Mõisaküla Raamatukogu uudiskirjandus

Asume uutes ruumides

2011-10-18T04:27:00.000-07:00

Pärnu tn 39 Mõisaküla
Sisenemine Vabriku tänava poolt

Fern Michaels Pärast homset

2011-08-10T05:14:00.000-07:00

Sisukirjeldus

Carly Andrewsi ettearvatav elu kinnisvarabüroo juhatajana pöörati pea peale sel päeval, mil Adam Noble tegi naisele ülesandeks leida talle unistuste maja.

Bar Harboris Maine’i osariigis oli Noble’ite perekond otsekui kuningapere seisuses, kuid vaatamata sellele, et Adam ilmselgelt ihaldas Carlyt, ei saanud naine jätta imestamata, miks tahab mees, kellel on kõik olemas, niisugust naist nagu tema... tavalist, keskpärast ja ebahuvitavat…

Debbie Macomber Cranberry Point 44. Neljas raamat

2011-08-10T05:09:00.000-07:00

Armas lugeja!

Ma armastan elu Cedar Cove’is, kuid see ei lähe endiselt pärast seda, kui üks mees suri meie võõrastemajas. Selgub, et ta nimi oli Max Russell ja Bob oli temaga mõni aeg Vietnamis koos olnud. Meil ei ole ikka aimugi, miks ta tuli siia ja – mis on kõige tähtsam – kes ta tappis. Kuna nüüd on juba teada, et ta mürgitati, siis loodan, et see selgub peagi!

Meie ei ole Cedar Cove’is ainsad, kes praegu kõneainet annavad. Ma kuulsin, et Jon Bowman ja Maryellen Sherman hakkavad abielluma. Ja Maryelleni emast Grace’ist on huvitatud ülearu palju mehi. Küsimus on, kelle ta neist valib. Olivia – nüüd on ta nimi Olivia Griffin – jõudis pulmareisilt tagasi ja tema emal Charlotte’il (kes on vähemalt seitsmekümne viie aastane) näib samuti olevat kellegagi romaan. Ma ei usu, et see Oliviale eriti meeldib…

Võiksin teiega veel paljudest asjadest keelt peksta. Tulge, joome teed, ma pakun oma mustikamuffineid ning ajame juttu.

Peggy Beldon
Debbie Macomber
„Debbie Macomber jutustab naiste lugusid nii nagu ei keegi teine.“
–BookPage

Debbie Macomber on New York Timesi menukite tippautor. Tema hiljuti ilmunud raamatute hulgas on “Hannah’s List“, “92 Pacific Boulevard“, “8 Sandpiper Way“, “74 Seaside Avenue“ ja “Debbie Macomber’s Cedar Cove Cookbook“, aga samuti “Twenty Wishes“, “A Cedar Cove Christmas“, “Summer on Blossom Street“ ja “The Perfect Christmas“.

Temast on saanud juhtiv hääl ülemaailmses naiskirjanduses ja tema teosed on ilmunud igas olulisemas menukite nimekirjas, kaasa arvatud ajakirjandusväljaannete New York Times, USA TODAY, Publishers Weekly ja Entertainment Weekly omades.

Macomber on mitmekordne kirjandusauhindade võitja ning 2005. aastal võitis ta parima armastusloo eest Quilli preemia. Tema raamatuid on trükitud enam kui 100 miljonit eksemplari.

Debbie ja tema raamatute kohta saate rohkem teavet, kui külastate tema kodulehte aadressil www.DebbieMacomber.com.

Sinu Hiina horoskoop aastaks 2012

2011-08-10T05:04:00.000-07:00

Neil Somerville
Mida draakoniaasta sulle toob.

2012. aasta on Hiina kalendri järgi draakoniaasta. Mida see sulle toob?

Iidne Hiina astroloogiakunst on detailne ennustussüsteem, mida on idamaades kasutatud juba tuhandeid aastaid. Selle sügav tarkus, täpsed iseloomustused ja ennustused on ka läänes kiiresti populaarsust kogunud. „Sinu Hiina horoskoop aastaks 2012” sisaldab kõiki ennustusi, mida sul on tarvis draakoniaastaks – lennukaks ja aktiivseks aastaks, mis on tulvil muutusi ja uusi avastusi.

See astroloogiline käsiraamat sisaldab

kõigi kaheteistkümne Hiina sodiaagimärgi tutvustust;
selgitusi viie elemendi ja selle kohta, kuidas need sinu märki mõjutavad;
ennustust, mida draakoniaasta sulle kaasa toob – avasta, kuidas võid oma tugevamaid külgi ja andeid kõige paremini ära kasutada.

Kurjad mehikesed

2011-03-24T05:15:00.000-07:00

Eno Raud

Kes on Batsill? Ja kes on Nugiline? Nagu kirjanik neid nimetab, on nad kurjad mehikesed, kellele pakub lõbu laste seas haigusi levitada. Oi, nüüd sa vist küll kohkusid! Ära muretse, seda põnevat ja ühtlasi õpetlikku raamatut lugedes saadki teada, kuidas nende paharettide kurjad kavatsused nurja ajada.

Konn

2011-03-24T05:10:00.000-07:00

August Jakobson

Sellest konnaraamatust leiad neli põnevat lühimuinasjuttu.
Saad teada, miks luikvalge konn endale porikarva kuue sai ning kuidas uhke ja upsakas mees roheliseks konnaks muutus. Veel loed, miks hambutu konn ainult putukatest toitub ning kuidas petis konn saunaeite ninapidi vedas.

Karu Lillekäpa töö-ööd

2011-03-24T05:08:00.000-07:00

Tiia Toomet

Karutüdruk Lillekäpp on päris tavaline mängukaru, ainult tema käpaotsad on lillelised. Lillekäpp peab üsna haruldast ametit – ta on mänguasjamuuseumis mänguasjade direktor.
Muuseumis on hulgaliselt mänguloomi, nukke, ronge, autosid ja tinasõdureid, kes päeval vagusasti paigal püsivad, kuid öösel ellu ärkavad ja toimetama asuvad. Siis sünnib muuseumis imepäraseid asju...
Paljudele lastele tuttavast Tartu Mänguasjamuuseumi maskotist pajatavale raamatule on pildid joonistanud Mare Hunt.

Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus

2011-03-24T05:06:00.000-07:00

Erkki Tuomioja

Eesti esimesest iseseisvusperioodist kerkib esile kaks nime: Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts. Nende koostöö ja konkurents on lõimelõngaks ka siinses põhjalikus Jaan Tõnissoni eluloos.
Päts alustas vasakradikaalina, aga lõpetas autoritaarse riigipeana.Tõnisson oli parempoolne rahvuslane, lehe- ja riigimees, kes tõusis mitut keerdkäiku pidi liberaalse opositsiooni juhiks ja kadus Nõukogude salapolitsei vangistatuna. Erkki Tuomioja on valinud oma teosele huvitava lähenemisnurga: ta põimib Tõnissoni elujärkude ja Eesti poliitilise ajaloo sekka samal ajal Soomes aset leidnud sündmusi ja poliitilisi otsuseid. Tulemuseks on biograafia, mida on rikastatud huvitavate tõlgendustega sellest, kuidas geograafia, naabrussuhted, poliitikute isikuomadused ja püüdlused ning sageli tühisedki seigad mõjutavad ajaloo suuri pöördeid ja riikide arengut.

Erkki Tuomioja (s 1946) on Soome poliitik ja kirjamees. Aastatel 2000–2007 oli ta Soome välisminister ja 2008. aastal Põhjamaade Nõukogu president. Ta on kirjutanud 18 raamatut, nende seas ka 2006. aastal Varrakus ilmunud „Õrnroosa. Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses”, mis pälvis Tieto-Finlandia ehk Soome mainekaima aime- ja õppekirjanduse auhinna.

Heinakübar, Viltsuss ja suur Elsa

2011-03-24T05:01:00.000-07:00

Sinikka Nopola, Tiina Nopola

„Heinakübara ja Viltsussi” sarja seitsmendas osas on ka Viltsuss juba koolilaps, ent ta viskab koolist tihti poppi, kuna teda narritakse. Alibulleni preilid jutustavad, et nemad hoidsid kooli ajal koeri ja kasse. Viltsuss otsustab, et hakkab samuti küla loomadega jalutamas käima ning jätab laternapostile vastava teate. Viltsussi klientide koerad pole aga just kõige lihtsamini talutatavad. Peale kõige muu liigub külas varas, kes ei karda midagi peale koerte, kummituste ja kõrguse...

Elu sumedusest

2011-03-24T04:58:00.000-07:00

Kalev Kesküla

Luuletaja, ajakirjaniku ja veinikirjaniku Kalev Kesküla „Elu sumedusest” koondab proosapalu, mis on kirjutatud luuletaja närviga ja samas ühiskonnatundliku käega. Tegemist on elu keskpaika jõudnud inimese mõtisklustega ja tagasivaatega möödunud aastatele. Samas võib leida neis lugudes paralleele ka Mati Undi “Argimütoloogiatega” – kirjutatakse igapäevastest asjadest, kuid lihtsate sõnade taga peitub suurem dimensioon.

Armi ja vana vares

2011-03-24T04:56:00.000-07:00

Marta Sillaots

Marta Sillaotsa lugu ”Armi ja vana vares” jutustab õuekoerast Armist ja vanast varesest Vaagust, keda tühi kõht kimbutama kipub. Kuid kohe-kohe toob perenaine Armile toidupoolist, millest Vaak kavalusega tubli nokatäie endale haarab.
Armi uriseb pahameelest, kuid vares Vaak leiab, et kust siis see vaene vareski kõhutäit peaks leidma. Ja ta lendab, pugu pungil, minema.

Amorina

2011-03-24T04:51:00.000-07:00

Bengt Anderberg

Rootsi kirjaniku Bengt Anderbergi romaan „Amorina“ kujutab autori suguseltsi uskumatut ja ilmselt veidi kokkuluisatud saatust umbes saja aasta jooksul, alates 1830. aastast kuni 1930ndateni. Amorina on raamatu naissoost tegelaste koondnimi. Meessoost tegelased hukkuvad enamasti armastusest või armastuse tagajärjel. Üks keeruline, jube ja liigutav seiklus järgneb teisele, ühest loost kasvab välja teine, kuni jõutakse leidlapsest peategelase, kirjaniku alter ego saatuseni.

Albikära Ants

2011-03-24T04:49:00.000-07:00

Johann Voldemar Jannsen

Johann Voldemar Jannseni „Albikära Ants” on esmapilgul naljakas, kuid süvenenumal lugemisel üsna õpetlik lugu.
Kui vana Ants laadalt ostetud hobuse seljas kodu poole sõidab ja noor Ants talle järele jookseb, kukub külarahvas vana Antsu poisile tehtud ülekohtu pärast hurjutama. Kui siis Ants poja hobuse selga kamandab ja ise maas kõmpida otsustab, saab vana Ants inimestelt jällegi sarjata.
Loost koorubki tõde, et ega ilmarahva tahtmist saa kunagi täita, tuleb ikka oma peaga mõelda, mis õige, mis vale.

Vanaemade vaibad

2011-03-04T03:17:00.000-08:00

Tee järgi ja katseta omamoodi!
Koostanud Kristel Põldma ja Veinika Västrik

Vihikuke on mõeldud praktiliseks abimeheks ärksameelsele kangrule. Valitud formaat ja riputusaasaga spiraalköide võimaldab vihikut riputada kudumise ajaks telje külge.
Lisaks vaiba üldpildile ja detaili fotole on ära toodud kõikide vaipade rakenduse skeemid. Vaipade järjekord vihikus on seatud eri raskusastmete järgi, alates lihtsamast lõpetades keerulisemaga.

Tööstuskaubad. Töövihik kutseõppeasutustele

2011-03-04T03:15:00.000-08:00

Heldi Kikas

Kuulub õpiku "Tööstuskaubaõpetus" juurde.

Tööstuskaubaõpetus

2011-03-04T03:13:00.000-08:00

Heldi Kikas, Sirje Mets, Epp Koger

Kutsekoolide õppuritele ja ka tegevmüüjatele mõeldud õppematerjal teeb lühikese sissejuhatuse tööstuskaubaõpetuse ainesse, püüab luua süsteemi ja anda ülevaate erinevate kaupade liigitamisest, omadustest ja kasutamisese ohutusest. Õppematerjali omandamine kätkeb endas nii individuaaltööd kui arendab meeskondlikku vastutust ja usaldust. Käsitletavad teemad: Kodukeemiatooted, Majapidamiskaubad, Paberi- ja kooli-/ bürookaubad, Elektrikaubad, Mänguasjad, Tekstiilkaubad, Suka- ja sokitooted, Jalatsikaubad, Kosmeetikatooted, Parfümeeriatooted.

Süda ja hing

2011-03-04T03:12:00.001-08:00

Maeve Binchy

Clara Caseyl on käed-jalad tööd-tegemist täis. Probleemid tütarde Adi ja Lindaga, mured uuel töökohal, ja nüüd soovib talt midagi tema eksabikaasa…
Ania jaoks on aga Clara Caseyga kohtumine ime. Ta ei kavatsenud kunagi Poolast lahkuda. Kuid võib-olla parandab uus töö uues riigis murtud südame?
Declan ootab kliinikusse tööle minemist, kuid see, mis pidi olema lihtne, pooleaastane tööülesanne, toob talle tunduvalt enam, kui ta eeldas. Veel on siin isa Brian Flynn, kelle elu pööratakse pea peale, kui ähvardatakse tema mainet, ja kaunis, rõõmsameelne õde Fiona, kes ei suuda oma minevikuraskusi selja taha jätta…
Romaanis „Süda ja hing“ toob Maeve Binchy meieni draama, konfliktide ja suhete möllu kogu soojuse, humoorikuse ja kaasaelamisega, mis on temast teinud ülemaailmsete menuraamatute autori.

Taevane tuli

2011-03-04T03:10:00.000-08:00

Smaragdi rüütlid I
Anne Robillard

Must Imperaator Amecareth ja tema koletislik armee kavatsevad vallutada Enkidievi mandri kuningriigid. Õige pea tabab Sholat verejanuliste lohede ja halastamatute putukinimeste erakordselt julm rünnak. Miks tulid Amecarethi sõdurid pärast sadu aastaid kestnud rahu uuesti Enkidievisse, kattes Shola jäise kuningriigi tule ja verega? Seitse Smaragdi rüütlit – kuus meest ja üks naine – on ainsad, kes suudavad selle mõistatuse lahendada, muuta saatuse kulgu ja lüüa tagasi Kurja väed. Selleks aga peab täide minema kummaline ettekuulutus, mis segab maailma päästmisse väikese kaheaastase tüdruku Kira.
Anne Robillard’d on ajakirjanduses nimetatud „Québeci J. K. Rowlinguks”. “Smaragdi rüütlid” on tõstnud Robillard’ fantaasiakirjanduse tippautorite hulka: raamatut on ainuüksi Québecis müüdud enam kui miljon eksemplari ja see on tõlgitud 15 keelde.

Printsessiraamat

2011-03-04T03:08:00.000-08:00

Caitlin Matthews

Kaunis raamat täis nõuandeid, õpetussõnu ja käitumisjuhiseid, mida peaks silmas pidama üks tavaline väike tüdruk, et temast saaks tõeline printsess. Kaant ehib suur kalliskivi ja raamatuga on väikestele printsessidele kaasas ka kroon.

Oliivipuu

2011-03-04T02:22:00.000-08:00

Carol Drinkwater

„Oliivipuu“ kajastab Carol Drinkwater’i värvikat ja kohati ohtlikku rännakut mööda oliivikasvatuse sajanditepikkusi radu. Reisikiri läbi iidse ja muljetavaldava kevadise Vahemere-maastiku on eelkõige jutustus meie ajast. Mure oma Lõuna-Prantsusmaal asuvat istandust tabanud probleemide pärast – ohtlikud kahjurid, oliivide enneaegne valmimine – sunnib Carolit otsima uut lähenemist oliivikasvatusele. Ülemäärane keemiatoodete kasutamine on tõrjunud välja põlised tavad ja seadnud ohtu tema (ja teiste) saagi. Maailmas toimuvad kliimamuutused nõuavad kohest tegutsemist.
Oma otsingutel suundub Carol lõunasse läbi Hispaania – kus on tänapäeval rohkem oliivipuid kui kusagil mujal maailmas –, Maroko, Alžeeria ja Itaalia, ning naaseb seejärel taas oma istandusse. Üksinda reisiva naisena satub ta keerulistesse olukordadesse, eriti Alžeerias, kus plahvatavad tema saabumisel terroristide pommid, mis laastavad pealinna. Otsustades mitte alla anda, võtab Carol vastu kohalike mesinike abi, kes saadavad teda teekonnal läbi ohupiirkonna. Kirevate ja mõnikord üsna ootamatute kohtumiste käigus satub Carol silmitsi meie aja kriitiliste probleemidega – maaharimine karmis reaalsuses, kus veevarud kiirelt kahanevad – ja lõpetab oma tähtsa teekonna oliivikasvatajate seltsis, kellel on tähelepanuväärne ja leidlik tulevikunägemus.

Maiuspala

2011-03-04T02:20:00.000-08:00

Kate Jacobs

Pisut enne oma suurt 50. juubelit leiab Augusta Gus Simpson, energiline peokorraldaja ja telesarja „Gusiga köögis” juht, end kavandamas sünnipäevapidu, millega ta parema meelega üldse ei tegeleks – tema enda oma. Ta hakkab väsima peoperenaise ja kanaema rollist, hakkab tüdinema olemast naine, kes peab ise endale sünnipäevatorti küpsetama. Olukorra muudab keerulisemaks see, et Gusi reitingute tõstmiseks tahavad Kokanduskanali juhid panna ta paari ilusa ja salakavala Carmen Vegaga, endise Miss Hispaaniaga, kes pole kindlasti mitte keskealine. Aga Gus ei lahku võitluseta. Ta loob uuesti oma saatesarja, muutes selle kokandustunniks otse-eetris, ning kasutab seda ettekäändena, et tuua kokku oma lähedased ja omandada ühiselt mõned elu- ja kokakunsti põhitõed. Uute osalejate hulka kuuluvad tema omavahel nagistavad tütred – muutliku meelega Sabrina, kes on äsja kolmandat korda kihlunud, ja liigagi tõsine Aimee; Troy, Sabrina ekskallim, ja Hannah, Gusi pelglik naaber. Ja samas kui Gus peab toime tulema Carmeni diivaliku käitumisega, tuleb tal kohaneda ka uue kulinaariaprodutsendi Oliveriga, sümpaatse endise pankuriga, kes tõstab pulsi Gusi jaoks rahutukstegevalt kõrgele. Suuremate vaatajaarvude ja kulinaarsete naudingute otsingul taipab Gus, et tal võib õnnestuda nii oma karjääri noorendamine kui ka perekonnaelu parandamine, ning kõigele lisaks ehk isegi oma armuelu turgutamine.

Maailmasõda

2011-03-04T02:18:00.000-08:00

XX sajandi konflikt ja Lääne allakäik
Niall Ferguson

20. sajand oli kahtlemata inimkonna ajaloo üks kõige verisem ja vägivaldsem periood. Sajandile tooni andnud kahes maailmasõjas tapeti märksa suurem osa maailma elanikest kui mis tahes varasemas geopoliitilistelt mastaapidelt võrreldavas võitluses. Lisaks sellele hukkus massiliselt inimesi enam kui kümnes mitmesuguses konfliktis. Mis muutis 20. sajandi ja eriti selle esimese poole nii veriseks? Otsides vastust sellele küsimusele tuleb Niall Fergusoni sõnul silmas pidada eelkõige kolme peamist märksõna: etniline konflikt, majanduslik muutlikkus ja impeeriumide allakäik. Etnilised rahutused puhkevad ennekõike suurte majanduslike muutuste perioodil ning kui see peaks leidma aset impeeriumidele pöördelistel aegadel, ongi ulatuslikud vägivaldsed konfliktid kerged tekkima.
Niall Ferguson (s 1964) on šoti päritolu ajaloolane. “Maailmasõda” on tema seni viimane raamat, tema sulest on varem ilmunud suure menu pälvinud uurimused Briti impeeriumist (Empire, 2003) ja Ameerika impeeriumist (Colossus, 2004)

Lindude rände atlas

2011-03-04T02:17:00.001-08:00

Maailma lindude suurte reiside jälgimine
Malcolm Ogilvie

Miljardite lindude iga-aastane ränne on üks looduse suuremaid mõistatusi ja aukartust äratavamaid vaatemänge. Põlvkondade kaupa on inimesed jälginud seda salapärast nähtust ja imetlenud läbitavaid vahemaid, uskumatute olude talumist ja eksimatut navigeerimistäpsust, mis juhib ühe linnugeneratsiooni teise järel tagasi oma põlistesse pesitsus- või talvituspaikadesse. Ent alles nüüdisajal on hakatud lindude rännet märgistamise ja uudse satelliitjälgimise abil kogu ulatuses lahti mõtestama.Rikkalikult fotodega illustreeritud „Lindude rände atlas“ kasutab novaatorlikke arvutiga loodud kaarte rohkem kui saja linnuliigi rändeteekondade jälgimiseks nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. See raamat võiks rõõmustada kõiki, kes soovivad aru saada lindude rännetest, mis kujutavad endast üht looduse suurtest imedest.

Koos hobusega

2011-03-04T02:15:00.000-08:00

Tuire Kaimio ja Minna Tallberg

Esimene eestikeelne, põhjalik ja rikkalikult illustreeritud teatmeteos hobustest. Raamatus keskendutakse eelkõige hobuste käitumisele, heaolule, probleemkäitumisele, hobuse ja inimese vahelisele suhtele, aga ka sellele, kuidas hobune õpib. Lisaks antakse nõu selle kohta, kuidas on võimalik siduda teooriat igapäevaste situatsioonidega. Raamatule annavad värvi lood elust enesest ning näited, milledes on juttu sellest, kuidas konkreetse hobusega vastavas olukorras käituti.

Koletised

2011-03-04T02:13:00.000-08:00

Simon Sebag Montefiore

Tuntud ajaloolase ja kirjaniku Simon Sebag Montefiore uues, rikkalikult illustreeritud raamatus on üle saja kaasakiskuva portreeloo ajaloo kõige koletumatest meestest ja naistest, kes tundsid ühtviisi naudingut julmast halastamatusest ja piiramatust võimust, keda rõõmustas valu ja kannatuste põhjustamine ning põlgus inimelu vastu. Hunnide Attilast Adolf Hitlerini, Lucrezia Borgiast Ivan Julmani, Jossif Stalinist Saddam Husseinini ja Hiina esimesest keisrist kuni Mao Zedongini – „Koletised” on kaasakiskuv lugemismaterjal ja õpetlik teejuht inimliku nurjatuse kõige suuremate kuritegude juurde.

Kas seal on kedagi?

2011-03-04T02:12:00.000-08:00

Marian Keyes

Anna Walshi elu on täiuslik. Tal on maailma parim töö, kena korter New Yorgis ja suurepärane abikaasa – tema elu armastus Aidan Maddox. Kuni ühel hommikul ärkab ta vigastatuna oma vanematekodus Dublinis ega mäleta, kuidas ta sinna jõudis. Anna püüab paraneda ega mõista, miks Aidan kõnedele ega e-kirjadele ei vasta. Vigastustest paranenud, pöördub Anna tagasi New Yorki, talle hakkab juhtunu aeglaselt meenuma ning ta asub oma abikaasat otsima.
„Kas seal on kedagi?“ on Marian Keyesi seni parim romaan, mis vaatleb humoorikalt ja vaimukalt ka elu süngemaid külgi.

Ingveripräänik

2011-03-04T02:10:00.000-08:00

Cathy Cassidy

Need ajad on möödas, kui Ginger oli eemaletõugatu. Kunagisel trullakal patsikestega lapsel on nüüd meigivahendid ja juuksesirgendaja ning ta pole kunagi tagasi vaadanud – kuni praeguseni. Ginger ja Shannon on parimad sõbrad, aga kui nad hakkavad sõbrustama üksiku Emilyga, muutub kõik. Isegi saksofoni mängiv viltkaabuga poiss ei saa sinna midagi parata – temagi on osa probleemist... Kas Ginger ja Shannon kaugenevad teineteisest või suudavad nad jääda igaveseks parimateks sõpradeks? Naudi raamatut ja maiusta küpsistega, sest raamatust leiad ka fantastilise ingveripräänikute retsepti!

Euroopa kultuuri ajalugu

2011-03-04T02:08:00.000-08:00

aastast 1800 kuni tänapäevani
Donald Sassoon

Selles mahukas raamatus tehakse juttu eurooplaste käsutuses viimase kahesaja aasta jooksul olnud kultuurisaaduste – romaanid, dokumentaalkirjandus, õpikud, eneseabi raamatud, ajalehed ja ajakirjad, kontsertmuusika, muusikainstrumendid ja noodid – loomisest, levitamisest ja tarbimisest. Räägitakse ka lauljatest, heliloojatest ja muusikavirtuoosidest; mitmesugustest teatrižanridest, kaasa arvatud ooper; filmikunsti sünnist ja kasvust läbi kogu 20. sajandi; ringhäälingu tekkimisest ja arengust; eri muusikavormide, sealhulgas levimuusika, ülemaailmsest levikust; mõningate jutustavate žanrite, näiteks järjejutuna ilmuvate romaanide ja koomiksite kokkupuutekohtadest; ajakirjanduse levikust; ja illustratsioonide osatähtsusest raamatutes ning perioodilistes väljaannetes. Lõpuks heidetakse pilk ka vanemate kultuuritarbimise vormide (näiteks muuseumide) uuenemisele ja interneti arengule.

Esimees Mao

2011-03-04T02:06:00.000-08:00

Rääkimata lugu
Jung Chang ja John Halliday

Mao Zedong (1893–1976) oli üks 20. sajandi suurimaid diktaatoreid, kes juhtis ligemale nelikümmend aastat Hiina Rahvavabariiki, seistes Hiina Kommunistliku Partei eesotsas.
Jung Changi ja Jon Halliday koostöös 2005. aastal valminud Mao biograafia on tänaseni kõige põhjalikum käsitlus Hiina diktaatori elust. Raamat põhineb pikaajalisel uurimistööl ja intervjuudel Maole lähedal seisnud ja temaga kokku puutunud inimestega. Autorid näitavad meile senitundmatut Maod, keda tegelikult ei kannustanud ei idealism ega ideoloogia, vaid sügav võimuiha. Pärast seda, kui Mao oli kogu Hiina 1949. aastal oma võimule allutanud, sai tema salajaseks eesmärgiks valitseda kogu maailma. Seda unistust ellu viia püüdes põhjustas ta 38 miljoni inimese surma ja maailma ajaloo suurima näljahäda. Kokku suri Mao valitsemise all rahuajal üle 70 miljoni inimese.
Kombineerides põhjalikku uurimistööd suurepärase jutustamisoskusega, kirjeldab biograafia Mao julmi võimumänge ja tema hirmuvalitsust: tema esimesed ohvrid olid talupojad, siis intellektuaalid ja viimaks ta oma sisering. Kirjeldatakse Mao iseloomu ning tema uskumatut käitumist oma lähedaste – naiste, armukeste ja lastega.
Raamatu autor Jung Chang (s 1952) on pärit Sichuani provintsist Hiinas. Enne Sichuani ülikoolis inglise keelt õppima asumist jõudis ta olla talutööline, terasetööstuse tööline ja elektrik. 1978. aastal lahkus ta Hiinast ning sai stipendiumi õppimaks Yorki ülikoolis, kus ta 1982. aastal omandas esimese Hiina Rahvavabariigi kodanikuna Suurbritannias doktorikraadi. 1991. aastal ilmus tema sulest auhinnatud perebiograafia „Metsluiged“ (eesti k. 2001). Tema abikaasa Jon Halliday (s 1939) on endine Londoni ülikooli King’s College’i vanemteadur, kes on kirjutanud mitmeid raamatuid Aasia ajaloost.

Bussiga Poolas. Ülemine ring

2011-02-02T06:34:00.001-08:00

Olev Remsu
Kui palju olen ma Poolas olnud?“ küsib Olev Remsu ja tõdeb, et vist rohkem kui sada korda. Peamiselt on ta Poolast läbi sõitnud, olnud giidiks bussireisidel Pariisi, Prahasse ja mujale Euroopasse. Ja ikka on ta kuulnud reisirahva õhkamist: “Kui seda Poolat ees ei oleks!” või ka nõukogudeaegset sõnakõlksu “kuritsa ne ptitsa i Polša zagranitsa” (kana pole lind ega Poola välismaa).

„Tegelikult on Poola võrratu maa, mida võib alahinnata üksnes inimene, kes sellest midagi ei tea,“ kinnitab selle raamatu autor. „Üks põhjusi, miks olen sule haaranud, on sama, mis paneb mu bussi esiistmel hasartselt Poolast jutustama – tahan, et meie rahvas hakkaks seda riiki vääriliselt hindama

Pööningujutud

2011-02-02T06:31:00.000-08:00

Tarmo Teder
14st lühijutust koosnev raamat.

Meri annab, meri võtab
Päike tõuseb, päike loojub
Kaart toob, kaart viib
Raha tuleb, raha läheb
Inimene sünnib, inimene sureb
Kosmos süttib, kosmos kustub
Armastus põleb, pööning jääb.

Onu Bella. Ma võtsin viina

2011-02-02T06:23:00.001-08:00

Igor Maasik
Seda võib nimetada autobiograafiaks, memuaarteoseks, ilukirjanduslike sugemetega ajalooks. Neil intiimsetel lehekülgedel avab autor oma tundliku hinge. Bella jutustab ajast ja elust, pildistab inimesi ja sündmusi, analüüsib impulsse, mis inspireerinud tema loomingut. Tekstid pakuvad rikkalikult äratundmis- ja avastamisrõõmu ning suurt lugemismõnu. Nii muusikas kui kirjatöös on Bella trump stiil. Ajal, mil Eesti kirjandus kubiseb nilbustest, eriti seksist, jääb Onu Bella maitsekaks ning väljapeetuks: ta räägib mõndagi keppimisest, nikkumisest, nussimisest ja tahapanemisest, kuid seksist – mitte sõnagi.

Mõmmi jõuluaabits

2011-02-02T06:15:00.000-08:00

Heljo Mänd
”Mõmmi jõuluaabits” on Heljo Männi uus rõõmus sündmusterohke jõuluraamat. Mõnus Mõmmi-pere on paljudele tuntud-teatud Heljo Männi raamatute ja telesaadete kaudu. Seekord lähete koos Mõmmi-Mai, Mõmmi-Mari, Mõmmi-Beebi, Leelo Leevikese, Jänku-Janku ja Rebase-Rihoga jõuludeks ettevalmistusi tegema. Ja kõik need ettevalmistused on erakordselt üllatuslikud.
Et kõigi nende üllatuslugude juurde ka Rebase-Riho krutskid kuuluvad, on ütlematagi selge.

Muutlik

2011-02-02T04:18:00.000-08:00

Jaak Jõerüüt
„Muutlik“ on tuntud eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdi uus proosateos. Žanriliselt võiks seda pidada pihtimusromaaniks, kuna raamatu sisuks on diplomaadist kirjaniku igapäevatoimetused Lätis ja Eestis viimastel aastatel. Samas eristab teost tavapärasest romaanist see, et peatükid on fragmentaarsed ja segamini paisatud, ajaline lineaarsus on kadunud. Raamat ühendab ülima personaalsuse ülima igavikutundega. Argipäevakirjeldustest kasvavad välja hoopis suuremad küsimused aja ja sündmuste suhtelisusest, kogu inimrabelemise mõttekusest ning olemise talumatust kurbusest.

Raamat-kalender 2011

2011-02-02T04:13:00.000-08:00

Iga-aastane mitmekülgsete artiklite ning kalendriandmetega raamat.

Hajameelsus

2011-02-02T04:12:00.000-08:00

Virve Osila
Luulekogu

Eesti kroonil kroonitud

2011-02-02T04:11:00.001-08:00

Meie krooni ilu ja sisu
Loone Ots
See raamat räägib Eesti krooni lugu, mida võiks võrrelda suure pere saagaga. Üks mõte hargneb paljudesse suundadesse, ulatub üle mitme aja ja äratab vaheldumisi erisuguseid tundeid. Miks näevad kroonid meie käes ja kotis välja just sellised, nagu need on? Millega saab siduda krooni vaimset väärtust? Milline on olnud oma raha sõnum? Millest jutustavad pildid rahatähtedel ja kes on nende autorid? Raamat on illustreeritud rohke foto- ja pildimaterjaliga, mis tutvustab Eesti krooni läbi aegade.

Rebasesaare printsess

2011-02-02T03:54:00.000-08:00

Siiri Laidla
„Rebasesaare printsess” räägib loo väikesest Nööbikust, kelle unenägu saab tõelisuse mõõtmed ja parandab poisi igatsustõvest. Nööbik satub kuldse liblika tuules hingekosutavale Sinikõrva lastemaale, kuhu on kokku tulnud lapsed, kes vajavad tröösti. Onu Ummi juhatusel võetakse üheskoos ette igasugu vahvaid asju, kuni korraga muutuvad sündmused lausa põneviku vääriliseks ja Lastemaad ähvardab võõra võimu alla langemine. Nii läheb, kui Lastemaale saabub Hulda, kes tahab seal maksma panna oma korra.

Mati Nuude

2011-02-02T03:53:00.001-08:00

Liidia Nuude
2011. a. veebruaris möödub 70 aastat Mati Nuude sünnist, sama aasta märtsis aga 10 aastat tema surmast. Mati Nuude elu ja tegevus väärivad lugupidamist, sest ta on jätnud nii tõstesporti kui ka Eesti kultuuriellu oma jälje.

Autor Liidia Nuude: "Mati oli minu abikaasa. Raamat on eeskätte Matist, kui inimesest. Olen lähtunud Mati Nuude päevikust. Sellest, mida mees jutustas oma elust ja millised olid tema mõtted ning mis on minu abielumälestused. Raamatus tõin ära ka paljude tuntud inimeste mälestused Mati Nuudest (Taimu Viir, Jaan Talts, Ivo Linna, Erich Krieger, Ada Lundver jt)

Kükitav mannatera

2011-02-02T03:51:00.000-08:00

Ja teisi eesti laste nalju
Koostanud Ilona Martson
Raamat on valminud lasteajakirja Täheke naljavõistlusele saadetud töödest. Võistlusega, mis on toimunud juba 2006. aastast, ühines tänavu Õpetajate Leht.

Võistlusel osalesid nii lapsed kui täiskasvanud. Seetõttu leiab sellest kogumikust nii laste anekdoote ja iseloodud nalju kui vanemate ja vanavanemate kirja pandud naljakaid ütlemisi, mida nende põnnid kuuldavale toonud on, samuti ka kummalisi avastusi, mis on koolis õpetajatele teatavaks saanud. Vahvate illustratsioonidega on naljalugusid täiendanud animafilmidega maailmakuulsuse pälvinud Olga Pärn.

Eesti kunsti ajalugu 5. köide (1900-1940)

2011-02-02T03:47:00.000-08:00

History of Estonian Art
Aastad 1900–40 olid Eestis rahvusliku kunstikultuuri kujunemisel otsustav aeg. Ilmet võtsid kõik euroopalikud kunstiinstitutsioonid – kiirelt kasvav kunstnikkond ja püüdlikult õppiv kunstivaataja, näitused, kriitika, ühingud, koolid, kogud, toetused jne. 20. sajandi alguses oli eestlaste kunst ja arhitektuur baltisakslaste oma kõrval tärkav teine, aga perioodi lõpul domineeriv peavool. Noor-Eesti sõnastatud eestlaseks jäämise, kuid eurooplaseks saamise üleskutse, tähendas vabatahtlikku joondumist lääne kultuuri dominantriikide ja kunstimetropolide mudelite järgi. Eesti kunstnike Euroopaga haakumise katsed muudab eriliseks nende sattumine rahvusvahelise avangardismi kõrgaega. Linnastumise, moderniseerimise ja rahvuseks kasvamisega kaasnevad pained ning enesetunnetuse kujunemine moodustavad küll peajoone, kuid ei iseloomusta kogu toonast Eesti kunsti.
Köites käsitletakse ka erinevate rahvusrühmade loodud kunsti, naiskunstnike probleemistikku ning mõningaid ilminguid (disain, fotograafia), mida alles nüüd on hakatud kaasama visuaalkultuuri ajalugudesse

Wõlukunst

2011-02-02T03:45:00.000-08:00

Septimus Heapi esimene raamat
Angie Sage
Septimus Heap, seitsmenda poja seitsmes poeg, kaob oma sünniööl, kui ämmaemand on ta surnuks tunnistanud. Selsamal ööl leiab Septimuse isa Silas Heap koduteel lumest tekki mähitud lapse – kannikesekarva silmadega vastsündinud tüdrukukese. Ja selsamal lumisel ööl saab Marcia Overstrand ebatavaliseks võluriks.
Heapid võtavad väikese tüdruku enda juurde, panevad talle nimeks Jenna ja kasvatavad teda nagu oma last. Aga kes on see müstiline väike tüdruk ja mis juhtus tegelikult nende armastatud poja Septimusega? Kümme aastat hiljem tuleb välja, et need sündmused ei olnud sugugi juhuslikud. Heapide elu muutub tundmatuseni ja nad haaratakse uskumatutesse seiklustesse. Mäng käib elu ja surma peale ...

ANGIE SAGE on lastele ja noortele kirjutanud üle tosina raamatu ning nii mõnegi ise ka illustreerinud. „Septimus Heap: Wõlukunst” on tema esimene pikem jutustus. „Septimus Heapi“ sarja seitsmest raamatust on ilmunud viis, mis peagi ka eesti keeles ilmavalgust näevad. Üle maailma on sari tõlgitud juba 32 keelde ja müüdud üle 32 miljoni eksemplari.

Võite külastada tema kodulehte www.septimusheap.com.

MARK ZUG armastas fantaasialugusid juba teismelisena. Ta on illustreerinud mitmeid kaardimänge, sealhulgas „Magic: The Gathering and Dune”, samuti raamatuid ja ajakirju. Ta elab Pennsylvanias.

Ajaga silmitsi. Meenutusi Alo Mattiisenist

2011-02-02T03:44:00.000-08:00

Toomas Muru
Järgmisel aastal oleks 50-seks saanud helilooja Alo Mattiisen (1961-96). Alo Mattiisen oli mees, kes muutis oma isamaaliste lauludega Eestimaa ja Nõukogude Liidu saatust, kellest on saanud laulva revolutsiooni sümbol. Läbi pereringi ja sõprade meenutuste saame heita intiimse pilgu ühe vägagi vastuolulisele ja tundliku inimese hingemaastikule. Kõik pole nii lihtne nagu esmapilgul tundub.
Raamatust leiab Ivo Linna, Mart Laari, Jaak Ojakääru, Erkki-Sven Tüüri, Jüri Piheli, Raul Vaigla ja paljude teiste Alot lähemalt tundnud inimeste meenutusi.

Kristina

2011-02-02T03:42:00.000-08:00

Jaan Martinson, Kristina Šmigun-Vähi
Võib öelda, et Kristina biograafia on Eestis märgilise tähendusega. Varem pole ükski sportlane rääkinud oma elust, võitudest ja kaotustest, tunnetest ja emotsioonidest nõnda avameelselt ega tõmmanud katet kulissidetaguselt maailmalt nõnda pärani.

Raamat annab Kristinast pildi kui tavalisest Eestimaa tüdrukust, kel on oma pahed ja nõrkused, kuid kes julges mõelda suurelt ja täitis oma unistused. Ent unistustemaale jõudmise eest tuleb maksta ränka hinda. Kristina kirjeldab rõõme ja läbielamisi nende veerandsaja aasta jooksul, mil ta suusatamises on olnud, selgitades taustu ja tagamaid, mis seni varju jäänud. Lisaks avaneb paljudelt saladustelt katteloor.

Keha

2011-02-02T03:39:00.000-08:00

Stephenie Meyer
Melanie Stryder keeldub haihtumast. Meie maailma on vallutanud seninägematud vaenlased. Inimesed muutuvad nende sissetungijate kestadeks, nende meeled allutatakse, sellal kui kehad jäävad puutumata ning jätkavad oma elu pealtnäha endiselt. Enamik inimkonnast on alistatud. Kui Melanie, üks vähestest allesjäänud mässajatest, kinni võetakse, on ta kindel, et see on tema lõpp.
Rändajat, sissetunginud “hinge”, kes sai Melanie keha, hoiatati probleemide eest, mis kaasnevad inimkehas elamisega: rabavad emotsioonid, mälestused. Aga üht probleemi ei osanud Rändaja oodata: et tema keha eelmine asukas keeldub oma meeltest lahti ütlemast. Rändaja uurib Melanie mõtteid, lootes avastada allesjäänud inimvastupanu asukohta. Selle asemel täidab Melanie Rändaja mõtted kujutluspiltidega mehest, keda Melanie armastab – Jaredist, end ikka veel varjavast inimesest. Võimetu end oma keha ihalustest eraldama, hakkab ka Rändaja igatsema mehe järele, kelle leidmine on talle ülesandeks tehtud. Kui Rändajast ja Melaniest saavad väliste jõudude mõjul vastu tahtmist liitlased, alustavad nad ohtlikke ja ebakindlaid otsinguid, et leida mees, keda nad mõlemad armastavad. Stephenie Meyer, üks meie aja kõige vastupandamatuid kirjanikke pakub paeluva ja unustamatu romaani armastuse järjekindlusest ja inimlikkuse olemusest.

Stephenie Meyer on menusarja Videvik autor. Ta on lõpetanud Brigham Youngi ülikooli kraadiga Inglise kirjanduses ning elab praegu Arizonas koos oma abikaasa ja kolme pojaga. „Keha“ on tema esimene romaan täiskasvanutele.

Gort Ashryn III osa. Rahu

2011-02-02T03:37:00.000-08:00

Leo Kunnas
Ülimastaapse haardega "Gort Ashryn" jutustab Anton Irv VIII, Eesti Vabadussõja teenimatult vähetuntud kangelase klooni saaga 1000 aasta pärast aset leidvates tulevikusõdades.
Aastatel 2009 ja 2010 Eesti Ulmeühingu auhinna Stalker pälvinud triloogia viimases osas juhib Anton invasiooni minevikku, et väärata inimeste omavahelise sõja aina meeleheitlikumaid pöördeid võtvat kulgu. Sõda on küll karm, aga rahu osutub veel karmimaks.

Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2010-2011

2010-12-17T03:07:00.000-08:00

Seadus ja kommentaarid, näidised
Madis Peil

Kogumik annab võimalikult lihtsalt ülevaate kõikidest sammudest, mida tööandja peab oma töötajate ohutuse ja tervishoiu tagamiseks astuma. Kirjeldatud on õigusaktidest tulenevaid konkreetseid nõudeid ning varustatud need näidiste ja vajadusel kommentaaridega. Kogumikku kuulub CD-ROM sadade dokumendinäidistega.

Sütelkõnd

2010-12-17T03:06:00.001-08:00

Erna Kupperkukk

Luulekogu.

Nagu romaan

2010-12-17T03:04:00.000-08:00

Daniel Pennac

Daniel Pennaci (s 1944) üks rahvusvaheliselt kõige menukamaid teoseid on pühendatud lugemisele, täpsemalt küsimusele, miks noored tänapäeval ei loe piisavalt ja kuidas seda olukorda parandada. Kuigi sisult tõsine, on raamat kirjutatud väga ladusalt, loetavalt ja vaimukalt. Autor lähtub oma kogemusest kooliõpetajana ja lapsevanemana, et kritiseerida mitmeid kivistunud aruaamisi laste lugema õpetamise vallas. Tema raamat on ühtaegu pedagoogiline lugemisõpetus kui ka liigutav kiidulaul lugemise vajalikkusele.

Kõik kanged mehed

2010-12-17T03:02:00.000-08:00

Peep Ehasalu

Lõbus tänapäevane muinasjutt esimestele klassidele.

Kus sõnu, seal mõnu

2010-12-17T02:56:00.000-08:00

Valimik vanasõnu noortele
Koostanud Piret Voolaid

Vanarahva tabavaid, tuntud ja vähetuntud tähelepanekuid headusest ja kurjusest, tööst ja töötegemisest, tarkusest ja rumalusest, virkusest ja laiskusest, rikkusest ja vaesusest ning paljust muust inimmaailmale omasest. Nii mõnigi mõttetera üllatab oma tänapäevasuse ja värvikusega. Leidub ka valik õpilaste ümbertehtud vanasõnu ehk naljasõnu.
Raamat on koostatud Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi põhjal.

Kodulinna ingel

2010-12-17T02:54:00.000-08:00

Kristin Steinsdottir

Askur on üheksaaastane poiss, kes elab emaga ühes Reykjaviki kortermajas. Paljud arvavad, et selles majas elavad täiesti tavalised inimesed, aga Askur teab paremini. Seal elavad libahunt, Pipi Pikksukk, jahimees, nõiamoor ja valges kleidis väike ingel.
"Kodulinna ingel" pälvis 2002. aastal Põhjamaade lastekirjanduse preemia. Raamatut on tunnustatud ka Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) preemia ning Islandi raamatuillustratsiooni preemiaga.

Geniuste maskimäng

2010-12-17T02:52:00.000-08:00

Fritz von Herzmanovsky-Orlando

Fritz von Herzmanovsky-Orlando (1877–1954) oli Austria aristokraat, kes varaavastatud kroonilise neerutuberkuloosi tõttu loobus 1916. a. arhitekti ametist ja pühendas kogu oma materiaalselt kindlustatud pika elu kirjutamisele, joonistamisele ja maalimisele. Tema žanr võiks kanda nime “satiirilis-humoristlik-fantastilis-müstiline romaan”. Oma peateose, juba 1928/29. aastal kirjutatud “Geniuste maskimängu” käsikirja pakkus ta 34 kirjastusele, kuid ükski ei tihanud seda välja anda. Kardeti, et sellist turgatuste tulva ei suuda lugeja alla neelata. Siis võttis asja käsile FHO ammune austaja Friedrich Torberg ning avaldas ta teosed tugevalt kärbituna. Eesti tõlge tugineb 1989. a. ilmunud täielikule tekstikriitilisele editsioonile. Eksklusiivne, limiteeritud tiraažis nummerdatud väljaanne on illustreeritud autori joonistustega.

Emily the Strange

2010-12-17T02:51:00.000-08:00

Kaotatud päevad
Rob Reger, Jessica Gruner

KES ON EMILY THE STRANGE

Ta on mässaja.
Ta armastab kasse.
Ta on kõike muud kui tavaline.
Ta on Emily the Strange.

Ta kannab iga päev sedasama musta kleiti.
Ta suudab hüpata kõrgete ehitiste otsa… arvatavasti… kui tal selleks tuju tuleb.

Suurema tõenäosusega aga tukub ta oma nelja musta kassiga;
või jämmib trummide/kitarri/saksofoni/tsitriga;
või töötab metsiku keerleva roiskveetorude seinamaali kallal;
või sunnib kedagi kolmteist korda järjest kiiresti „metsik keerlev roiskveetorude seinamaal“ ütlema… ja näitab ise näpuga ja naerab.

Emily the Strange on tuntud rahvusvahelise moe kaubamärk

Ehatähe valgus

2010-12-17T02:48:00.000-08:00

Arvo Vallikivi

Läbi aegade on inimesed katsetanud ja loonud. Vahel on asi paremini välja kukkunud, vahel pole nagu päriselt asja saanud, aga mõte on jäänud. Praegu kasutame me nende inimeste loomingut, kelle nime me ei tea, ega tea ka suuremat nende elust. Vahest vaid muinasjuttudest...

Eesti lastejuttude kuldraamat

2010-12-17T02:46:00.000-08:00

Olivia Saar

„Eesti lastejuttude kuldraamat” sisaldab meie lastejuttude paremikku alates lastekirjanduse algusaastatest 19. sajandil kuni tänapäevani välja.

„Eesti lastejuttude kuldraamatus” on järgmised osad:
1. Kutsuv loodus (E. Krusten, „Siili ninarätt”; H. Väli, „Maailm”; H. Jõgisalu, „Ema õunapuu”; J. Rannap, „Põder, kes käis varvastel” jt.)
2. Kodu ja kodusoojuse loojad (A. Tigane, „Ilus ema”; V. Miller, „Unejutt vanaisale”; A. Valton, „Mehed”; I. Lember, „Laps visiitkaardiga” jt.)
3. Tarkus tuleb tasapisi (J. Oro, „Tindipott ja sulepea”; H. Rammo, „Luuletaja”; E. Raud, „Vesi ahjus”; L. Tungal, „Kohati koolilaps” jt.)
4. Mäng ja töö käib käsikäes (J. Parijõgi, „Koduseid talitusi tegemas”; L. Tigane, „Sukk”; H. Mänd, „Käsu korras”; H. Käo, „Karjas” jt.)
5. Krutskite kukerpallid (J. V. Jannsen, „Albikära Ants”; K. A. Hindrey, „Seene-Mikk”; P-E. Rummo, „Päris- ja välismaalane”, A. Kivirähk, „Lõbus hommik” jt.)
6. Tõsisemad tõdemused (A. H. Tammsaare, „Poiss ja liblikas”; R. Põder, „Kompvekitoos”; T. Toomet „Kurbusest vanal ajal” jt.)
7. Jõulust jaani (J. Parijõgi, „Andu raadio”; J. Rannap, „Kuidas jõulumeest oodata”; O. Saar, „Kummaline kuju”; K. Kass „Vana ja uus aasta” jt.)

„Eesti lastejuttude kuldraamat” on mahukas jutuvalimik ja ka teatmeteos, milles on autorite register, pealkirjade register ja illustraatorite register.
„Eesti lastejuttude kuldraamat” võiks olla nii igas kodus, lasteaias, koolis kui ka raamatukogus. Samuti on see väärtuslik kingitus igale eesti lastekirjanduse sõbrale.

Afgaanide vang

2010-12-17T02:44:00.000-08:00

Ants Eert

Teises maailmasõjas noore eestlasena Siberisse, sealt Kesk-Aasiasse ja eluga riskides Afganistani jõudnud kirjaniku analüütiliselt ja muhedalt kirjutatud raamat sõjaaegsetest Afganistani vanglatest, slummidest ja bandiitidest kubisevatest mägedest - erinevatest kultuuriruumidest, sõprussuhetest, usutõdedest, käitumisnormidest.

Abielutõotus

2010-12-17T02:40:00.000-08:00

Armastuse lugu
Elizabeth Gilbert

Elizabeth Gilberti menuraamatu “Söö, palveta, armasta” lõpus armus autor Felipesse, kes on sünnilt brasiillane, omab Austraalia kodakondsust ja elas nende tutvumise ajal Indoneesias. USA-sse kolimise järel vandus armastajapaar teineteisele igavest truudust ja sellele lisaks vahetas pühaliku tõotuse mitte iialgi, mitte eladeski, tulgu, mis tuleb, abiellu astuda. (Mõlema minevikku tumestas košmaarne lahutus. Aga see selleks.) Kuni ühel päeval astus mängu saatus USA valitsuse näol, mis – Felipe riiki sisenemisel ootamatult kinni võtnud – seadis nad valiku ette: te kas abiellute või Felipe jalg ei astu enam kunagi USA pinnale.
Praktiliselt abielluma mõistetud, püüdis Gilbert võita oma abielufoobiat teema ülipõhjaliku lahtimõtestamisega, lootes ajaloo uurimise, inimeste küsitlemise ja lõputute arutlustega jõuda selle visalt püsiva institutsiooni sügavama olemuseni. Antud edasi autorile omase vaimukuse, intelligentsi ja empaatiaga, valgustab “Abielutõotus” läbi ka abielu-teema kõige hämaramad nurgatagused, käsitledes selliseid küsimusi nagu partnerite ühtesobivus, hullutav kirg, truudus, peretavad, ühiskonna ootused, lahutusoht ja kammitsevad kohustused. Gilberti meenutustest saab lõpuks selgepilguline armastuse ülistus, mis ei vaiki maha ka neid vastuolusid ja soovimatuid tagajärgi, mis tabavad puhast tunnet, kui see surutakse tegelikkuse raamidesse.

Päev Rein sepa talus

2010-11-15T01:18:00.001-08:00

http://www.moisakyla.ee/dok/teade_rein_sepp.pdf

Perekonna loomine

2010-11-11T05:40:00.001-08:00

Anatoli Nekrassov, Natalja Geizan

Armastus ja kaine lähenemine perekonna loomisele – kas need on korraga võimalikud? Kas on olemas reegleid, mille järgi on võimalik õnnelikku perekonda luua? Kas perekond on nüüdisaegses ühiskonnas üldse vajalik?

Autorite arvates on perekond vaieldamatult vajalik praktiliselt kõigile – just perekonnas toimub inimese kõige sügavam ja mitmekülgsem areng ja armastuse ruumi laienemine. Kuid perekond tuleb luua uutel alustel. Käesolev raamat räägibki sellest, millised need alused on.

Teie ees on esimene laiale lugejate ringile mõeldud perekonnaõpik, iga perekonna loomise käsiraamat. Sellele materjalile toetudes võib perekonnasuhted kujundada kooskõlas nüüdisaegse maailmavaatega. Keerulisi ideid ja kontseptsioone on käsitletud lihtsalt ja arusaadavalt; raamat on mõeldud toetama peresuhete praktilist kujundamist.

"Perekonna loomine" on triloogia esimene raamat, kus kirjeldatakse samm-sammult perekonna planeerimise, loomise ja arendamise etappe.

Minu Ibiza

2010-11-11T05:38:00.000-08:00

Kati Lumiste

Ibiza on Hiiumaa suurune maalapp keset Vahemerd, mida mulle reklaamiti kui kohta, kus 60% elanikkonnast on seksuaalse hälbega või narkomaanid. Ibizal on Euroopa suurimad diskoteegid, siin lokkab narkoäri ja vabameelsus. Mõne jaoks põrgu, teise jaoks paradiis.
Ibizal on aga ka varjatud pool, kirgas kargus, mis avaldub eriti selgelt siis, kui hooaeg on läbi ja turistid ära lähevad. Ibizal otsivad ennast ja kadunud aegu hipid-lillelapsed ning teised armastusse ja vabadusse uskujad.
„Minu Ibiza“ pole vaid lust ja lillepidu, on ka valu ja haiget saamist nagu päris elus ikka. Selle raamatu siduv aines ja selgroog on mu kirju elu. Tung minna, olla teel, avastada ennast ja oma identiteeti mujal. Minna üksi, häälega. Minna väikese lapsega. Armastuse otsimine, vaimustuse leidmine.

Mait Agu. AQ

2010-11-11T05:33:00.001-08:00

Anneli Ammas

1998. aasta 1. septembril vapustas Eestit vaid 46-aastase Mait Agu traagiline hukkumine autoavariis. Samal päeval oli tantsupedagoog õnnitlenud oma poega Märt Agu Tallinna ülikoolis tantsuerialal õpingute alustamise puhul. Tema pea oli ideedest pungil nagu alati, kuid nüüd tuli neid teostada juba tema õpilastel ja kolleegidel.

Läbi pikkade eneseotsingute oma tõelise kutsumuse, tantsuni jõudnud Mait Agu oli napi veerandsajandiga kinnistanud end Eesti tantsuajalukku: tema õpilaste ja nüüd juba nende õpilaste kaudu valitseb ta siiani eesti tantsu üle.

Selles raamatus räägivad kirglikust loojast Mait Agust tema lähedased, kolleegid ning õpilased. Neil ei olnud Maidu kõrval kerge, aga nad olid nõus temaga koos tema pööraselt keerlevas elus kaasa tormama.

Liiviküla ehk Lifljandia

2010-11-11T05:31:00.000-08:00

Olev Remsu

Reisikiri on kirjanik OLEV REMSU üks meelisžanre, mille eest on lugeja talle ka rohket tunnustust jaganud. Reisimehena on tal kannatlikkust ning võimet trotsida kõikvõimalikke teekonnaraskusi, samas oskust lävida erinevate inimestega, kirjanikuna terast silma märkamaks võõrsil uut ja iseloomulikku. Tähelepanu väärivad on tema situatsioonikoomilised olukorrad, ta omapärane huumor ja muhedus.
2008. aasta suvel koos TIIT PRUULIGA tehtud pikk rongireis viis nad läbi kogu Siberi lõpuks Vaikse ookeani äärde; reisi tõeliseks sihtkohaks oli eestlastest väljarändajate küla, kus reisimeestel õnnestus kohtuda ka selle viimaste eestlastest asukatega.

Liblikasonaat

2010-11-11T05:30:00.001-08:00

Ketlin Priilinn

Ta ütles, et ma ei sure. Ta ütles, et ma ei sure. Nii korrutasin endale mitu korda, püüdes neisse sõnadesse veidigi uskuda ja meenutada inimesi, kes kõik samuti selle haigusega on võidelnud ning selle edukalt selja taha jätnud. Neid oli ju päris palju! Ja ometi tuli mulle esimesena meelde hoopis vanatädi Krista, kes nelja aasta eest oli pärast pikka ja rasket verevähi põdemist sellele koletislikule haigusele lõpuks alla vandunud.

„Liblikasonaat” jutustab noorest kolme lapse emast, kellel avastatakse ootamatult vähk. Just samal ajal kaotab tema mees töö. Need kaks korraga juhtuvat tragöödiat keeravad niigi kriisis olnud pereelu täielikult pea peale.

„Liblikasonaat” on Ketlin Priilinna kuueteistkümnes raamat ja ühtlasi kirjastuse Tänapäev 2010. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö.

Lembitu

2010-11-11T05:28:00.000-08:00

Eestlaste kroonimata kuningas
Mart Helme

Kes oli tegelikult Lembitu, kelle nime me ju kõik teame? Milline oli tema maailm, milline tema Eesti? Need ja paljud teised on küsimused, millele siin raamatus vastuseid otsitakse, vaadeldes uudse pilguga tollaseid poliitilisi olusid ning eestlaste keerulisi suhteid naaberhõimude ja -riikidega.

Läbi tollaste sündmuste värske sõjaajaloolise analüüsi püüame välja selgitada, millised võisid olla Lembitu poliitilised eesmärgid, kuidas õnnestus tal saavutada nii oluline positsioon eestlaste malevate eesotsas, kuidas koguda Madisepäeva lahingusse üle terve Eesti kuus tuhat meest. Siiski jääb vastuseta hulk küsimusi: Lembitu langemise täpsemad asjaolud, tema maharaiutud pea asukoht, tema võimalik saatus parema ajaloolise õnne korral...

Kas Lembitust oleks võinud saada Eesti kuningriigi rajaja ning kuningas? kas Lembitu juhtimisel oleks eestlastele osaks saanud parem ja suurem ajalugu?

Koer taskus

2010-11-11T05:26:00.000-08:00

Heljo Mänd

Kes on Nässu? Ühe väikese Taavi-nimelise poisi suur sõber, tilluke vahtkummist kutsu. Suur sõber ei peagi alati kasvult suur olema, sest sõpruses kasv ei loe. Sõpruses loevad ühesugused soovid, ühised mängud ja ühtehoidmine. Aga mängudes on Nässu ja Taavi lahutamatud. Sellisest kindlast sõprusest jutustabki „Koer taskus”.
Mitmele põlvkonnale armsaks saanud lasteraamatule on vahvad pildid joonistanud Anne Linnamägi.

Eesti Vabariigi mündid ja paberraha 1991-2010

2010-11-11T05:25:00.000-08:00

Allan Tohv

Raamatus u. 200 kõrgekvaliteedilist reproduktsiooni eesti müntidest (59) ja paberrahast.

Doktor Baskini anekdooditeraapia

2010-11-11T05:22:00.000-08:00

Eino Baskini 1000 anekdooti terviseteemadel.

Baskini anekdoodid võivad põhjustada kõrvaltoimeid. Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed on naer ja meeleolu tõus. Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida siin ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Anekdoote võib tarbida igapäevaselt söögiaegadest sõltumatult. Juhusliku üleannustamise korral tõenäoliselt tõsiseid probleeme ei teki.

Sobib kasutamiseks ka raseduse ja rinnaga toitmise ajal.
Baskini anekdoodid ei ole soovitatavad lastele, kuna efektiivsus ja ohutus ei ole tõestatud.
Kui teil on lisaküsimusi selle raamatu kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Põhjamaade raamatukogunädal

2010-11-11T05:18:00.001-08:00

Põhjamaade raamatukogunädal!

8.-14. novembrini kestab Põhjamaade raamatukogunädal
Aasta kõige pimedamal ajal korraldavad Põhjamaade raamatukogud ja Põhjala Ühing alates 1997. aastast Põhjamaade raamatukogunädalat. Seekordne on 14. See tähendab seitset päevatäit näitusi, ettelugemisi, raamatu tutvustusi ning debatte raamatukogudes, koolides, seltsimajades Põhja- ja ka Baltimaades.
Tänavuste raamatukogupäevade teema on

"Maagiline Põhjala"

Raamatukogus on väljapanek raamatutest "Põhjamaade romaan"

Kirjandustuur 2010

2010-10-25T05:42:00.000-07:00

Kolmapäeval, 3. novembril kell 14.00 on võimalik kohtuda kirjanikega Karksi Valla Kultuurikeskuses

Järelkaja

2010-10-09T00:40:00.000-07:00

Tänan kõiki, kes osalesid ja aitasid kaasa laada õnnestumisele.
Eriti tänud Pirjele, Enele, Jutale, Küllikile, Margele ja Maie-Mariele.

Natukene arve:
külastajaid oli 84, raamatukogule kingiti 8 uut raamatut ja toredaid kommentaare saab lugeda raamatukogus asuvast vihikust.

Tulge raamatulaadale!

2010-09-24T04:56:00.000-07:00

2010-09-24T04:44:00.000-07:00

Seenenäitus!

2010-09-09T04:31:00.000-07:00

Ootame teid neljapäeval, 09.09.2010 ja reedel, 10.09.2010 raamatukokku (Vabriku 6) kella 10.00 - 17.00, seeni vaatama, määrama.

Karbitänav

2010-08-13T07:01:00.001-07:00

John Steinbeck

Cannery Row, Karbitänav Montereys Californias tähendab poeesiat, lehka, riginat-raginat, erilist valgust, värvinguid, eluviisi, nostalgiat, unelmaid. Karbitänav tähendab kokku kogutud ning laiali pillutatuid roostetavat plekki ja rauda, puuprahti, kivisillutist, umbrohtunud maalappe, kolihunnikuid, laineplekiga ülelöödud sardiinikonservivabrikuid, baare, restorane ja lõbumaju ning väikesi puupüsti täis vürtspoode, laboratooriume ja üürimaju. Selle elanikud on, nagu keegi mees kord ütles, "hoorad, kupeldajad, õnnemängijad ja litapojad" - ta mõtles kohe kõiki. Oleks too mees mõnest teisest august piilunud, öelnuks ta ehk "pühakud, inglid, märtrid ja õilsad mehed", mõeldes neidsamu. Hommikuti, kui sardiinilaevastikul on püük tehtud, vaaruvad seinnoodapaadid vilet puhudes lahte. Raskes lastis paadid saabuvad kai äärde, kus konservivabrikud oma sabasid vette kastavad. See on meelega nii öeldud, sest kui nood vabrikud oma suid merre kastaksid, näiksid nende teisest otsast konservikarpides väljuvad sardiinid veelgi pelutavamad, vähemalt ülekantud mõttes. Siis kriiskavad konservivabrikute viled ning kogu linna mehed ja naised kargavad riietesse ja tõttavad jooksujalu alla Karbitänavale tööle.

Kes tahab saada miljonäriks?

2010-08-13T06:59:00.000-07:00

See raamat on mõeldud kõigile tugitooli-mälumänguritele, kes armastavad telemängu "Kes tahab saada miljonäriks?" ja tahaksid oma teadmisi kodus katsetada.
Siin on 1000 küsimust, mis on esitatud samas võtmes kui telemängus. Raamatu lõpus on kõikidele küsimustele vastused, enne aga pakutakse variant 50:50. Raamatus olevad küsimused pole varem saates kõlanud.

Kool on koolon

2010-08-13T06:57:00.000-07:00

Lustakas lugemik
Lehte Hainsalu

Kogumikus on vanasõnamängulisi ja muidu mängulisi luuletusi ning jutte lastele.

Krokodill

2010-08-13T06:56:00.000-07:00

Aino Pervik

Tirilinnas juhtub uskumatu lugu: Reti näeb Tirilinna pargitiigis krokodilli! Keegi ei usu, et Reti nägi tõepoolest päris krokodilli.
Peaaegu mitte keegi. Ometi on Retil sõbrad, kes tema sõnades ei kahtle: Roosi, Jüri, Jaap ja Max. Ja siis on veel Knut, kes teab krokodilli kohta ühte-teist rääkida.

Kui näed korstnapühkijat

2010-08-13T06:54:00.000-07:00

Aino Pervik

Kui keegi juhtub nägema korstnapühkijat, siis tuleb tal kiiresti võtta oma nööbist kinni ja ruttu midagi salaja soovida. Soovi teistele öelda ei tohi ja nööpi ei või lahti lasta enne, kui on ära nähtud kolm mundrikandjat. Kui kõik on tehtud õigesti, läheb soov täide.
Sõbrad Roosi-Reti-Jaap-Jüri-Max näevadki ühel ilusal päeval korstnapühkijat. Nad soovivad salasoovi ja haaravad pihku nööbi, kuid keda ei ole, need on mundrikandjad Tirilinna tänaval. Mundrikandjate otsimisega tuleb näha kõvasti vaeva.

Kunnese elu

2010-08-13T06:53:00.001-07:00

Einar Maasik

Hiljaaegu lahkunud viljaka romaani- ja jutukirjaniku Einar Maasiku (1929 – 2009) postuumselt avaldatav jutustus on vana maamehe, kuldsete kätega töömehe ja „liiga hea inimese“ Kunnese tagasivaade oma eluteele. Kunnes on imepärase inimese imepärane koondkuju, kes igas olukorras, ka läbi vaeva ja valu, on osanud leida tee elu päikesepoolele.

Lombaka kanaarilinnu juhtum

2010-08-13T06:51:00.000-07:00

Öölane nr 81
Erle Stanley

"Lombaka kanaarilinnu juhtumi" toob Masonile klient, keda advokaat esialgu kuulama nõustub ainult seepärast, et neiul on kaasas puur kanaarilinnuga. Uudishimust asjasse sekkunud Mason leiab end taas kliendi luiskelugude, segase tõendusmaterjali, kavalate vastaste ning kuhjuvate kuritööde puntras.

Metsaelu aabits

2010-08-13T06:50:00.000-07:00

Kätlin Vainola, Fred Jüssi

Metsaelu aabits on hea abimees lapsele metsaelu tutvustamiseks.
Raamatu peategelaseks on rebane, kelle tegemiste kaudu õpime tundma metsaelu tervet aastaringi - kuidas elavad eri aastaaegadel putukad, linnud ja loomad. Näeme, et looduses on kõik omavahel seotud, et igal putukal, loomal ja linnul on oma ülesanded: kui üks putukas või linnuke kaob, läheb loomade metsaelu „sassi“.

Lihtsad ja emotsionaalsed lood on kirjutanud Kätlin Vainola. Pildid on joonistanud kunstnik Kristina Reineller ning kaasas on CD Fred Jüssi lindistatud metsahäältega.

Raamat algab kevadega, mil valgus ja soojus paneb looduse tärkama. Saame teada, millised rändlinnud on esimesed kevadekuulutajad ja milline lill on esimene õitseja, õpime tundma rebase- ja jänesepoegade elu. Läbi suve, sügise ja talve liikudes saame teada, kuidas elavad eri aastaaegadel putukad, linnud ja loomad.
Sügis on talvevarude kogumise aeg. Raamatust saame teada, kuidas valmistuvad talve vastu rebane, karu, kobras ja teised loomad. Saame teada, kuidas elavad talve üle need linnud, kes jäävad meile ja need loomad, kes ei maga talveund. Raamatus olevate juttude kaudu saame teada, kuidas kevadel idanema hakanud seemnest kasvab väike puu. Saame teada, kuidas määrata puu vanust ja palju muud.

Suur must koer. Suur must pini

2010-08-13T06:48:00.000-07:00

Triinu Ojar

Triinu Ojari "Suur must koer. Suur must pini" on eesti- ja võrukeelne väikelasteraamat mustast koerast ja tema tegemistest. Raamat sobib imehästi nii koeraarmastajale kui ka neile, kes tahaksid koerte käitumist lähemalt tundma õppida. Kakskeelne raamat sobib ka võru keelt mitteoskava lapse keeletaju arendamiseks. Marja-Liisa Platsi tehtud pildid on vahel lummavalt poeetilised, vahel naljakad, vahel saladuslikud, vahel lakooniliselt õpetlikud.
Raamat sai Põlvepikuraamatu konkursil 2006. aastal eripreemia parima loomajutu eest.

Väärtushoiakutel põhinev juhtimine

2010-08-13T06:46:00.000-07:00

Ken Blanchard ja Michael O´Connor

Ken Blanchard ja Michael O´Connor näitavad oma raamatus, kuidas organisatsioonid saavad pühenduda äriajamisele viisil, mis võimaldab kõigil osapooltel – omanikel/aktsionäridel, töötajatel, klientidel ja teistel – võitjaks jääda.

Ingli valgus

2010-08-13T06:45:00.000-07:00

Hille Karm

Pimedusehirmust ülesaamiseks soovitab vanaema hakata koguma valguspilte. “Need on pildid päevadest või hetkedest, kus sinu ümber on olnud palju valgust ja sa oled end väga hästi tundnud. Sa maalid mõttes need valgusehetked nagu pildid oma mälusse ja võid iga pilti näha, kui silmad suled.” Ingel hakkabki pilte koguma ja aasta jooksul saab ta nendest endale päris oma valguse. See on temaga alati ja igal pool, ükskõik kuhu ta läheb

Jumala lood

2010-08-13T06:44:00.000-07:00

Andrus Kivirähk

Päevalehes ilmunud Jumala lood Eesti rahvale nüüd kuldsete kaante vahel. Lugemiseks enne iga söögikorda. Vahendanud Andrus Kivirähk.

Kodutute küla IV. Läänetuul, taeva tuul

2010-08-13T06:42:00.000-07:00

Erik Tohvri

Viimane, neljas raamat tetraloogiast “Kodutute küla”.
Meie ajaarvamise teise aastatuhande lõppu jääb tähistama vere ja vägivallaga loodud ja püsti hoitud suurriigi – Nõukogude Liidu – kokkuvarisemine. Väike Eesti riik saab jälle vabaks, uus elu jõuab ka Raudiku külla.
Paraku on pool sajandit kestnud võõrvõim ja pealesunnitud eluviis inimestesse oma jälje jätnud. Käsumajanduses üles kasvanud, ei suuda nii mõnigi neist uute tingimustega kiiresti kohaneda ega uusi võimalusi näha. Sissetulekuta maainimesi ähvardab senisest veelgi suurem vaesus, sest oma riigi elukorraldus ei ole veel jalgu alla saanud. Samas leidub ka ettevõtlikke inimesi, kes üleminekuaja tingimustes kiiresti rikastuda püüavad, see aga õnnestub vaid vähestel. Pisitasa hakkab uutmoodi elu ka Raudiku külas juuri ajama. Isegi mõis saab peremehe ning külaelanikud, kes on aastate jooksul mujalt siia sattunud, leiavad endale nii töö kui ka turvalise eluaseme, oma isikliku kodu. Raudiku ei ole enam kodutute küla, sest värske läänetuul on tumedad pilved laiali puhunud.

Päevalilled

2010-08-13T06:41:00.001-07:00

Ira Lember

Ajaloolise romaani Päevalilled tegevus algab 1913. a., mil Tallinna ümbruskonda hakati rajama Peterburi kaitsmiseks merekindlusi ning rannakaitsepatareide ehitamiseks toodi Tallinna tsaaririigi väljaõppinud meistreid.
Peategelane Katariina abiellub ukrainlasest inseneriga ning sõidab peagi oma mehe vanemate mõisa, küllusemaale Krimmi. Algab I Maailmasõda, siis kodusõda... Krimmi vallutavad nii Briti kui ka Prantsuse väed, valgekaartlased ja punaväed. Küllusemaast jääb lõpuks järele hädaorg nälja ja epideemiagatega. Valgusekiirena tunnelis terendab ees võimalus opteerida Eestisse, sest vahepeal on välja kuulutatud Eesti Wabariik.

Võõra surm

2010-08-13T06:38:00.001-07:00

Andrei Kurkov

Viktor, romaane kirjutada ihkav Kiievi kirjamees, saab tööpakkumise, mis tõotab lihtsat sissetulekut: kirjutada kohalikule lehele nekrolooge. Pärast esimesi töid, rikkalikku tasu ja kiitust toimetajalt hakkab asi talle siiski kahtlane tunduma, sest inimesed, kellele ta järelehüüdeid kirjutab, pole veel sugugi surnud. Teisalt ei pea nende lahkumist pärast Viktori töö valmimist tavaliselt aga kaua ootama. Sündmused muutuvad aina kummalisemaks ja ähvardavamaks ning peagi paistab, et ohus on ka Viktori enda elu.

17 avameelset naist

2010-08-10T09:00:00.000-07:00

Aita Kivi

Naised, kes selle raamatu kaante vahel unistavad ja armastavad, pettuvad ja petavad, loodavad ja lohutavad, jagavad oma tundeid ning kogemusi avameelselt. Kogumikus leidub nii varem ilmumata kui ka ilmunud lugusid, kuid järjestus, siduvad vahetekstid ning teost läbiv erootiline pinge lasevad neil mõjuda omamoodi tervikuna. Kirg on alati pimestav, reetmine teeb haiget ning unistused on mõnikord ilusamad kui tegelik elu.

Armastage targalt

2010-08-10T08:59:00.001-07:00

Phil McGraw

Menuki „ARMASTAGE TARGALT: LEIDKE SEE, KEDA SOOVITE, JA HOIDKE TA ENDALE“ autor dr Phil (kelle saated on populaarsed ka Eesti telekanalitel) käsib armueluga rahulolematutel inimestel lõpetada vabanduste otsimine ja hakata tegutsema. Iga inimene on väärt õnnelikku püsisuhet ning selle saamine on igaühe enda kontrolli all. Kõigepealt tuleb paika panna, mida te partneris tahate, visandada kurss ning seejärel asuda armusidet otsima.

Sellest raamatust õpite, kuidas:
* esitleda oma tõelist mina kõige meeldivamas valguses. Peate lakkama olemast omaenda kõige paremini hoitud saladus.
* piiluda meestemaailma kardina taha. Dr Phil räägib teile meeste kohta asju, mida nad ei taha, et naised teaksid. Kui hea on teie mehe-K?
* õigesti käituda. Ärge sulage tapeediga ühte, olge märgatav ja võtke osa. Kui olete juba paarisuhtes, siis õppige, kuidas edasi arendada seda, mille olete rajanud.
* pista partner kotti, panna talle silt külge ja tuua koju. Õppige, kuidas soovitud suhtes läbi rääkida ja tehing sõlmida.
* lõhkuda suhterutiin. Igapäevased hõõrumised, rahaprobleemid, töö jne võivad suhtelt lõivu nõuda. Dr Phil näitab teile, kuidas oma liidu seisundit hinnata ning suhet sügavamale tasandile viia.

Erandeid ei ole olemas: igaühe jaoks on kuskil keegi ning igaüks on väärt armastust ja põnevust täis suhet. „Armastage targalt“ pakub plaani mitte lihtsalt suhte, vaid pühendunud, armastava, rõõmu täis suhte leidmiseks.

Elias. Mõistatuste raamat

2010-08-10T08:57:00.000-07:00

Kus on Vilgas?
Alf Knutsen, Sigurd Slåttebrekk, Olav Asland

See on üks vahva nuputamisraamat, mis uurib laste poolt armastatud Norra multikategelase, päästekaater Eliase ja ta sõprade tegemisi. Ees ootavad põnevad avastusretked Lunviki kalurikülas, nuputamisülesanded ja labürindid. Igal lehel on Vilgas end kuskile peitnud – kas õnnestub ta ka üles leida?
Raamatus on rikkalikud ja detailirohked illustratsioonid, mis aitavad jutustamisoskust lihvida ja fantaasiat arendada.

Haldja naer. Muinasjutud

2010-08-10T08:56:00.001-07:00

Merilin R. Jürjo

MERILIN JÜRJO on väga noor autor – selle raamatu ilmumise ajal on ta kõigest 15-aastane. Ta alustas kirjutamist juba 8-aastaselt ning tema muinasjutud on võitnud mitmeid auhindu. Käesolevasse esimesse kogumikku on ta koondanud kokku 12 muinasjuttu – siin on lugusid loomadest, putukatest, haldjatest ja tontidest, aga ka inimestest. Lihtsad, südamlikud ja lõbusad lood peaksid köitma igas vanuses muinasjutusõpru.

Homme

2010-08-10T08:54:00.000-07:00

Tii Hell

Väikelinna ilmub kena noor kunstnik Toni, kellesse armub esimesest pilgust neljakümnendais raamatukogutöötaja Emma, kelle abielu matemaatikaõpetaja Theoga on tasakesi jahtumas. Toni ja Emma suhte arenedes hakkab selguma ka tõsiasju mehe varasemast mõnevõrra tormilisest elust ning ilmuma välja tuttavaid minevikust.
„Homme” on kirjastuse Tänapäev 2008. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö.

Härra Linnu lugu

2010-08-10T08:53:00.001-07:00

Piret Raud

Piret Raua kunstnikuraamat kogu perele härra Linnust, kes ei hooli linnuelust. Ta tahab elus midagi huvitavamat korda saata. Raamatus on tähtsal kohal illustratsioonid. Piret Raua kunstnikutööd on tunnustatud ka rahvusvaheliselt, seepärast ilmub raamat ka inglise keeles “Mister Bird´s Story”

Kalle Jaanuse kättemaks

2010-08-10T08:51:00.000-07:00

Pedro Krusten

Kirjanikest vendadest Krustenitest vanema, Pedro Krusteni (1897 – 1987) romaani keskmes on hiljaaegu maalt Tallinna elama asunud neiu Aino Liivik, kellele saab saatuslikuks armumine egoistlikku ja armukadedasse Kalle Jaanusesse. Kalle raskest iseloomust põhjustatud Ainos toimuv meelemuutus, tutvumine ja peatselt järgnev abielu teise noormehega, rõõmsameelse Priit Randlepaga käivitab põneva intriigi, mis hoiab tegelaste kõikuvat hingeelu ja süümepiinu jälgivat lugejat lõpuni elevil.

Kudumine

2010-08-10T08:49:00.000-07:00

Põhjalik teejuht samm-sammuliste õpetustega
Sharon Brant

See mahukas ja põhjalik raamat sisaldab kõike, mis on kudumisega seotud – esimeste silmuste loomisest kuni valmis esemete hooldamiseni. Kui olete algaja, õpetab see raamat teile samm-sammult kõiki kudumisvõtteid ning lõpuks oskate kududa iga kavandi järgi, mis teile meeldib – sallist alates ja keeruka kampsuniga lõpetades. Kui olete aga kogenud kuduja, leiate siit kasutamist väärt uusi tehnikaid ning saate oma oskusi täiendada.
Lihtsas vormis ja rikkalikult jooniste ning fotodega illustreeritud raamat muudab kudumise igas vanuses ja erineva kudumisvilumusega huvilisele kergesti õpitavaks ja nauditavaks.

Madlike ja Liisbet Jaanikingul

2010-08-10T08:47:00.000-07:00

Astrid Lindgren

Astrid Lindgreni lapsepõlvest inspireeritud raamat sisaldab lugusid “Liisbet topib hernetera ninna“ ja „Suur lumetorm alustab siit oma teed”.

Meie lapse juturaamat

2010-08-10T08:46:00.000-07:00

Koostaja Anne Parksepp

Menuka “Meie lapse…” sarja viiendas raamatus on valik toredaid lastejutte, mis on ilmunud aastatel 1920 – 1940 ajakirjades “Laste Rõõm”, “Laste Maailm” ja teistes tolleaegsetes lastelehtedes. Illustreeritud, nagu eelmisedki “Meie lapse…” raamatud, imearmsate motiividega vanadelt postkaartidelt.

Minu Eesti

2010-08-10T08:44:00.000-07:00

Kas lubate elada? I osa
Justin Petrone

„See on nii romantiline!” Mitu inimest on mu käsikirja kohta kasutanud just seda fraasi ja neil on õigus: noor kriisis ameeriklane armub põnevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. Nõus. See on romantiline.
Aga see teekond ei olnud lihtne. Välismaalane saabub keset kõige pimedamat talve ja peab jääma ellu sel kõige õnnetuma saatusega Skandinaaviamaal, kus iga perekonda kummitavad minevikuõudused, kus inimesed söövad verest tehtud vorste ja tarretiseks keedetud lihatükke, joovad sooja leivajooki, ning hilinemise eest võib neid tabada surmanuhtlus. Ma hakkasin seda maad armastama tema ilus ja inetuses, ja armastasin edasi ka neil hetkedel, kui mind maale tagasi lasta ei tahetud.

(Justin Petrone)