on, et raamatut sulgedes jääb hinge hele emotsioon. Ei mingit näpuga näitamist ja kritiseerimist, vaid et kogu elu, nii laval kui ka väljaspool seda, on lõpptulemusena oluline nii lauljale kui ka teda ümbritsevatele. Sellisena pakub ehk raamat huvi ka meie nooremale lauljate põlvkonnale ja algajatele artistidele – kumab ju sealt läbi see, milliseid karisid karjääris ette võib tulla ning kuidas oleks neist võimalik mööduda.

Kodunt kaugemal

Olev Remsu on sünnilt rännumees. Kas pole Remsu üks veider mees? Selle asemel, et rahulikult kodus istuda, laseb tema mööda maamuna ringi. Ehk saab nähtud paiku hinnata selle järgi, kuhu hing kõige rohkem tagasi igatseb. Remsu mõtleb pisut ja vastab: Jeruusalemm, Tahiti, Marrakech ja...

Tule, ma jutustan sulle loo

Siia kogumikku on koondatud 19 autori novellid. Autoreid ühendab vanus, õigemini noorus, enamik neist on sündinud 1980ndatel, aga esindatud on ka 1991. ja 1979. sünniaastad.
Koostaja ja üks autoreist Dagmar Lamp ütleb: „See raamat on meie põlvkonna nägu. Meie, noored, kelle jaoks terve maailm on valla. Me ei mäleta suurt midagi võitlusest vaba Eesti nimel, meie jaoks jäävad aina kaugemaks ja võõramaks mälestused Balti ketist või tankidest tänavatel. Meil ei ole olnud Oma Suurt Sõda – ja see ongi meie taak. Me otsime ja otsime, vahepeal leides, vahepeal jälle kaotades.”
Toimetaja Berk Vaher lisab: „Siin kogus on kõrvuti 1990ndate lõpu laines alustanud Wimberg, Vahur Afanasjev ja Martin Oja ning praeguse kümnendi keskpaiku sündinud ajakirjas Värske Rõhk avaldatud Eia Uus, Jim Ashilevi ja Edvin Aedma. Nagunii on siin neidki, kes debüteerivad nii varakult, et osalevad noorautorite kogumikes ka kümne aasta pärast. Ärgem kõnelegem „sellest, kuidas eesti noored kirjanikud praegu kirjutavad” – stilistiliselt on siin tekste seinast seina, kaprealismist küberpungini. On muinasjutte ja on m-jutte. Ning see, et paljud neist eripalgelistest tekstidest – kui mitte kõik – kätkevad endas kommunikatsiooniprobleeme, teise leidmist-kaotamist eneses ning enese leidmist-kaotamist teises, viitab ju mitte ainult kogu kirjanduse, vaid kogu inimeksistentsi pärisosale.”

Seitsme lukuga suletud raamat IV

Kures, V. Kurese päevaraamatute neljas köide vaatleb tema enese ja välis-eesti kogukonna elukroonikat septembrist 1954 kuni aprillini 1956. Lisaks kohtutakse Rootsis ringreisil viibiva Georg Otsaga ja Soomest saabunud Juhan Tuldavaga, saades neilt teateid Eestisse jäänud või küüditatud kultuurirahva, samuti omaenese sugulaste kohta. Päevamärkmetele on lisatud Kurese Rootsi „Eesti Päevalehes“ ilmunud kirjutisi hilisematest aastatest, mil tema põhitöökohaks olnud „Stockholms-Tidningen“ oli juba suletud ja ta ise jäänud niiöelda vabakutseliseks pensionäriks. Nende hulgas on vestlused Jaan Lattiku (1964), Johannes Aaviku (1960, 1965), Karl Asti (1965) ja Villem Pinkovskiga (1960–61).